Uued tööhõivevormid

ELi poliitikakujundajatele pakub huvi, kuidas aitaksid uued tööhõivevormid luua paindlikumat ja kaasavamat tööturgu. Arutletakse ka seda, kuidas seadustada mitteametlikku töötamist ning tagada piisav sotsiaalkaitse ja vastuvõetavad töötingimused. Võtmetähtsusega küsimus on, kuidas vältida olukorda, kus uued tööhõivevormid on töötajatele vähem soodsad kui tavapärased tööhõiveliigid.

Euroopa Komisjon tõstatas töötingimuste küsimuse 2011. aasta kolmepoolse sotsiaalfoorumi taustteabes Euroopa 2020. aasta juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“ rakendamise kohta. Komisjon rõhutas oma 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“, et komisjoni prioriteet on tööturgude dünaamika taastamine. Kooskõlas selle prioriteediga käivitas Eurofound projekti uute tööhõivevormide kaardistamiseks kogu Euroopa Liidus ja Norras.

• Euroopa Komisjon (2012): Töövõimalusterohke majanduse taastumine
• Euroopa Komisjon (2010): Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava

Eurofoundi töö

Olemasolevate teadmiste lünkade kõrvaldamiseks hakkas Eurofound 2013. aastal uurima ELi liikmesriikides tekkivate tööhõivevormide omadusi. Uuringus vaadeldi ka mõju töötingimustele ja tööturule.

Põhipanus

Uute suundumuste uurimiseks kaardistas Eurofound need kogu Euroopas. Uued või 2000. aastast ELi liikmesriikides üha olulisemaks muutunud tööhõivevormid liigitati üheksasse suurde rühma. Uuringu osana tehtud paljudes juhtumiuuringutes näidatakse uute tööhõivevormide toimimist liikmesriikides ja nende mõju töötingimustele ja tööturule.

Eurofound analüüsib mõnesid uusi tuvastatud suundumusi üksikasjalikumalt. 2016. aasta uuringutes keskenduti eelkõige töötajate strateegilise jagamise kasulikkusele nii tööandjate kui ka töötajate jaoks.

Eurofoundi ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ühises uurimuses analüüsitakse kaugtöö ja sidetehnoloogial põhineva liikuvusega töö  mõju tööelule. 

Allikad

• Juhtumiuuringud: 66 juhtumiuuringut, mille põhjal koostati aruanne „Uued tööhõivevormid“