Eurofoundi uuringumeetodid

Eurofoundi uuringute eesmärk on anda kvaliteetset teavet Euroopa elu- ja töötingimuste kvaliteedi kohta. Selle eesmärgi täitmiseks lähtutakse eri uuringutes konkreetse teabe saamiseks erinevast sihtrühmast.

Euroopa töötingimuste uuringul küsitletakse töötajaid, et saada ülevaade töösuhete ja töötamise kvaliteedist. Euroopa ettevõtete uuring on suunatud ettevõtete juhtidele ja töötajate esindajatele, et koguda teavet tööviiside kohta. Euroopa elukvaliteedi uuringul küsitletakse Euroopa kodanikke, et saada andmeid elamistingimuste ja tajutava elukvaliteedi kohta.

Kuigi sihtrühk on erinev, püüab Eurofound uuringumetoodikat alati ühtlustada, et ühes uuringus õpitut saaks kasutada teistes.

Nagu kõigis uuringuprojektides, osalevad iga uuringu iga küsitluslaine väljatöötamisel, teostamisel ja hindamisel nii Eurofoundi sidusrühmad kui ka valdkonnaeksperdid, tagades asjakohasuse Euroopa ja riikliku tasandi poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite jaoks.

Küsimustike väljatöötamisel ekspertide kaasamine ning tõlkimisel riigi tasandi ekspertide kasutamine aitab Eurofoundil tagada, et kõik uuringuküsimused kajastavad reaalseid nähtusi, mida nad peaksid kajastama (valiidsus).

Esinduslike valimite hoolikas koostamine, küsimustike esitamiseks sobivaima viisi leidmine tänapäevase tehnika abil, kogenud küsitlejate kasutamine ning küsitlemis- ja kodeerimisviisi igakülgne õpetamine, samuti kogutud andmete üksikasjalik kontrollimine, põhjalik kaalumine ja asjakohane analüüs aitavad kaasa Eurofoundi eesmärgile tagada uuringutulemuste järjepidevus (usaldusväärsus).

Eurofoundi pühendumist kvaliteetse teabe esitamisele on üksikasjalikult kirjeldatud uuringute kvaliteedi tagamise strateegias.

Valimi koostamine

Olenemata sellest, kas uuringu sihtrühm on Euroopa kodanikud, töötajad või ettevõtted, ei ole võimalik koguda kogu sihtrühma iga liikme andmeid. Vastajate valim koostatakse sihtrühma suhtes nii esinduslik kui võimalik.

Eurofoundi eesmärk on koostada valim nii kvaliteetselt kui võimalik. Igas riigis püütakse leida register, milles on loetletud vähemalt 95% sihtrühmast. ECSi korral sisaldavad registrid eelkõige ettevõtete tegevuskohta ja muid kontaktandmeid. EWCSi ja EQLSi jaoks kasutatavad registrid sisaldavad tavaliselt leibkondade ja mõnikord üksikisikute aadresse. Kui registrit ei ole, luuakse EWCSi ja EQLSi võimalike vastajate loetelu nn juhusliku teekonna meetodi abil.

Eurofound püüab koostada valimid, mis on piisavalt suured, et anda üksikriikide tasandil tõeseid tulemusi, ning mis kajastavad Euroopa elanikkonna jaotust piisavalt hästi, et teha Euroopa tasandil üldistusi. Esimese eesmärgi täitmiseks peab riigi tasandi valimi suurus olema vähemalt 1000 vastajat, mis piirab statistilise vea vastuvõetava suuruseni. Teise eesmärgi täitmiseks tuleb koostada suuremates riikides suurem valim, nagu toimus viimase EWCSi ja EQLSi ajal.

Kodeerimine

Mõnikord on vaja esitada avatud küsimusi, st küsimusi, millele ei saa vastata valmis variantide abil. Seda võib olla vaja näiteks sektoritesse jagamisel. Küsitleja märgib kõigepealt vastuse täpselt üles ning liigitab selle hiljem üleeuroopalise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) sobivasse kategooriasse.

Kodeerimist kasutatakse tavaliselt nende avatud küsimuste korral, mis on seotud sissetulekuga, vastajate haridustasemega (ISCED-süsteemi alusel) ning elamispiirkonnaga (NUTS-süsteemi alusel).

Kaalumine

Kui kohapealne uurimistöö on valmis, tuleb andmekogusid kaaluda, et korrigeerida mitmesuguseid valimis esineda võivaid moonutusi – näiteks tuleb statistiliselt arvesse võtta eri inimeste erinevat tõenäosust sattuda uuritavasse rühma. Mida suurem on üksus, kus inimesed elavad või töötavad (leibkond või ettevõte), seda väiksem on nende tõenäosus sattuda valimisse. Samuti võib soovimatus vastata küsimustele põhjustada teatud vastajarühmade alaesindatuse. Töötajate arvu erinevus riigiti ei kajastu (täielikult) iga riigi valimi suuruses, mistõttu kasutatakse kaalumist, et Euroopa Liidu tasandil võetaks suuremate riikide tulemusi arvesse suurema kaaluga.

Sageli kasutatakse võrdlusandmete allikana Euroopa tööjõu uuringut (LFS), et hinnata, mil määral on andmed sihtrühma suhtes esinduslikud.

Metoodikat kohandatakse iga uuringu konkreetsete nõuete kohaselt – lisateave on iga uuringu leheküljel.