EWCS 2010 – oskused, koolitus ja karjäärivõimalused

Rohkem töötajaid saab töökohal väljaõpet

Kas olete viimase 12 kuu jooksul läbinud koolituse, mille eest tasus tööandja või mille eest tasusite ise, kui olete füüsilisest isikust ettevõtja? (q61a)

Kuigi Euroopa poliitika on suunatud töökohtade arvu suurendamisele, püütakse ka kasutada rohkem ära töötajate olemasolevaid oskusi ja eriteadmisi ning suurendada seeläbi tööjõudlust, luues eelkõige tingimused, mis soodustavad oskuste omandamist ja töötaja sõltumatust. Nii koolitusel kui ka töökorraldusel on selles oluline roll.

Euroopa töötingimuste viies uuring näitas, et 2010. aastal oli tööandjate tasutud koolitus suurimal tasemel alates 1995. aastast (EL 15 riikides) ning uuringule eelnenud 12 kuul oli koolitust saanud 34% töötajaid. See tähendab muutust 15 aastat püsinud olukorras, mille jooksul tööandja tasutud koolituse maht ei kasvanud, vaid aastatel 2000–2005 isegi kahanes.

Eurofoundi teadusjuhi Maija Lyly-Yrjänäise sõnutsi on selle tulemuse olulisus selles, et paljud Euroopa riigid näivad olevat mõistnud koolituse tähtsust. Aja jooksul ilmneb, kas selline olukord on jätkusuutlik. Oluline roll võib olla ka majandusolukorral – lühiajalise töösuhtega kaasneb sageli koolitus, samuti võisid töötajad olla ise aktiivsemad.

Peale selle laienes ka väljaõppe pakkumine töökohal – 2005. aastal sai töökohal väljaõpet 24% ja 2010. aastal 30% töötajaid.

Eurofoundi uus uuringutulemuste kaardistamise vahend annab täieliku juurdepääsu kõikidele Euroopa töötingimuste viienda uuringu andmetele, mis on esitatud graafilises vormis ja kujutavad töötingimuste muutusi aastatel 1991–2010.

Koolitusvõimalused ei ole kõikide töötajate jaoks võrdsed 

Euroopa töötingimuste viies uuring näitas, et alalise töölepinguga töötajad saavad tööandja tasutud koolitust palju rohkem kui muud töötajad: 2010. aastal sai tööandja tasutud koolitust alalise lepinguga töötajaist 39% ja muudest töötajatest ainult 26%.

Eurofoundi teadusjuht Greet Vermeylen järeldab, et tulemustest selgub, et on väga oluline, milline lepinguline kokkulepe on töötajal tööandjaga. Kui tööleping on alaline, on töötaja kutselise arengu võimalus tunduvalt suurem, samuti on suurem tõenäolisus õppida ja lahendada küsimusi, mis soodustavad kokkuvõttes paremat ja inspireerivamat töökeskkonda.

Kas olete viimase 12 kuu jooksul läbinud koolituse, mille eest tasus tööandja?

Töölepingu liik: alalise töölepinguga töötajad

Ka töötajate rühmade lõikes on pilt mitmekesine. Kõige rohkem (47%) on saanud tööandja tasutud koolitust oskuslikud kontoritöötajad, vähem (36%) lihttöid tegevad kontoritöötajad. Tööandja tasutud koolitusele pääses aastatel 2000–2010 paremini igat liiki töötajad, seejuures suurenes koolitustele saanud füüsilise töö tegijate osatähtsus kontoritöötajatega võrreldes rohkem: 18%-lt 22%-ni. Sellegipoolest saavad füüsilise töö tegijad endiselt vähem koolitust kui kontoritöötajad.

Vanus on samuti oluline: tööandja tasutud koolitust sai 30% üle 50-aastastest ning 36% 30–49-aastastest töötajatest. Erinevused vanuserühmade vahel on vähenenud.

Kas olete viimase 12 kuu jooksul läbinud koolituse, mille eest tasus tööandja või mille eest tasusite ise, kui olete füüsilisest isikust ettevõtja? (q61a)

 

Viimase viie aastaga on tööandja tasutud koolituste osakaal suurenenud 50% võrra

Euroopa töötingimuste viienda uuringu järgi maksis 2010. aastal ligi kümnendik töötajaist (9%) oma töökoolituse eest ise. See tähendab, et viie viimase aasta jooksul on toimunud 50% suurenemine.

Eurofoundi uuringute ja suundumuste rühma juht Agnès Parent-Thirion arvab, et kuigi koolituste arvu kasv on tervitatav ning Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidega kooskõlas, tuleks seda täpsustada: nimelt on väga raske väita, nagu oleks pakutava koolituse tase kõrge. Samuti on need, kes saavad koolitust ja maksavad selle eest, kõige haritumad töötajad. Ebavõrdsus suurte oskustega kontoritöötajate ja füüsilise lihttöö tegijate vahel on koolituse saamisel üldiselt suur, kuid see on tunduvalt suurem, kui võtta arvesse koolitust, mille eest töötajad maksavad ise.

Suurte oskustega kontoritöötajate ja füüsilise lihttöö tegijate töökohal pakutava väljaõppe suhe on tööandja tasutud koolituste korral 1:2 ja nende koolituste korral, mille eest on maksnud töötaja, 1:5.

Sellised tulemused kinnitavad, et tööjõu oskuste kasv vajab kõikehõlmavat ja mitmetasandilist poliitikat, mis haaraks kõiki töötajate liike.

Eurofoundi uus uuringutulemuste kaardistamise vahend annab täieliku juurdepääsu kõikidele Euroopa töötingimuste viienda uuringu andmetele, mis on esitatud graafilises vormis ja kujutavad töötingimuste muutusi aastatel 1991–2010.