Industrial relations and social dialogue

Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised tsiviillennundussektoris COVID-19 pandeemia ajal

Report
Avaldatud
1 Detsember 2022
pdf
Formats and languages
Executive summary
Allalaadimine

Peamised tähelepanekud

  • Mil määral sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised vähendasid pandeemia mõju tsiviillennundussektori ettevõtjatele ja töötajatele, oli riigiti väga erinev. Riikides, kus on väljakujunenud töösuhetega institutsioonid, nagu Austria, Belgia ja Luksemburg, rakendati päästepakette ja tööhõive säilitamise kavasid. Vähem arenenud töösuhetega riikides aitas sotsiaaldialoog säilitada sektori tööhõivet, nt Bulgaarias kasutati palgahüvituskavasid ja Horvaatias lühendatud tööaja kavasid. Mõnes riigis, nt Kreekas ja Ungaris, ei toimunud sotsiaaldialoogi, sest valitsus jättis sotsiaalpartnerid kõrvale.
Read more
  • Mil määral sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised vähendasid pandeemia mõju tsiviillennundussektori ettevõtjatele ja töötajatele, oli riigiti väga erinev. Riikides, kus on väljakujunenud töösuhetega institutsioonid, nagu Austria, Belgia ja Luksemburg, rakendati päästepakette ja tööhõive säilitamise kavasid. Vähem arenenud töösuhetega riikides aitas sotsiaaldialoog säilitada sektori tööhõivet, nt Bulgaarias kasutati palgahüvituskavasid ja Horvaatias lühendatud tööaja kavasid. Mõnes riigis, nt Kreekas ja Ungaris, ei toimunud sotsiaaldialoogi, sest valitsus jättis sotsiaalpartnerid kõrvale.
  • Hoolimata hästi toimivast ja konstruktiivsest sotsiaaldialoogist halvenes tsiviillennundustöötajate läbirääkimispositsioon pandeemia ajal ning võimu tasakaal nihkus tööandjate poole. See muutus julgustas teatavaid ametiühinguid järgima konfliktsemat strateegiat, isegi riikides, kus on pikaajalised sotsiaalpartnerluse ja ühiskondliku rahu traditsioonid.
  • Uuringu kohaselt vältis sotsiaaldialoog tõhusalt pandeemiast tulenevaid vahetuid ohte, kui see ei aidanud käsitleda põhiküsimusi, mis olid seotud ebakindlate töötingimustega, mis tulenesid lennundussektori muutuvast ettevõtluskeskkonnast.
  • Paljudes riikides hõlmas sotsiaaldialoog lisaks tavapärastele palga ja tööaja teemadele ka muid küsimusi, nt lühendatud tööaja kavad, tervishoiukriisist mõjutatud ettevõtete likviidsus ja kollektiivkoondamised.
  • Üks tsiviillennundussektori pakilisemaid probleeme on see, et pandeemia suurendas survet palkadele. Viimase 15 aasta jooksul on kõigi sektori kutserühmade keskmine palgatase langenud, peamiselt tingituna suurenenud konkurentsist ja ärimudelitest, mis keskenduvad odavatele strateegiatele, ning tööturu osapooled ei ole veel leidnud ühiseid lahendusi.
Read less

Kokkuvõte

Aruandes analüüsitakse sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste rolli tsiviillennundussektori probleemide lahendamisel COVID-19 pandeemia ajal. Sotsiaalpartnerite osalemine pandeemia negatiivse mõju leevendamiseks võetud meetmetes oli Euroopa riikides erinev. Sotsiaaldialoogil ja kollektiivläRead more

Aruandes analüüsitakse sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste rolli tsiviillennundussektori probleemide lahendamisel COVID-19 pandeemia ajal. Sotsiaalpartnerite osalemine pandeemia negatiivse mõju leevendamiseks võetud meetmetes oli Euroopa riikides erinev. Sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel oli enamikus riikides oluline roll, kuigi mõnes oli neil piiratum roll. Aruandes uuritakse ka olemasolevatesse sotsiaaldialoogi ja/või kollektiivläbirääkimiste protsessidesse riiklikul tasandil tehtud kohandusi. Ehkki sotsiaaldialoogi institutsioonide ja standardmenetluste osas olulisi muudatusi ei tuvastatud, näitas uuring, et sotsiaaldialoogi raames käsitleti lisaks tavapärastele tööhõive- ja töötingimustele ka muid küsimusi. Sotsiaalpartnerid tegelesid üha enam COVID-19st tulenevate probleemidega, näiteks töökohtade säilitamine, sh lühendatud tööaja kavad, koondamised ning ettevõtete likviidsuse ja maksevõime säilitamine.

Read less

Formats and languages

  • Aruanne

    Lehekülgi: 
    52
    Viitenumber: 
    EF22023
    ISBN: 
    978-92-897-2282-7
    Katalooginumber: 
    TJ-04-22-010-EN-N
    DOI: 
    10.2806/80520
    Catalogue info

    Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised tsiviillennundussektoris COVID-19 pandeemia ajal

    Vormingud

    Väljaande viide: 

    Eurofound (2022), Social dialogue and collective bargaining in the civil aviation sector during the COVID-19 pandemic, Publications Office of the European Union, Luxembourg.

  • Executive summary

    Number of pages: 
    2
    Viitenumber: 
    EF22023EN1
    Catalogue info

    Social dialogue and collective bargaining in the civil aviation sector during the COVID-19 pandemic

    Autor(id): 
    Eurofound

    Allalaaditav 1 keeles

    Allalaadimine
  • Tables and graphs

    The report contains the following lists of tables and figures.

    List of tables

    • Table 1: Employees in the civil aviation sector, 2018
    • Table 2: Drops in the number of commercial flights per airport, January–October 2020 compared with the same period in 2019
    • Table 3: Distribution of social dialogue and collective bargaining practices by type of social partner involvement and issues covered (2020)
    • Table 4: Distribution of social dialogue and collective bargaining practices by level of social dialogue, subsector and issues covered (2020)
    • Table 5: Industrial relations regimes and the main developments since COVID-19 in sectoral social dialogue and collective bargaining (summary)

    List of figures

    • Figure 1: Proportion of passenger air transport employment to total employment per EU Member State, 2015, 2019 and 2020 (%)
    • Figure 2: Number of employees in the passenger air transport sector (NACE 51.10) in the EU27 and the UK, and in the service activities incidental to air transport sector (NACE 52.23) in the EU27, 2011–2018
    • Figure 3: Relative change in the number of employees in the passenger air transport sector (NACE 51.10), 2011–2018 (%)
    • Figure 4: Relative change in the number of employees in the service activities incidental to air transport sector, including ground handling and air traffic management activities, 2011–2018 (%)
    • Figure 5a: Absolute number of companies in the civil aviation sector in the EU27, 2011–2017
    • Figure 5b: Relative change of number of companies in the civil aviation sector in the EU27, 2011–2017
    • Figure 6: Decrease in air passengers per Member State, Q2 2020 compared with Q2 2019
  • Subscribe to updates

    To be notified of this publication and other publications in this area please visit the subscription management centre to update your contact details and subscription preferences.

Uuringud, mis tehti enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 ja avaldati hiljem, võivad sisaldada andmeid 28 ELi liikmesriigi kohta. Pärast seda kuupäeva võetakse uuringutes arvesse ainult 27 ELi liikmesriiki (EL 28 miinus Ühendkuningriik), kui ei ole märgitud teisiti.

Part of the series

  • COVID-19

    Eurofound’s work on COVID-19 examines the far-reaching socioeconomic implications of the pandemic across Europe as they continue to impact living and working conditions. A key element of the research is the e-survey, launched in April 2020, with five rounds completed at different stages during 2020, 2021 and 2022. This is complemented by the inclusion of research into the ongoing effects of the pandemic in much of Eurofound’s other areas of work.

Useful? Interesting? Tell us what you think. Hide comments

Lisa kommentaar