Euroopa elukvaliteedi uuring 2012

PDF version Printer-friendly version

Euroopa elukvaliteedi kolmanda uuringu kohapealne uurimistöö toimus 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta veebruari alguseni 27 Euroopa Liidu liikmesriigis.

Järelduste aruanne Quality of life in Europe: Impacts of the crisis (Elukvaliteet Euroopas: kriisi mõjud) on nüüd avaldatud internetis.

 

Peamised järeldused

Mõnes Euroopa Liidu riigis vähenes optimism ja eluga rahulolu hinnangute kohaselt 20% võrra ning üle kolmandiku inimestest märgib, et viimase viie aasta jooksul on nende finantsolukord halvenenud. Laiemas ulatuses kajastavad need tulemused mõne olulise erandiga majandusolukorra tegelikkust, mis on kõige optimistlikum Taanis ja Rootsis ning kõige pessimistlikum Kreekas, Itaalias ja Portugalis. Euroopa Liidu praegune sotsiaalne olukord on keerukas ja raske. Võrreldes eelmise uuringuga (2007) on suurenenud nende inimeste arv, kellel oli varem hea sissetulek ja kvaliteetne eluase, kuid kes nüüd on töötud ja võlgades ning kellel on probleeme elukohaga ja teenustele juurdepääsuga. 

Uuringus tuuakse ka välja, et paljudel inimestel on raske toime tulla: 7% märgib, et neil on suured raskused ots-otsaga kokku tulla, kusjuures liikmesriigiti on see väga erinev, alates 22%st (Kreekas) kuni 1%ni (Soomes). Küsimusele, kellelt nad kriisiolukorras raha laenaksid, vastas enamik eurooplastest (70%), et perekonnaliikmelt või sugulaselt. 12% laenaksid sõbralt, naabrilt või kelleltki teiselt ning 8% pöörduks teenusepakkuja või institutsiooni poole. Kümnendik (10%) märgib, et ei saaks kelleltki laenata; sedasi vastas eriti palju madalaima sissetulekuga inimestest (15%). Üldiselt märkis 8% inimestest Euroopa Liidus, et ei ole suutnud maksta tagasi mitteametlikke laene vastavalt graafikule.

Usaldus peamiste riigiasutuste, valitsuse ja parlamendi vastu on viie aasta jooksul vähenenud ja seda eriti kõige raskema majandusliku olukorraga riikides, näiteks Hispaanias ja Kreekas. Riigiasutusi usaldatakse enim Taanis, Soomes, Luksemburgis ja Rootsis, mis on suuresti tingitud erakordse usaldusega riiklike poliitiliste institutsioonide vastu neis liikmesriikides.

Ülevaatearuandes käsitletakse mitmesuguseid teemasid, näiteks tööhõive, sissetulek, eluaseme- ja elamistingimused, perekond, tervis, töö- ja eraelu tasakaal, elukvaliteediga rahulolu ja nägemus kogukonna elukvaliteedist. 2013. aastal lisanduvad kolme uuringut hõlmavad täiendavad aruanded subjektiivsete hinnangutega heaolule, sotsiaalsele ebavõrdsusele, kogukonna elukvaliteedi ja avalike teenuste kvaliteedile ning elukvaliteedi suundumustele.

Uuritavad riigid

Aruanne hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid kokku küsitleti 43 636 inimest  34 riigis (küsitlused toimusid ka 7 kandidaatriigis või ühinemiseelses riigis: Horvaatia, Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Kosovo, Serbia ja Türgi). Nende riikide uuringute tulemused avaldatakse 2013. aastal. Eurofound tegi oma alltöövõtjaga GfK EU3C Belgias tihedat koostööd, et tagada Euroopa elukvaliteedi kolmanda uuringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel rangeimad kvaliteedistandardid.

Kava kohaselt tehakse aineandmestik avalikkusele kättesaadavaks Ühendkuningriigi andmearhiivi kaudu 2013. aasta kevadel.

Metoodika

Click to share this page to Facebook securely

Click to share this page to Twitter securely

Click to share this page to Google+ securely

Click to share this page to LinkedIn securely