Employment and labour markets

COVID-19 pandeemiast taastumine: ELi tööhõive struktuuri muutumine

Report
Avaldatud
20 Oktoober 2022
pdf
Formats and languages
Executive summary
Allalaadimine
Autor(id): 
Hurley, John; Adăscăliței, Dragoș; Staffa, Elisa

Peamised tähelepanekud

  • COVID-19 pandeemiast tingitud šokk tööturgudele 2020. aastal oli lühike ja järsk, kuid taastumine, millele on kaasa aidanud sekkuvad poliitikameetmed ja olulised avaliku sektori toetused riigi ja ELi tasandil, on olnud kiire. Üldiselt taastus ELi tööhõive tase kriisieelsele tasemele kahe aastaga, võrreldes ligi kaheksa aastaga pärast ülemaailmset finantskriisi.
Read more
  • COVID-19 pandeemiast tingitud šokk tööturgudele 2020. aastal oli lühike ja järsk, kuid taastumine, millele on kaasa aidanud sekkuvad poliitikameetmed ja olulised avaliku sektori toetused riigi ja ELi tasandil, on olnud kiire. Üldiselt taastus ELi tööhõive tase kriisieelsele tasemele kahe aastaga, võrreldes ligi kaheksa aastaga pärast ülemaailmset finantskriisi.
  • COVID-19 kriisi järgne taastumine on olnud eri sektorites väga ebaühtlane. Kuigi aastatel 2019–2021 vähenes tööhõive majutus- ja toitlustussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses ning transpordisektoris kokku 1,4 miljoni töötaja võrra, tekkis info- ja kommunikatsioonisektoris samal perioodil 1 miljon uut töökohta.
  • Kuigi pandeemia on kiirendanud mõningaid olemasolevaid struktuurseid suundumusi, nt digiüleminekut, on selle püsimõju olnud ebasoodne tööhõivele kontaktteenuste sektorites, mida on teravalt mõjutanud sotsiaalse distantseerumise piirangud. Üha enam ja esmakordselt ühe põlvkonna jooksul käsitavad poliitikakujundajad suurema probleemina pigem tööjõupuudust kui töötust (pigem tööjõu pakkumist kui nõudlust).
  • Kuigi pandeemia ajal vähenes töökohtade arv peamiselt madalapalgalistel töökohtadel, põhjustas tööhõive taseme taastumise 2021. aastal hästi tasustatud töökohtade ja ametite kasv. Aastatel 2019–2021 oli hästi tasustatud töökohtade kasv EL 27 riikides suurem naiste kui meeste seas, samas kõige järsem töökohtade vähenemine oli madalapalgalistel töökohtadel töötavate naiste seas.
  • Kaugtöö suurenemine säilib tõenäoliselt COVID-19 kriisi pärandina. 2021. aastal jätkus kaugtöö kasv peaaegu kõigis ELi liikmesriikides, isegi pärast pandeemia alguses täheldatud väga järsku kasvu. Kriis on soodustanud ka tööhõive kasvu sektorites ja kutsealadel, kus kaugtöö on teostatavam: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialist oli aastatel 2019–2021 oli kõige kiirema kasvuga ja 2021. aastal kaugtöö suurima osakaaluga kutseala.
Read less

Kokkuvõte

Euroopa tööjõuturud on hästi taastunud COVID-19 pandeemiast. 2021. aasta lõpuks, s.o veidi enam kui 18 kuud pärast pandeemia algust, olid tööhõivemäärad ELis peaaegu kriisieelsel tasemel. Aruandes on kokkuvõte tööjõuturu arengutest aastatel 2020 ja 2021, kasutades ELi tööjõu-uuringu kvartaliandmeRead more

Euroopa tööjõuturud on hästi taastunud COVID-19 pandeemiast. 2021. aasta lõpuks, s.o veidi enam kui 18 kuud pärast pandeemia algust, olid tööhõivemäärad ELis peaaegu kriisieelsel tasemel. Aruandes on kokkuvõte tööjõuturu arengutest aastatel 2020 ja 2021, kasutades ELi tööjõu-uuringu kvartaliandmeid. Selles esitatakse struktuurne perspektiiv, mis keskendub sektori ja kutseala tasandi andmetele ning demograafilistele põhimuutujatele (sugu ja vanus). Isegi kui ELi liikmesriikide tööhõive tase taastub kriisieelsele tasemele, on tööhõive jaotus oluliselt muutunud. COVID-19 on kiirendanud teatud varasemaid suundumusi – kutseoskuste täiendamine koos suurema tööhõivega parema kvaliteedi ja suurema palgaga töökohtadel ning kaugtöö kasutuselevõtt viisil, mis jätab tõenäoliselt püsiva jälje ELi tööhõivestruktuurile.

Read less

Formats and languages

  • Aruanne

    Lehekülgi: 
    46
    Viitenumber: 
    EF22022
    ISBN: 
    978-92-897-2286-5
    Katalooginumber: 
    TJ-09-22-521-EN-N
    DOI: 
    10.2806/321685
    Permalink: 
    eurofound.link/ef22022
    Catalogue info

    COVID-19 pandeemiast taastumine: ELi tööhõive struktuuri muutumine

    Autor(id): 
    Hurley, John; Adăscăliței, Dragoș; Staffa, Elisa
    Topics: 
    Structural change; Kaugtöö; Employment structure; Sooline võrdõiguslikkus; Tööhõive ja tööturud; COVID-19

    Vormingud

    Väljaande viide: 

    Eurofound (2022), Recovery from COVID-19: The changing structure of employment in the EU, Publications Office of the European Union, Luxembourg.

  • Executive summary

    Viitenumber: 
    EF22022EN1
    Catalogue info

    Recovery from COVID-19: The changing structure of employment in the EU

    Autor(id): 
    Eurofound

    Allalaaditav 1 keeles

    Allalaadimine

  • Tables and graphs

    The report contains the following lists of tables and figures

    List of tables

    • Table 1: Job vacancy rates, by sector, EU27, 2021 (%)
    • Table 2: Year-on-year changes in employment levels and actual weekly hours worked, 2019–2021, EU27
    • Table 3: Year-on-year changes in employment levels and weekly hours worked, by gender and age, 2020–2021, EU27
    • Table 4: Year-on-year changes in employment levels and weekly hours worked for the 15–24 age group, by gender, Q4 2020–Q4 2021, EU27
    • Table 5: Year-on-year changes in employment by gender and sector, Q4 2019–Q4 2021, EU27 (%)
    • Table 6: Year-on-year changes in average number of actual weekly working hours, by age, gender and sector, Q4 2020–Q4 2021, EU27 (hours)
    • Table 7: Main broad occupational trends in employment and hours year on year, Q4 2019–Q4 2020, EU27
    • Table 8: Top three jobs with biggest employment gains and losses, Q4 2019–Q4 2021, EU27

    List of figures

    • Figure 1: Actual and trend estimates of employment levels among workers aged 15 and older, 2019–2020, EU27 (millions)
    • Figure 2: People employed but not working, EU27 (percentage point difference from pre-COVID-19 baseline – same quarter in 2019)
    • Figure 3: People employed but not working, by sector, Q4 2019–Q4 2021, showing peak incidence in Q2 2020, EU27 (%)
    • Figure 4: Year-on-year changes in unemployment levels, by age, 2020–2021, EU27 (percentage points)
    • Figure 5: Labour market slack, 2019–2020, EU27 (% of the extended labour force)
    • Figure 6: Labour market slack, by country, Q4 2021, EU27 (percentage of the extended labour force)
    • Figure 7: The components of labour market slack, by age and gender, Q4 2021 (percentage of the extended labour force)
    • Figure 8: Transitions in labour market status, EU27, Q3 2021–Q4 2021 (million people)
    • Figure 9: Net flows between employment and inactivity, by country and gender, Q3 2021–Q4 2021, EU27 (thousands)
    • Figure 10: Employment shifts by job–wage quintile comparing the financial crisis (2008–2010) and the pandemic (Q4 2019–Q4 2021), EU27 (millions)
    • Figure 11: Employment shifts by job–wage quintile, Q4 2019–Q4 2021, EU27 (millions)
    • Figure 12: Employment shifts by job–wage quintile, by gender, Q4 2019–Q4 2021, EU27 (millions)
    • Figure 13: Employment shifts, by job–wage quintile and broad sector, Q2 2019–Q4 2020, EU27 (millions)
    • Figure 14: Employees working from home, by country, 2019–2021, EU27 (%)
    • Figure 15: Employees working from home, by occupation, 2019–2021, EU27 (%)
    • Figure 16: Change in employment, by occupation and teleworking incidence, Q4 2019–Q4 2021, EU27 (%)
    • Figure 17: Employees working from home, by sector, 2019–2021, EU27 (%)
    • Figure 18: Employees working from home, by gender, EU27
    • Figure 19: Employees working from home, by gender and country, 2021, EU27 (%)
    • Figure 20: Employees in teleworkable jobs, by gender and country, 2020, EU27 (%)
    • Figure 21: Employees working from home, by age, 2016–2021, EU27 (%)

Uuringud, mis tehti enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 ja avaldati hiljem, võivad sisaldada andmeid 28 ELi liikmesriigi kohta. Pärast seda kuupäeva võetakse uuringutes arvesse ainult 27 ELi liikmesriiki (EL 28 miinus Ühendkuningriik), kui ei ole märgitud teisiti.

Part of the series

  • COVID-19

    Eurofound’s work on COVID-19 examines the far-reaching socioeconomic implications of the pandemic across Europe as they continue to impact living and working conditions. A key element of the research is the e-survey, launched in April 2020, with five rounds completed at different stages during 2020, 2021 and 2022. This is complemented by the inclusion of research into the ongoing effects of the pandemic in much of Eurofound’s other areas of work.

Useful? Interesting? Tell us what you think. Hide comments

Lisa kommentaar