Miinimumpalk

Mõiste "miinimumpalk" viitab regulatiivsele piirangule madalaima määra suhtes, mida tööandjad töötajatele maksavad. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud seadused või põhikirjad. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalk on sätestatud ametiühingute ja tööandjate vahelistes kollektiivlepingutes. Mõistet "riiklik miinimumpalk" kasutatakse siis, kui riikides on üks (või mitu) põhimäär, mis hõlmab töötajaid kogu riigis. Need võivad olla kas seadusjärgsed või kollektiivselt kokku lepitud.

Young barista preparing coffee using a professional coffee machine in a coffee shop

Uus ja tulevane

Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.

Uurimistöö aruanne

21 July 2025

Miinimumpalk 2025. aastal: aastaülevaade
Felix Applerand 2 other authors

Selle aasta aruandes tutvustatakse 2025. aasta miinimumpalga määrasid ning seda, kuidas need 2024. aastal kehtestati ja tõsteti. See sisaldab teavet riikide kohta, kus on ja kus puudub riiklik miinimumpalk. Lisaks antakse selles esimene võrdlev ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid on miinimumpalga direktiivi üle võtnud, ning esitatakse uued hinnangud miinimumpalga saajate osakaalu ja nende suutlikkuse kohta eluaset endale lubada. Lõpetuseks võetakse kokku 2024. aastal avaldatud miinimumpalka käsitlevad uuringud.

Artikkel

23 June 2025

Miinimumpalgal on oluline mõju kokkulepitud ja tegelikule palgale
Christine Aumayr-Pintar,
Carlos Vacas‑Soriano
Viimastel aastatel on riiklik miinimumpalk kõigis ELi riikides järsult tõusnud, mistõttu on nende mõju kollektiivsetele palgaläbirääkimistele ja palkade üldisele arengule üha olulisem. Tulemused näitavad, et riiklikul miinimumpalgal on positiivne mõju kokkulepitud palgataseme tõstmisele. Siiski on vaja hoolikalt kujundada poliitikat, et vältida kollektiivläbirääkimiste väljatõrjumist, eriti madalapalgalistes sektorites. Miinimumpalgal on oluline roll ka kõige madalamapalgaliste töötajate palgataseme parandamisel, kuigi ülekanduv mõju avaldub laiemas palgajaotuses.
Uurimistöö aruanne

23 June 2025

Riikliku miinimumpalga mõju kollektiivläbirääkimistele ja madalapalgaliste töötajate palkadele
+2
Enrique López-Bazoand 5 other authors

Riikliku miinimumpalga tõusul võib olla mitmesugune järelmõju – see võib näiteks kaasa tuua palgatõusu üldisemalt ja mõjutada sotsiaalpartnerite tegutsemisruumi kollektiivläbirääkimistel. Käesolevas aruandes uuritakse, kuidas riikliku miinimumpalga muudatused mõjutavad kollektiivselt kokkulepitud ja tegelikke palku valitud madalapalgalistel töökohtadel ja sektorites. Kvantitatiivses analüüsis kasutatakse Eurofoundi andmebaasi madalapalgaliste töötajate miinimumpalga kohta kollektiivlepingutes, et analüüsida riikliku miinimumpalga mõju kollektiivlepingutes kokkulepitud miinimumpalgale. Euroopa Liidu sissetulekute ja elutingimuste statistika andmeid kasutatakse selleks, et analüüsida riikliku miinimumpalga mõju tegelikule palgale.

Kvalitatiivne analüüs põhineb kuue liikmesriigi – Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania – hooldekodu- ja sotsiaalhoolekande ning toidu- ja joogitootmise sektori riiklikel juhtumiuuringutel. Need liikmesriigid valiti välja seetõttu, et nad erinevad riikliku miinimumpalga ja kollektiivselt kokkulepitud palkade koostoime poolest. Analüüsis leitakse, et üldiselt on riikliku miinimumpalga tõusu ning madalapalgaliste sektorite tegeliku ja kokkulepitud palga muutuste vahel positiivne seos, kuigi riikide vahel on erinevusi.

Teave Miinimumpalk

Loe lähemalt selle teema ja selle olulisuse kohta ELi poliitika kujundamisel.

Tähtsaimad tulemused Miinimumpalk

See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.

21 July 2025

Uurimistöö aruanne

Miinimumpalk 2025. aastal: aastaülevaade

Selle aasta aruandes tutvustatakse 2025. aasta miinimumpalga määrasid ning seda, kuidas need 2024. aastal kehtestati ja tõsteti. See sisaldab teavet riikide kohta, kus on ja kus puudub riiklik miinimumpalk. Lisaks antakse selles esimene võrdlev ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid on miinimumpalga direktiivi üle võtnud, ning esitatakse uued hinnangud miinimumpalga saajate osakaalu ja nende suutlikkuse kohta eluaset endale lubada. Lõpetuseks võetakse kokku 2024. aastal avaldatud miinimumpalka käsitlevad uuringud.

26 January 2024

Uurimistöö aruanne

Minimum wages for low-paid workers in collective agreements

In this pilot project, Eurofound successfully established the feasibility of, and piloted, an EU-wide database of minimum pay rates contained in collective agreements related to low-paid workers. A conceptual and measurement framework was devised, a total of 692 collective agreements – related to 24 low-paid sectors of interest – were selected to be ‘fully coded’ and representative data on negotiated minimum pay were compiled for 24 EU Member States. Based on more than 3,202 renewal texts, time series of collectively agreed minimum rates were created from 2015 to 2022 for 19 countries. This is the first time that an EU-wide data collection has provided comparative time series on negotiated pay. Key findings are is that in some countries outdated agreements contain rates below the applicable statutory minima, and that the potential of collective agreements to regulate pay generally or for employees earning higher wages than the minimum pay is not always fully capitalised on.

See also the national country reports (Eurofound papers), providing meta-data for the data collection, at the end of this web page.

27 November 2023

Uurimistöö aruanne

Minimum wages: Non-compliance and enforcement across EU Member States – Comparative report

In the EU, non-compliance with statutory or negotiated minimum wages averages 6.93% or 1.3%, depending on the statistics used. The lowest national estimate is 0.01% in Belgium and the highest is 11.59% in Hungary. It mostly affects young workers, those on fixed-term or part-time contracts and those working for small companies. It is more common in services than in manufacturing, and is characterised by shorter working time. Member States monitor, enforce and promote compliance in similar ways, although with some differences. This report identifies hindering and enabling factors. Some countries focus on specific economic sectors, such as construction, domestic work, platform work, agriculture and meat processing. National authorities often enforce minimum wages indirectly by helping employers comply, raising workers’ awareness, and helping stakeholders increase cooperation and develop faster procedures. Combining these soft initiatives with tougher measures increases the effectiveness of inspectorates’ actions in enforcing compliance with minimum wages.

30 November 2022

Uurimistöö aruanne

Regulating minimum wage and other forms of pay for the self-employed

This report is carried out in the context of the three-year pilot project (2021–2023), ‘Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee’, mandated to Eurofound by the European Commission. Its focus is module 3 of the project, investigating minimum wages and other forms of pay for the self-employed. Out of concern for the challenging conditions faced by certain groups of self-employed workers, some Member States have established or are in discussions about proposing some statutory forms of minimum pay for selected categories of the self-employed. The main objective of the report is to understand how minimum wages, wage rates, tariffs, fees and other forms of pay could be fixed for specific jobs or professions in sectors having a high level of ‘vulnerable’ workers, as well as ‘concealed’ self-employed. While the majority of Member States allow trade union representation, the right to collective bargaining for the self-employed is much more limited. Only a small number of Member States provide examples of collectively agreed minimum wages or other forms of pay for the self-employed.

15 June 2022

Blogipostitus

How to ensure adequate minimum wages in an age of inflation

Minimum wages have risen significantly in 2022, as the EU Member States leave behind the cautious mood of the pandemic. However, rising inflation is eating up these wage increases, and only flexibility in the regular minimum wage setting processes may avoid generalised losses in purchasing power among minimum wage earners. On 6 June 2022, the Council of the EU and the European Parliament reached a political agreement on the Directive on adequate minimum wages proposed by the Commission in October 2020. Once formally approved, EU Member States will have to transpose it into national law within two years.

22 January 2020

Väljaannete seeria

Minimum wages in the EU

This series reports on developments in minimum wage rates across the EU, including how they are set and how they have developed over time in nominal and real terms. The series explores where there are statutory minimum wages or collectively agreed minimum wages in the Member States, as well as minimum wage coverage rates by gender.  eurofound.link/efs027

Eksperdid teemal Miinimumpalk

Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.

Carlos Vacas‑Soriano

Senior research manager
Employment research

Carlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõiveüksuse vanemuuringute juht. Ta tegeleb teemadega, mis on seotud palkade ja sissetulekute ebavõrdsuse, miinimumpalga, madala palga, töö kvaliteedi, ajutise tööhõive ja segmenteerimise ning töö kvaliteediga. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta Euroopa Komisjonis makromajandusanalüütikuna ja Hispaania Keskpangas Euroopa tööturgude uurijana. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Euroopa Kolledžist Brugges ja doktorikraad tööökonoomikas Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).

Christine Aumayr-Pintar

Senior research manager
Working life research

Christine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.

Kogu sisu Miinimumpalk

See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
How do I know?
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies