Industrial relations and social dialogue

Kollektiivsed töövaidlused ELis

Report
Avaldatud
7 Veebruar 2022
pdf
Vormingud
Executive summary in 22 languages
Allalaadimine

Peamised tähelepanekud

  • Kollektiivläbirääkimised on osutunud enam kui kolmandiku vaidluste sisuks ELis, kusjuures kaebused äriühingu tasandi poliitika üle moodustasid veel ühe neljandiku ja kaebused avaliku sektori poliitika üle veel 18% kaebustest.
Read more
  • Kollektiivläbirääkimised on osutunud enam kui kolmandiku vaidluste sisuks ELis, kusjuures kaebused äriühingu tasandi poliitika üle moodustasid veel ühe neljandiku ja kaebused avaliku sektori poliitika üle veel 18% kaebustest.
  • Töötasuga seotud probleemid moodustasid üle 40% vaidlustest, tööhõiveprobleemid 20%, muud töötingimuste aspektid 16% ja protestid 13%. Üle 80% vaidlustest puudutas huviküsimusi.
  • Olemasolevad andmed kollektiivsete aktsioonide kohta Euroopas on puudulikud. Süstemaatiline kogumine on vajalik selleks, et luua alus võrdlevale analüüsile, mis põhineb rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud selgetel määratlustel, nii et seda saaks liita muude andmetega, et oleks võimalik välja arvutada vaidluste majanduslikud kulud nii tööandjate kui ka töötajate jaoks.
  • Vaidlused ELis jagunevad viide peamisse tüpoloogias kasutatavasse klastrisse: riigisisesed vaidlused huvi- ja õigusküsimustes; laiendatud vaidlused kollektiivlepingute huviküsimustes; kohalikud vaidlused huviküsimustes, mis on seotud tööhõiveprobleemide, tööaja ja restruktureerimisega, mis hõlmab lühikesi töökatkestusi; kohalikud vaidlused töötajate õiguste ja ettevõtte poliitikaga seotud kaebuste üle; avaliku poliitikaga seotud vaidlused.
  • Nende liikide jaotumine riikide vahel ei vastanud ühelegi mustrile, mida võiks kirjanduses leiduva viie olemasoleva tüpoloogia põhjal eeldada: tüpoloogiad, mis põhinevad kapitalismi eri vormide riiklikel erinevustel, ametiühingute tihedusel, streigitegevuse intensiivsusel, tööstusdemokraatia liikidel ja kollektiivläbirääkimistel.
Read less

Kokkuvõte

Viimastel aastatel, välja arvates mõned katkendlikud hüpped, on töövõitlused ELi liikmesriikides üldiselt vähenenud. COVID-19 pandeemia ajal see suundumus jätkus ning pole üllatav, et kõige olulisemad töövaidlused esinesid inimeste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris, haridussektoris ning trRead more

Viimastel aastatel, välja arvates mõned katkendlikud hüpped, on töövõitlused ELi liikmesriikides üldiselt vähenenud. COVID-19 pandeemia ajal see suundumus jätkus ning pole üllatav, et kõige olulisemad töövaidlused esinesid inimeste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris, haridussektoris ning transpordi- ja logistikasektoris. Käesolevas aruandes analüüsitakse Eurofoundi poolt ajavahemikul 2018–2019 töövõitluse seire andmebaasi katsetamise käigus kogutud andmeid. Klasteranalüüsi kasutades liigitati uuringute käigus töövõitlus Euroopas viide kategooriasse: riiklikud huvide ja õiguste vaidlused, mis mõnikord hõlmavad erinevaid tööhõivevorme; laiendatud vaidlused kollektiivlepingute üle; kohalikud vaidlused tööhõiveprobleemide, tööaja ja restruktureerimise üle, koos lühikeste töökatkestustega; kohalikud vaidlused töötajate õiguste ja ettevõtte poliitikaga seotud kaebuste üle ja vaidlused seoses avaliku poliitikaga.

Konkreetsetes küsimustes moodustasid töötasuga seotud probleemid üle 40% vaidlustest, tööhõiveprobleemid 20%, muud töötingimuste aspektid 16% ja protestid 13%. Märkides, et puuduvad täielikud andmed töövõitluste kohta Euroopas, osutab analüüs vajadusele koguda tulevikus süstemaatiliselt empiirilisi tõendeid, et luua usaldusväärne alus võrdlevale analüüsile.

Read less

Vormingud

  • Aruanne

    Lehekülgi: 
    72
    Viitenumber: 
    EF21026
    ISBN: 
    978-92-897-2241-4
    Katalooginumber: 
    TJ-05-21-371-EN-N
    DOI: 
    10.2806/060345
    Catalogue info

    Kollektiivsed töövaidlused ELis

    Vormingud

    Väljaande viide: 

    Eurofound (2022), Collective labour disputes in the EU, Publications Office of the European Union, Luxembourg.

  • Executive summary

    Viitenumber: 
    EF21026EN1
    Catalogue info

    Kollektiivsed töövaidlused ELis

    Autor(id): 
    Eurofound

    Allalaaditav 22 keeles

    Allalaadimine
  • Tables and graphs

    The report contains the following lists of tables and figures

    List of tables

    Table 1: Information captured for each record type
    Table 2: Types of events recorded
    Table 3: Continuous variables in the clusters: mean values   
    Table 4: Categorical variables: distribution of indicator categories within clusters (percentages in columns)
    Table 5: Categorical variables: distribution of indicator categories between clusters (percentages in rows)


    Table A1: Overview of parameters covered and gaps in national statistics on industrial action and collective labour disputes
    Table A2: Number of realised industrial action events by country and sector from the IAM database, EU27 and UK
    Table A3: Number of strikes and lockouts by country and sector from the ILO data for the latest year available, EU27 and UK
    Table A4: Number of workers involved in realised industrial action events by country and sector from the IAM database (in thousands), EU27 and UK
    Table A5: Number of workers involved in strikes and lockouts by country and sector from the ILO data for the latest year available (thousands)
    Table A6: Number of days not worked as a result of realised industrial action events by country and sector from the IAM database (in thousands), EU27 and UK
    Table A7: Number of days not worked as a result of strikes and lockouts by country and sector from the ILO data for the latest year available (in thousands), EU27 and UK
    Table A8: Correlations of transformed variables from the second categorical principal components analysis model
    Table A9: Amount of indicator variance accounted for in the four-dimensional solution from the second categorical principal components analysis model
    Table A10: Cluster breakdown by country: distribution of disputes across clusters, EU27 and UK
    Table A11: Cluster breakdown by country: distribution of disputes within clusters, EU27 and UK
    Table A12: Cluster breakdown by sector: distribution of disputes across clusters
    Table A13: Cluster breakdown by sector: distribution of disputes within clusters
    Table A14: A representation of five typologies across countries showing (the lack of) relationships, EU27 and UK

    List of figures

    Figure 1: Eurofound’s concept of a labour dispute
    Figure 2: Context of disputes in the IAM database
    Figure 3: Main issue of disputes in the IAM database
    Figure 4: Matters of rights or interest for disputes in the IAM database
    Figure 5: Context of disputes in the data to be analysed
    Figure 6: Main issue of disputes in the data to be analysed
    Figure 7: Matters of rights or interest for disputes in the data to be analysed
    Figure 8: Context in which the labour disputes emerged, by sector (number)
    Figure 9: Context in which the labour disputes emerged, by country (%), EU27 and UK
    Figure 10: Detailed breakdown of main dispute issues (number)
    Figure 11: Labour disputes in non-standard forms of employment, by sector (number)
    Figure 12: Correspondence plot for clusters and countries, EU27 and UK
    Figure 13: Correspondence plot for clusters and sectors
    Figure 14: Dispute resolution by cluster (%)
    Figure 15: Dispute resolution involving a collective agreement by cluster (%)
    Figure 16: Typology of labour disputes by cluster and varieties of capitalism


    Figure A1: Dendrogram from the application of Ward’s method of clustering
    Figure A2: Relating Eurofound’s typology of labour disputes to the union density typology, EU27 and UK
    Figure A3: Relating Eurofound’s typology of labour disputes to the intensity of strike activity typology, EU27 and UK
    Figure A4: Relating Eurofound’s typology of labour disputes to the industrial democracy typology, EU27 and UK
    Figure A5: Relating Eurofound’s typology of labour disputes to the collective bargaining typology, EU27 and UK

Uuringud, mis tehti enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 ja avaldati hiljem, võivad sisaldada andmeid 28 ELi liikmesriigi kohta. Pärast seda kuupäeva võetakse uuringutes arvesse ainult 27 ELi liikmesriiki (EL 28 miinus Ühendkuningriik), kui ei ole märgitud teisiti.

Useful? Interesting? Tell us what you think. Hide comments

Lisa kommentaar