Haavatavad töötajad

Viimase aasta jooksul jätkasid riiklikud miinimumpalgad märkimisväärselt kogu ELis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mis jätkas piirkondlike erinevuste vähenemist. ELi miinimumpalga direktiiv on paljudes riikides kujunenud oluliseks miinimumpalga tõusu ajendiks, ületades inflatsioonitasemeid ja tõustes paljudes madalapalgalistes sektorites kiiremini kui kollektiivselt kokkulepitud palgapõhid.

Viimase kahe aastakümne jooksul on EL-i tööjõuturgudel märgatavalt kasvanud mittestandardsete töökohtade arv. Kuigi sellised korraldused võivad pakkuda paindlikkust ja paremat töö- ja eraelu tasakaalu, tekib haavatavus siis, kui need on tahtmatud või kui mitmed mittestandardsed omadused ristuvad. See aruanne analüüsib tööhõive haavatavuse levimust ELi-27 piirkonnas aastatel 2009–2021, uurides selle seoseid töötingimuste, tervisetulemuste ja poliitikameetmetega. Tulemused näitavad, et naised, noored ja migrandid seisavad silmitsi suurima riskiga, kusjuures need, kes kogevad mitut haavatavust, teatavad kehvematest töövõimalustest, piiratud koolitusvõimalustest, väiksemast autonoomiast ning kõrgemast ärevuse ja depressiooni määrast. Raport vaatleb ka ELi ja riiklikke poliitikameetmeid, mis on suunatud lepingukindluse tugevdamisele ja ülemineku toetamisele turvalisemale tööhõivele.

See artikkel uurib, miks "vabadus jääda" peaks olema ELi regionaalpoliitika keskmes ning kuidas Eurofoundi uus kuuemõõtmeline indeks mõõdab tingimusi, mis seda võimaldavad, näidates, et ükski piirkond ei paista kõigis neist silma ning tuues esile kohandatud ja kohapõhised strateegiad territoriaalsete ebavõrdsuste vähendamiseks.