NEET-noored

Seda kontseptsiooni on alates 2010. aastast laialdaselt kasutatud näitajana, mille jagada teavet noortele suunatud poliitika kohta seoses tööalase konkurentsivõime, hariduse, koolituse ja sotsiaalse kaasamisega ELi 28 liikmesriigis. 

NEET-noori käsitleti esimest korda Euroopa 2020. aasta juhtalgatuse „Noorte liikuvus“ raames Euroopa poliitilistes aruteludes. Selle terminiga hõlmatud vanuserühm oli 15–24 aastat ja seda laiendati hiljem 15–29-aastastele. Nüüdseks on see kontseptsioon ELi tasandi poliitilise diskursuse keskne osa. Praegu on 15–29-aastaste hulgas 14,2% NEET-noori. 

Aprillis 2013 võeti vastu Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek Euroopa Liidu Nõukogule rakendada noortegarantiid kõikides liikmesriikides. NEET-noorte arvu vähendamine on noortegarantii selgesõnaline poliitiline eesmärk. Selle algatuse eesmärk on tagada, et kõikide 15–24-aastaste noorteni jõuab nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametliku hariduse omandamist kvaliteetne pakkumine töökoha, täiendusõppe, õpipoisiõppe või praktika kohta. Noortegarantii juurutamine liikmesriikides noorte tööhõive algatuse kaudu on aidanud parandada kohapealset olukorda, vähendades NEET-noorte arvu. 

Hiljuti, 7. detsembril 2016. aastal, käivitas Euroopa Komisjon algatuse „Investeerimine Euroopa noortesse“, mis on uus noorte toetamise meede. Arvestades noortegarantii senist positiivset mõju, kavatseb komisjon võimendada ja laiendada noorte tööhõive algatusele ette nähtud rahalisi vahendeid kuni 2020. aastani, edendamaks noortele suunatud tõhusamat teavitustööd. 

Eurofoundi töö

Noortegarantii rakendamisega on 15–29-aastaste NEET-noorte arv veidi vähenenud: kriisiaegse haripunkti 14 miljonilt 12,5 miljonile 2016. aastal (14,2 %). Samas hinnatakse Eurofoundi uuringus, et seoses toetuste ning saamata jäänud tulude ja maksudega ulatub Euroopa majanduse märkimisväärne kahjum ligikaudu 142 miljardi euroni aastas (2015). See avaldab märkimisväärset mõju ELi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. 

Põhipanus

Praeguseks on Eurofound esimesena ulatuslikult uurinud NEET-noori (vt allpool esitatud väljaanded) ja teinud järgmist:

• viinud läbi ELi esimese NEET-noorte võrdleva analüüsi;
• selgitanud, kes on NEET-noored;
• hinnanud NEET-noorte majanduslikke kulusid;
• uurinud NEET-nooreks olemise sotsiaalseid tagajärgi;
• hinnanud NEET-kategooria riskitegureid;
• uurinud NEET-noorte taaslõimimise poliitika tõhusust;
• jälginud noortegarantii rakendamist. 

NEET-noorte erisused

Selle uuringu osana on Eurofound püüdnud lahti mõtestada NEET-noorte erisusi. Hiljutises NEET-noorte mitmekesisuse uuringus esitatakse uus liigitamine seitsmesse alarühma, et paremini mõista selle noorterühma koosseisu. Eesmärk on aidata poliitikakujundajatel paremini mõista, kes on NEET-noored, ning abistada piisavate toetusmeetmete kavandamist, mis vastaksid mitmesugustele vajadustele. Kõik need rühmad koosnevad haavatavatest ja mittehaavatavatest noortest, kes ei moodusta inimkapitali ametlike kanalite kaudu, olgu siis vabatahtlikult või mitte.

Muud uurimisteemad

Lisaks eespool nimetatud uuringule on Eurofound viimastel aastatel uurinud järgmist (vt allpool esitatud väljaanded):

• noorte ettevõtluse tunnused ja väärtused;
• kuidas kaasata nn puuduvat keskmist: keskharidusega noori, kes ei järgi kõrghariduse omandamise akadeemilist rada;
• noorte sotsiaalne kaasatus; 
• noorte üleminekud tööturul;
• noorte ajutise tööhõive suurenemine ja juurdepääs sotsiaalkaitsele;
• tööturule sisenevate noorte töötingimused;
• NEET-noortega seotud hiljutine poliitiline areng.

Vt allpool esitatud väljaannete loetelu.

Esiletõstetud materjal: NEET-noorte erisuste uurimine

4. juuli 2016 – Eurofoundi 2012. aasta aruande „NEET-noored – mittetöötavad noored“ põhjal vaadeldakse käesolevas aruandes NEET-noorte mitmekesisust seitsme alarühma alusel, kuhu NEET-noored on võimalik jagada, kasutades ELi 2013. aasta tööjõu-uuringus saadud andmeid. Nendeks alarühmadeks jagamisega tagatakse täiuslikum analüüs, kuidas poliitika, sotsiaalne kliima ja aeglaselt paranev tööturg on mõjutanud ELi 28 liikmesriigi NEET-noori. Alarühmad aitavad tuvastada, kuidas võiks lahendada probleeme, kui näiteks pikaajaliste töötute määrast moodustavad 15–24-aastased NEET-noored 22%. ELi 28 liikmesriigi profiilid NEET-noorte mitmekesisuse kohta on samuti kättesaadavad ning annavad kiirülevaate NEET-noorte olukorrast liikmesriikide tasandil. Profiilides näidatakse noorte töötuse ja NEET-noorte arvu suundumusi, samuti NEET-noorte rühma koosseisu ja nende sotsiaalse tõrjutuse ohtu.

NEET-noorte mitmekesisuse uurimine