Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Teema
Viimati uuendatud: 4 September 2026

Miinimumpalk

Mõiste "miinimumpalk" viitab regulatiivsele piirangule madalaimale määrale, mida tööandjad töötajatele peavad maksma. Seaduslikke miinimumpalku reguleerivad ametlikud seadused või seadused. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalgad on sätestatud ametiühingute ja tööandjate kollektiivlepingutes. Mõistet "riiklik miinimumpalk" kasutatakse siis, kui riikides on üks (või mitu) põhiline määra, mis katab töötajaid üle kogu riigi. Need võivad olla kas seaduslikud või kollektiivselt kokkulepitud.

Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Felix Appler+2
Uurimistöö aruanne
16 July 2026
Riiklikud miinimumpalgad ELis: poliitikapõhine kasv, jätkuv lähenemine ja suurenenud lähedus läbiräägitud palkadele
Viimase aasta jooksul on riiklikud miinimumpalgad kogu ELis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, märkimisväärselt tõusnud, jätkates piirkondlike erinevuste vähenemist. ELi miinimumpalga direktiiv on kujunenud oluliseks miinimumpalga tõusu ajendiks paljudes riikides, ületades inflatsioonitasemeid ja tõustes paljudes madalapalgalistes sektorites kiiremini kui kollektiivselt kokkulepitud palgapõhid.
Carlos Vacas Soriano+1
Artikkel
September 2026
Ilmumas
Madala palgaga töökohad: tööhõivetrendid ja miinimumpalga poliitikate mõju
See aruanne uurib miinimumpalga poliitikate pikaajalisi mõjusid tööhõivestruktuuridele kogu ELi-27 piirkonnas viimase kahe aastakümne jooksul. See analüüsib süsteemselt, kuidas sektori- ja tööalase tööhõive mustrite muutused on seotud nende poliitikatega. Võttes laiemat ja pikemaajalist perspektiivi, andis aruanne täiendavat sügavust olemasolevale uurimistööle, mis sageli keskendub pigem konkreetsete rühmade, nagu noorte või madala kvalifikatsiooniga töötajate, vahetutele mõjudele, mitte struktuursetele muutustele ja laiematele tööjõuturu dünaamikatele.
Carlos Vacas Soriano
Uurimistöö aruanne

Viimati uuendatud: 4 September 2026

  • Riiklikud miinimumpalgad tõusid ajavahemikus 1. jaanuar 2025 kuni 1. jaanuar 2026 kõigis ELi riikides peale Eesti (kus otsus lükati edasi kuni aprillini 2026) ja Rumeenias (kus määr jäi jaanuaris muutumatuks, kuid hiljem tõusis alates juulist). See on toonud miinimumpalga teenijate ostujõu kasvu peaaegu kõigis riikides, millest mõned on märkimisväärsed. Miinimumpalga direktiiv on mõjutanud paljudes riikides tõusu, kuna paljud liikmesriigid püüdsid tagada, et nende nominaalsed määrad jõuaksid teatud väärtuseni, mis väljendub keskmise/mediaanpalga suhtes.

  • Seaduslike miinimumpalkade tugev tõusutrend paljudes riikides on viinud need lähemale 60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast, mida on toodud miinimumpalga direktiivis näidetena.

  • Riiklikud miinimumpalgad on alates aastatuhande algusest muutunud õiglasemaks võrreldes teiste töötajate palkadega, kui võrrelda seaduslikke miinimumpalkasid kõigi töötajate mediaanpalkadega. Miinimumpalga sidumise praktika keskmise või mediaanpalga protsendiga, nagu soovitatakse miinimumpalga direktiivis, jätkus ka 2026. aastal, kus üha rohkem ELi riike võtab selle praktika kasutusele kas seadustes või praktikas.

  • Naised on peaaegu kõigis liikmesriikides miinimumpalga teenijate seas üleesindatud, sõltumata sellest, kuidas miinimumpalga teenijaid määratletakse. See kehtib veelgi enam nooremate töötajate ja madalama haridustasemega töötajate kohta.

  • Kõigist miinimumpalga teenijatest teatas 23% 2022. aastal ELi liikmesriikides keskmiselt raskustest ots-otsaga toimetulekul – see on 10 protsendipunkti kõrgem kui teistel töötajatel. Samuti teatas 10% miinimumpalga töötajatest EL-is raskustest kodu piisavalt soojana hoidmisel, võrreldes 6% teistega. Eurofoundi EU PolicyWatch andmebaas näitab samuti, et valitsused on sageli viidanud seaduslikule miinimumpalgale sissetulekutoetuse ülemise või alumise läve määramisel, näiteks lühiajalise töö puhul.

Meie infograafik annab täpsemat teavet olukorra kohta seisuga 2020.

Background
1 May 2025
Osa 32Kuidas muutub miinimumpalga tase Euroopas?
Selles episoodis istub Mary McCaughey maha Eurofoundi eksperdi Carlos Vacas Sorianoga, et uurida, kuidas miinimumpalk on Euroopas viimase aasta jooksul muutunud ja millised on nende muutuste tagajärjed. Kuulajaid kutsutakse sukelduma Euroopa miinimumpalga dünaamika keerukustesse ja neid muutusi põhjustavatesse teguritesse. Vestlus heidab valgust ka miinimumpalga muutmise laiemale mõjule sissetulekute ebavõrdsusele ja soolisele võrdõiguslikkusele.
Taskuhäälingu osa

Eurofound annab regulaarselt ülevaateid EL-i palgast, sealhulgas iga-aastast uuringut miinimumpalga määrade arengust ELis (samuti Norras), vaadates üle, kuidas riiklikud valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamisel. Agentuur vaatleb ka elatuspalga kontseptsiooni, mille eesmärk on tagada töötajatele ja nende peredele korralik elatustaseme ja sotsiaalne osalus vastuseks paljude töötavate leibkondade sissetuleku ebapiisavusele, kes sõltuvad olemasolevatest riiklikest miinimumpalgamääradest.

Miinimumpalga arengud

Eurofoundi iga-aastane miinimumpalkade ülevaade 2026 . aastaks annab andmeid riiklike miinimumpalkade olulistest edusammudest viimase kümnendi jooksul, kus miinimumpalgad on tavaliselt ületanud inflatsiooni ja keskmised palgad enamikus riikides tõusnud. Eurofound avaldab miinimumpalga riikide profiilide komplekti, mis annab üksikasjalikku taustateavet selle kohta, kuidas miinimumpalku ELis ja Norras reguleeritakse.

Varasemas uuringus Euroopa 21. sajandi palgast uuris Eurofound hüpoteetilise stsenaariumi tagajärgi, kus miinimumpalk on koordineeritud ELi tasandil ja seatud 60% mediaan-rahvuspalgast.

Uurimistöö aruanne: Pay in Europe in the 21st century

Miinimumpalk versus elatuspalk

Riikliku miinimumpalga seotud, kuid eraldiseisev kontseptsioon on elatuspalk, mis on palk, mis on loodud tagama oma teenijale (ja mõnel juhul ka leibkonna ülalpeetavatele) põhilise, kuid vastuvõetava elatustaseme. Elatise palga kampaaniad on üldiselt vabatahtlikud ja tuginevad huvirühmade, ametiühingute ja tööandjate koostööle. Need kampaaniad võivad täita nii eestkoste rolli (Iirimaa) kui ka akrediteerimisrolli (Ühendkuningriigis), kus organisatsioonid on ametlikult akrediteeritud elatuspalga tööandjatena. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud õiglase palga sätetega on Eurofoundi uurimus suunatud poliitikakujundajatele praktilist juhendit elatuspalga kontseptsiooni kohta.

COVID-19 mõju madalapalgalistele inimestele

Käimasolevat miinimumpalga arutelu mõjutab tõenäoliselt COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed, kuna paljud töötajad, kes pakkusid pandeemia ajal olulisi teenuseid, olid palgaredeli alumises osas, samas kui teised madalapalgalised töötajad olid esimesed, keda töötus mõjutas. Eurofoundi e-uuring "Elamine ja töötamine EL-is " dokumenteerib Euroopa vastajate olukorda ja nende pandeemiajärgseid muresid, sealhulgas madala sissetulekuga inimeste ja elamiskulude tõusu tõttu ots-otsaga toimetulekuga raskusi olevaid. Miinimumpalk võiks mängida poliitilist rolli sissetulekute stabiliseerimisel.

Enamikul ELi liikmesriikidel on kehtestatud riiklik (seaduslik) miinimumpalk, kuigi selle tase, kohandamismehhanismid ja katvus varieeruvad. Austria, Taani, Soome, Itaalia ja Rootsi miinimumpalgad on kollektiivlepingutes sätestatud.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mis kuulutati välja 2017. aastal, sätestab ELi pühendumuse töötajatele õiglasele palkale. See hõlmab piisavate palkade tagamist töötajatele, et tagada neile ja nende peredele korralik elatustase, madala kvalifikatsiooniga ja noorte töötajate võimalust tööd leida ning muuta töö rahaliselt atraktiivseks. Samba rakendamise tegevuskava, mis avaldati 2021. aasta märtsis, on sillutanud teed ELi miinimumpalga reformialgatusele.

28. oktoobril 2020 esitas komisjon ettepaneku ELi direktiivi kohta piisavate miinimumpalkade kohta. Sellele järgnes poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel 7. juunil 2022. Miinimumpalga direktiiv võeti vastu oktoobris 2022. Selle eesmärk on parandada elatustaset eesmärgiga saavutada ülespoole lähenemine ning vähendada töövaesust, palgaebavõrdsusi ja soolist palgalõhet. Liikmesriigid pidid direktiivi ülekandma riiklikku õigusesse hiljemalt 2024. aasta novembriks (artikkel 17). 2023. aastal taotles Taani direktiivi täielikku või osalist tühistamist ELi Kohtult (C-19/23). 11. novembril 2025 tegi Euroopa Kohus oma otsuse, kinnitades selle juriidilist kehtivust, tingimusel, et see tühistatakse osaliselt.

See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.

Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.

Carlos Vacas Soriano

Senior research manager
Employment research

Carlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõive osakonna vanemteadur. Ta töötab teemadel, mis puudutavad palga- ja sissetulekute ebavõrdsust, miinimumpalka, madalat palka, töökvaliteeti, ajutist tööhõivet ja segmenteerimist ning töökvaliteedi kvaliteeti. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta makromajandusanalüütikuna Euroopa Komisjonis ning Euroopa tööturgude uurijana Hispaania Keskpangas. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Brugge Euroopa Kolledžist ning doktorikraad töömajanduses Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).

Christine Aumayr-Pintar

Senior research manager
Working life research

Christine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.

See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies