Osalejad ja institutsioonid Belgias

Föderaalvalitsus vastutab tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse eest. Belgia föderaalse avaliku teenistuse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi amet vastutab föderaalsete haldusteenuste eest tööturu ja sotsiaaldialoogi valdkonnas, näiteks tööturu reguleerimise eest. Tööinspektsioon on osa sellest föderaalsest avalikust teenistusest ning teostab järelevalvet sotsiaalõiguse ja sotsiaalhoolekande rakendamise üle töökohal. Toetused, nagu töötushüvitised või karjääri katkestamise hüvitised, kuuluvad riikliku tööhõiveameti alluvusse.

Pärast kuuendat riigireformi (2011–2012) on vastutus kutseõppe, sihtrühmade tööturupoliitika ja enamiku töötute töökohtade aktiveerimise meetmete eest üle antud Belgia piirkondadele. Vastutavad avalikud teenistused on Flandria piirkonna riiklik tööturuasutus (Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding, VDAB), Vallooni piirkonnas piirkondlik kutseõppe- ja tööhõiveamet (Office communautaire et régional de la formation professionnelle et de l'emploi, FOREM) ja Brüsseli piirkonnas Actiris.

Töökohtud on peamised institutsioonid, mis tagavad töötajate õiguste jõustamise. Sõltuvalt vaidluse liigist võib vahendus siiski toimuda ettevõttesiseselt.

Peamine töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve ja edendamise institutsioon on kõrgem tööennetuse ja töökaitse nõukogu (Conseil supérieur pour la prevention et la protection au travail/Hoge Raad voor Preventie en Bescherming op het Werk).

• FPS Employment, Labour and Social Dialogue, Conseil supérieur pour la prévention et la protection au travail

1968. aasta kollektiivlepingute seaduses (muudetud 30. detsembri 2009. aasta seadusega) on sätestatud representatiivsuse kriteeriumid. Esinduseks saamiseks peab ametiühingul või tööandjate organisatsioonil olema vähemalt 125 000 liiget, see peab olema töötajate või tööandjate kutsealadevaheline organisatsioon (või kuuluma kutsealadevahelisse organisatsiooni) ning esindama absoluutset enamust era- ja avaliku sektori sektoritest ja tegevustest.

Need kriteeriumid määravad ametiühingute välise esindatuse. Kui ametiühing vastab nendele kriteeriumidele, võib ta sõlmida kollektiivlepinguid, taotleda esindatust ühiskomitees ning olla esindatud keskmajandusnõukogus ja riiklikus töönõukogus.

Praegu on esinduslik staatus kolmel ametiühingul ja nende liikmesliitudel: Belgia Üldine Tööliste Föderatsioon (Fédération Générale du Travail de Belgique/Algemeen Belgisch Vakverbond, FGTB/ABVV), Kristlike Ametiühingute Konföderatsioon (Confédération des Syndicats Chrétiens/Algemeen Christelijk Vakverbond, CSC/ACV) ja Belgia Liberaalsete Ametiühingute Föderatsioon (Centrale Générale des Syndicats Libéraux de Belgique/Algemene Centrale der Liberale Vakbonden van België, CGSLB/ACLVB).

Lisateavet peamiste sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindavuse kohta leiab Eurofoundi esindavusuuringust sektoriüleste sotsiaalpartnerite kohta või Eurofoundi valdkondliku esindatuse uuringust.

Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Käesolevas osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Belgias.

Ametiühingute esindamise kohta

Kõigil Belgia kodanikel on õigus kuuluda ametiühingusse, olenemata nende ametialasest staatusest (töötajad, sinikraed, valgekraed, riigiteenistujad, töötud, pensionärid). Belgia ametiühingud hõlmavad kõiki töötajaid (ja kaugemalgi) paljude sektorite, ametite või ametialase staatuse järgi korraldatud filiaalide kaudu.

Belgias on üks kõrgemaid ametiühingute tiheduse määrasid Euroopas, mis on võrreldav Skandinaavia riikide määradega. Aastatel 2010–2019 püsis see määr üsna stabiilsena (50–56%).

Ametiühingute liikmeskond ja asustustihedus, 2010–2019

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingu liikmetele väljaspool tegev-, ülalpeetavat ja hõivatud tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).
: Autori enda andmed.: Author’s own data.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Kolm peamist ametiühingut on CSC/ACV (1,5 miljonit liiget), FGTB/ABVV (1,5 miljonit liiget) ja CGSLB/ACLVB (295 000 liiget).

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Märkus: Liikmeandmed hõlmavad üliõpilaste tasuta ametiühingu liikmesust.
: Autori enda andmed, mille on esitanud ametiühingud.: Author’s own data reported by trade unions.

Olukord ei ole viimastel aastatel põhjalikult muutunud: ei ole olnud uusi ametiühinguid ega ühinemisi ning jõudude tasakaal ei ole muutunud. Pärast 2012. aasta sotsiaalvalimisi, mis korraldati ametiühingute esindatuse mõõtmiseks, saavutas CGSLB/ACLVB esimest korda 10% künnise.

Tööandja esindamise kohta

Kõigil Belgias asuvatel ettevõtetel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus liituda tööandjate organisatsiooniga. Nagu ametiühingutel, on ka tööandjate organisatsioonidel riiklikud ja/või valdkondlikud harud. Ettevõtted ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad võivad vabalt liituda ühe (või mitme) filiaaliga. Belgia peamise riikliku tööandjate organisatsiooni Belgia tööandjate liidu (Fédération des Entreprises de Belgique/Verbond van Belgische Ondernemingen, FEB/VBO) andmetel moodustavad tööandjate organisatsioonid 75% kõigist Belgia ettevõtetest. Kõigi tööandjate organisatsioonide tiheduse kohta puuduvad aga täpsed andmed.

Tööandjate organisatsioonid, kes osalevad kollektiivläbirääkimistes nii riiklikul kui ka valdkondlikul tasandil, peavad läbirääkimisi riigi või sektori tasandil. Järelikult on kollektiivleping hõlmatud kõigi riigi või sektori ettevõtetega, olenemata nende kuuluvusest tööandjate organisatsiooni.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019

Märkus****s: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistel osaleva tööandjaorganisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.
: Autori enda andmed.: Author’s own data.

Peamised tööandjate organisatsioonid

FEB/VBO on Belgia peamine riiklik tööandjate organisatsioon. See esindab 50 valdkondlikku tööandjate liitu. Kokku esindab see 50 000 ettevõtet, sealhulgas 25 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet.

Teised tööandjate organisatsioonid on Belgia põllumajandustootjate liit (Fédération des Agriculteurs Belges/Belgische Boerenbond), Sotsiaalse Kasumit Teenivate Ettevõtete Keskliit, Flaami Füüsilisest Isikust Ettevõtjate Liit (Unie van Zelfstandige Ondernemers, UNIZO) ja prantsuskeelne Keskklassi Liit (Union des Classes Moyennes, UCM).

Piirkondlikul tasandil on kõige olulisemad tööandjate organisatsioonid lisaks UNIZO ja UCM-ile ka Voka, UWE ja Brussels Enterprises Commerce and Industry. Mittetulundussektoreid esindavad Sotsiaalse Kasumit Teenivate Ettevõtete Liit (Vereniging voor Social Profit ondernemingen), Unipso ja Brüsseli Sotsiaalse Kasumi Ettevõtete Keskliit (Brusselse Confederatie van Social-Profit Ondernemingen).

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Allikas: Autori enda andmed

Iga kahe aasta tagant peavad kolm peamist ametiühingut ja tööandjate esindajad läbirääkimisi kutsealadevahelise kokkuleppe üle, milles sätestatakse majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud meetmed järgmiseks kaheks aastaks. Kui kokkuleppele ei jõuta, peab valitsus sekkuma. Valitsus konsulteerib kahe riikliku kahepoolse nõukoguga, keskmajandusnõukoguga ja riikliku töönõukoguga, tööõiguse, töösuhete ja sotsiaalkindlustusega seotud majandus- ja sotsiaalküsimustes. Lisaks on sotsiaalpartneritel õigus sõlmida riiklikus töönõukogus sektoriüleseid kokkuleppeid. Kõigis kolmes Belgia piirkonnas on samaväärne nõukogu: Flandria sotsiaal- ja sotsiaalmajandusnõukogu (Sociaal Economische Raad van Vlaanderen, SERV), Wallonia_ majandus- ja sotsiaalnõukogu (Conseil économique et social de Wallonie_, CESW) ning Brüsseli Region_pealinna majandus- ja sotsiaalnõukogu (Conseil économique et social de la région de Bruxelles capitale/Economische ja Sociale Raad voor het Brussels Hoofstedelijk Gewest)._A riiklik kolmepoolne nõukogu, kõrgem tööennetuse ja -kaitse nõukogu, loodi selleks, et nõustada valitsust töötajate heaolu kohta töökohal.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Allikas: Autori enda andmed.

Töönõukogu (Conseil d'entreprise/Ondernemingsraad, CE/OR) moodustatakse niipea, kui ettevõttes on saavutatud 100 töötaja künnis. See koosneb sotsiaalvalimistel valitud töötajate esindajatest ja tööandjate esindajatest. Tööandja peab selle vähemalt kord kuus ettevõtte territooriumile kutsuma. Tööandja teavitab CE/OR liikmeid ettevõtte finantsolukorrast, tootlikkusest, tööhõive edasisest arengust ja eesmärkidest. Kesk- ja äärepoolseimate piirkondade raames peab tööandja andma teavet töötajate korralduse oluliste kavandatud muudatuste kohta, nagu ümberkorraldamine, tegevuskoha sulgemine, ühinemine või öövahetuse kasutuselevõtt, ning koolitusmeetmete kohta.

Ennetus- ja kaitsekomitee (Comité pour la prévention et protection au travail/Comité voor preventie en bescherming op het werk) koosneb sotsiaalvalimistel valitud töötajate esindajatest, ennetusnõustajatest ning ettevõtte juhtkonna liikmetest, kes vastutavad töötervishoiu ja tööohutuse eest. Komisjon jälgib kõiki töötajate tervise, töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimusi.

Ametiühingu delegatsioonil (délégation syndicale/vakbondsafvaardiging) on õigus viibida igas ettevõttes, kus on vastava valdkondliku kollektiivlepinguga kehtestatud minimaalne töötajate arv. Delegatsiooni liikmed nimetavad ametiühingud või valivad töötajad. Ametiühingu delegatsioon, erinevalt kahest ülejäänud organist, esindab ainult ettevõtte ametiühingusse kuuluvaid töötajaid, mitte kogu töötajaid. Ta võib pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ettevõttes ja sekkuda mis tahes konfliktidesse, mis töötajatel võivad tööandjaga tekkida. Lisaks on ametiühingu delegatsioonil õigus saada teavet töötingimuste muudatuste kohta. Kui ettevõttes ei ole ei CE/OR ega töökoha ennetus- ja kaitsekomiteed, saab ametiühingu delegatsioon täita nende kahe organi rolli.

Esindusorganite regulatsioon, koosseis ja pädevus

Allikas: Autori enda andmed.