Miinimumpalk
Mõiste "miinimumpalk" viitab regulatiivsele piirangule madalaimale määrale, mida tööandjad töötajatele peavad maksma. Seaduslikke miinimumpalku reguleerivad ametlikud seadused või seadused. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalgad on sätestatud ametiühingute ja tööandjate kollektiivlepingutes. Mõistet "riiklik miinimumpalk" kasutatakse siis, kui riikides on üks (või mitu) põhiline määra, mis katab töötajaid üle kogu riigi. Need võivad olla kas seaduslikud või kollektiivselt kokkulepitud.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.Riiklikud miinimumpalgad ELis: poliitikapõhine kasv, jätkuv lähenemine ja suurenenud lähedus läbiräägitud palkadele
Viimase aasta jooksul on riiklikud miinimumpalgad kogu ELis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, märkimisväärselt tõusnud, jätkates piirkondlike erinevuste vähenemist. ELi miinimumpalga direktiiv on kujunenud oluliseks miinimumpalga tõusu ajendiks paljudes riikides, ületades inflatsioonitasemeid ja tõustes paljudes madalapalgalistes sektorites kiiremini kui kollektiivselt kokkulepitud palgapõhid.Madala palgaga töökohad: tööhõivetrendid ja miinimumpalga poliitikate mõju
See aruanne uurib miinimumpalga poliitikate pikaajalisi mõjusid tööhõivestruktuuridele kogu ELi-27 piirkonnas viimase kahe aastakümne jooksul. See analüüsib süsteemselt, kuidas sektori- ja tööalase tööhõive mustrite muutused on seotud nende poliitikatega. Võttes laiemat ja pikemaajalist perspektiivi, andis aruanne täiendavat sügavust olemasolevale uurimistööle, mis sageli keskendub pigem konkreetsete rühmade, nagu noorte või madala kvalifikatsiooniga töötajate, vahetutele mõjudele, mitte struktuursetele muutustele ja laiematele tööjõuturu dünaamikatele.Viimati uuendatud: 4 September 2026
Meie infograafik annab täpsemat teavet olukorra kohta seisuga 2020.
Eurofound annab regulaarselt ülevaateid EL-i palgast, sealhulgas iga-aastast uuringut miinimumpalga määrade arengust ELis (samuti Norras), vaadates üle, kuidas riiklikud valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamisel. Agentuur vaatleb ka elatuspalga kontseptsiooni, mille eesmärk on tagada töötajatele ja nende peredele korralik elatustaseme ja sotsiaalne osalus vastuseks paljude töötavate leibkondade sissetuleku ebapiisavusele, kes sõltuvad olemasolevatest riiklikest miinimumpalgamääradest.
Enamikul ELi liikmesriikidel on kehtestatud riiklik (seaduslik) miinimumpalk, kuigi selle tase, kohandamismehhanismid ja katvus varieeruvad. Austria, Taani, Soome, Itaalia ja Rootsi miinimumpalgad on kollektiivlepingutes sätestatud.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mis kuulutati välja 2017. aastal, sätestab ELi pühendumuse töötajatele õiglasele palkale. See hõlmab piisavate palkade tagamist töötajatele, et tagada neile ja nende peredele korralik elatustase, madala kvalifikatsiooniga ja noorte töötajate võimalust tööd leida ning muuta töö rahaliselt atraktiivseks. Samba rakendamise tegevuskava, mis avaldati 2021. aasta märtsis, on sillutanud teed ELi miinimumpalga reformialgatusele.
28. oktoobril 2020 esitas komisjon ettepaneku ELi direktiivi kohta piisavate miinimumpalkade kohta. Sellele järgnes poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel 7. juunil 2022. Miinimumpalga direktiiv võeti vastu oktoobris 2022. Selle eesmärk on parandada elatustaset eesmärgiga saavutada ülespoole lähenemine ning vähendada töövaesust, palgaebavõrdsusi ja soolist palgalõhet. Liikmesriigid pidid direktiivi ülekandma riiklikku õigusesse hiljemalt 2024. aasta novembriks (artikkel 17). 2023. aastal taotles Taani direktiivi täielikku või osalist tühistamist ELi Kohtult (C-19/23). 11. novembril 2025 tegi Euroopa Kohus oma otsuse, kinnitades selle juriidilist kehtivust, tingimusel, et see tühistatakse osaliselt.
Viimati uuendatud: 3 June 2026
Eurofoundi miinimumpalga riikide profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse Euroopa Liidu riikides ja Norras. Neid võib lugeda taustateabena Eurofoundi iga-aastasele miinimumpalga määramise ülevaate sarjale.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
29 January 2026
Riiklikud miinimumpalgad, 2026 (diagramm)
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
26 January 2024
Minimum wages for low-paid workers in collective agreements
In this pilot project, Eurofound successfully established the feasibility of, and piloted, an EU-wide database of minimum pay rates contained in collective agreements related to low-paid workers. A conceptual and measurement framework was devised, a total of 692 collective agreements – related to 24 low-paid sectors of interest – were selected to be ‘fully coded’ and representative data on negotiated minimum pay were compiled for 24 EU Member States. Based on more than 3,202 renewal texts, time series of collectively agreed minimum rates were created from 2015 to 2022 for 19 countries. This is the first time that an EU-wide data collection has provided comparative time series on negotiated pay. Key findings are is that in some countries outdated agreements contain rates below the applicable statutory minima, and that the potential of collective agreements to regulate pay generally or for employees earning higher wages than the minimum pay is not always fully capitalised on.
See also the national country reports (Eurofound papers), providing meta-data for the data collection, at the end of this web page.
27 November 2023
Minimum wages: Non-compliance and enforcement across EU Member States – Comparative report
In the EU, non-compliance with statutory or negotiated minimum wages averages 6.93% or 1.3%, depending on the statistics used. The lowest national estimate is 0.01% in Belgium and the highest is 11.59% in Hungary. It mostly affects young workers, those on fixed-term or part-time contracts and those working for small companies. It is more common in services than in manufacturing, and is characterised by shorter working time. Member States monitor, enforce and promote compliance in similar ways, although with some differences. This report identifies hindering and enabling factors. Some countries focus on specific economic sectors, such as construction, domestic work, platform work, agriculture and meat processing. National authorities often enforce minimum wages indirectly by helping employers comply, raising workers’ awareness, and helping stakeholders increase cooperation and develop faster procedures. Combining these soft initiatives with tougher measures increases the effectiveness of inspectorates’ actions in enforcing compliance with minimum wages.
30 November 2022
Regulating minimum wage and other forms of pay for the self-employed
This report is carried out in the context of the three-year pilot project (2021–2023), ‘Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee’, mandated to Eurofound by the European Commission. Its focus is module 3 of the project, investigating minimum wages and other forms of pay for the self-employed. Out of concern for the challenging conditions faced by certain groups of self-employed workers, some Member States have established or are in discussions about proposing some statutory forms of minimum pay for selected categories of the self-employed. The main objective of the report is to understand how minimum wages, wage rates, tariffs, fees and other forms of pay could be fixed for specific jobs or professions in sectors having a high level of ‘vulnerable’ workers, as well as ‘concealed’ self-employed. While the majority of Member States allow trade union representation, the right to collective bargaining for the self-employed is much more limited. Only a small number of Member States provide examples of collectively agreed minimum wages or other forms of pay for the self-employed.
15 June 2022
How to ensure adequate minimum wages in an age of inflation
22 January 2020
Minimum wages in the EU
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Carlos Vacas Soriano
Senior research managerCarlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõive osakonna vanemteadur. Ta töötab teemadel, mis puudutavad palga- ja sissetulekute ebavõrdsust, miinimumpalka, madalat palka, töökvaliteeti, ajutist tööhõivet ja segmenteerimist ning töökvaliteedi kvaliteeti. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta makromajandusanalüütikuna Euroopa Komisjonis ning Euroopa tööturgude uurijana Hispaania Keskpangas. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Brugge Euroopa Kolledžist ning doktorikraad töömajanduses Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

&w=3840&q=75)




