Lähenemise seire Euroopa Liidus

Liikmesriikide erinevad tulemused ja riikidevahelise ebavõrdsuse suurenemine annavad alust muretsemiseks eri põhjustel. Esiteks on need vastuolus ootusega, et Euroopa integratsiooni süvendamine suurendab ühtekuuluvust riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil. Teiseks võivad need levitada kodanike seas sotsiaalse ebaõigluse ja ülekohtuga seotud tunnet, õhutades Euroopa-vastaseid hoiakuid ja õõnestades Euroopa projekti.

Selleks et rakendada õigeid algatusi ja hinnata nende tõhusust, et saavutada ülespoole suunatud lähenemise eesmärk, vajavad poliitikakujundajad tõendeid nii liikmesriikides kui ka liikmesriikide vahel esinevate erinevate suundumuste ja dünaamika kohta. On oluline teada, kas need suundumused eksisteerivad ja kas need viitavad elu- ja töötingimuste üldisele halvenemisele ning kas liikmesriikide rühmade või piirkondade vaheline lõhe suureneb ja teatud rühmad liiguvad eri suundades. 

Ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist peetakse majandus- ja rahaliidu ning Euroopa Liidu kui terviku ühiseks eesmärgiks. Et sotsiaalne element oleks poliitilise tegevuse keskmes, kuulutas komisjon novembris 2017 ametlikult välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Sammas on üks komisjoni praegustest poliitilistest prioriteetidest ja selle näol „on tegemist üleeuroopalise lähenemise uuendatud protsessi indikaatoriga“.

• Euroopa Komisjon: Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde: lähenemise ja vastupidavuse suunas
• Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Eurofoundi töö

Keskendudes liikmesriikide ja piirkondade tulemuste lähenemisele, seirab Eurofound liikmesriikide vahelist lähenemist järgmistes valdkondades: sotsiaalmajanduslikud tegurid, tööhõive, töötingimused ja elutingimused. Sotsiaalmajanduslikus valdkonnas uuritakse tegelikku lähenemist, st SKP elaniku kohta ja muud makromajanduslikud muutujad, samuti juurdepääs mitmesugustele teenustele ja sotsiaalkaitsele.

Tööhõivega seotud lähenemist analüüsitakse peamiselt tööhõives osalemise ajaloolise arengu alusel, kasutades Eurostati andmeid.

Töötingimuste lähenemise uurimine tugineb töökoha kvaliteedi kontseptsioonile, mida mõõdetakse Euroopa töötingimuste uuringu ja muude statistiliste allikate abil.

Elutingimuste uuring sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid näitajaid, sealhulgas Euroopa elukvaliteedi uuringust saadud andmeid, ning see hõlmab ühiskonna kvaliteeti, elutingimusi ja üldist heaolu.

Lähenemise analüüsis võetakse arvesse ka erinevad ajaperspektiive alates lühiajalistest kuni pikaajaliste suundumusteni ning – kui see on asjakohane ja teostatav – tehakse analüüs soo ja vanuserühma järgi, et hõlmata erinevaid suundumusi elanikkonnas.

Uurimistegevus on korraldatud kolme põhisuuna järgi. Esiteks seiratakse eelnimetatud uurimisvaldkondades hiljutisi sarnaseid ja erinevaid suundumusi ja tulemusi nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides. Seejärel rakendatakse üldist lähenemisviisi, püüdes mõista nende suundumuste ajendeid. See hõlmab institutsiooniliste, makro- ja mikromajanduslike omaduste analüüsi. Viimasena esitatakse tõendusmaterjalid, et käivitada arutelud algatuste ja võimaluste üle, millega saaks edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist Euroopa tasandil.

Eurofound kavatseb näitajad kombineerida ning luua kokkuvõtlikud indeksid, tuginedes teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kogemustele. Varasemal tööl põhinevates analüüsides vaadeldakse riikide või piirkondade rühmi, et mõista nendevahelisi erinevusi.