Quality of life and quality of society during COVID-19

Eurofound’s unique e-survey, Living, working and COVID-19, provides a snapshot of the impact of the pandemic on people’s lives, with the aim of helping policymakers to bring about an equal recovery from the crisis. Two rounds of the e-survey have been carried out to date, allowing for comparison between the first round launched on 9 April, when most Member States were in lockdown, and the second round in July, when society and economies were slowly re-opening. The data cover a range of topics including life satisfaction, happiness, optimism and resilience, health, support and well-being and trust in institutions. Compare the data for each round and explore by country, gender and age.

Peamised tähelepanekud

  • Juulis suurenes usaldus ELi vastu, kuid vähenes usaldus riikide valitsuste vastu. Enim kasvas usaldus Itaalias ja Hispaanias, mida pandeemia tabas eriti valusalt. Nii riikide valitsuste kui ka ELi vastu on usaldus oluliselt suurem nende ELi kodanike seas, kes on said pandeemia ajal rahalist abi.
  • Inimeste usalduse säilimine Euroopa institutsioonide vastu peab olema kriisi ajal erilise tähelepanu all, sest COVID-19 kontrollimeetmete järgimine sõltub suurel määral sellest, kui palju usaldatakse institutsioone ja teaduslikke nõuandeid. Toetusmeetmetest abi saanud vastanute kasvanud usaldus institutsioonide vastu annab samuti riikide valitsustele ja ELile selge signaali.
  • Liikumispiirangute kehtestamise tõttu enim kaotanute seas kerkivad esile noored, kes märgivad, nagu töötudki, et nende heaolu on kõige madalamal tasemel, hoolimata teatavast paranemisest pandeemia algusega võrreldes. Kuigi eluga rahulolu ja optimism on aprilliga võrreldes suurenenud, tunnevad noored end ikka veel ühiskonnast kõrvale jäetuna ning on suurimas depressiooniohus, mis näitab, et piirangud mõjutavad neid rohkem.
  • Samuti tunnevad ebaproportsionaalselt suurt mõju jätkuvalt naised, kes on tuleviku suhtes vähem optimistlikud kui mehed. See erinevus oli juulis aprilliga võrreldes suurem. Pandeemia mõjutas rohkem naistel kui meestel ka töö- ja eraelu tasakaalu, sest naistel vähenes tööaeg olulisemalt ning noortel naistel on meestest suurem oht tööst ilma jääda. Eelkõige suurenes naistel pandeemia ajal hoolduskohustuste koormus. Selle kahju heastamine on esmatähtis, et vältida pandeemia ebaproportsionaalset mõju naistele.
  • Koroonaviiruse järgmiste lainete korral omandab kriitilise tähtsuse vaimse tervise riskide leevendamine töötute ja noorte seas. Poliitiliste meetmete osana tuleb pakkuda tööotsijatele elurütmi taastamiseks ja pandeemia mõjudega toimetulekuks sihipärast abi ning tagada noortele võimalus ühiskonnaelus täielikult osaleda.
  • Uuringu tulemused näitavad, et pandeemia tõttu esineb oht, et sotsiaalmajanduslike rühmade ja riikide vaheline ebavõrdsus suureneb. Samuti võib nende erinevuste suurenemine mõjutada ELi stabiilsust ja toob esile vajaduse rakendada täielikult Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja tutvustada ELi kodanikele arusaadavalt sellega seotud meetmeid.

Background and data collection

Suggested citation

Eurofound (2020), Living, working and COVID-19 dataset, Dublin, http://eurofound.link/covid19data

Comments, feedback, questions? Let us know!


Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 tuleb märkida, et osa Eurofoundi veebilehel avaldatud andmeid võib endiselt hõlmata 28 ELi liikmesriiki, sest Ühendkuningriik osales varasemates uuringutes. Andmeid muudetakse järk-järgult, et kajastada ELi 27 praegust koosseisu. 

COVID-19 data