Miinimumpalk
Mõiste "miinimumpalk" viitab regulatiivsele piirangule madalaima määra suhtes, mida tööandjad töötajatele maksavad. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud seadused või põhikirjad. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalk on sätestatud ametiühingute ja tööandjate vahelistes kollektiivlepingutes. Mõistet "riiklik miinimumpalk" kasutatakse siis, kui riikides on üks (või mitu) põhimäär, mis hõlmab töötajaid kogu riigis. Need võivad olla kas seadusjärgsed või kollektiivselt kokku lepitud.

Uus ja tulevane
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
21 July 2025
Selle aasta aruandes tutvustatakse 2025. aasta miinimumpalga määrasid ning seda, kuidas need 2024. aastal kehtestati ja tõsteti. See sisaldab teavet riikide kohta, kus on ja kus puudub riiklik miinimumpalk. Lisaks antakse selles esimene võrdlev ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid on miinimumpalga direktiivi üle võtnud, ning esitatakse uued hinnangud miinimumpalga saajate osakaalu ja nende suutlikkuse kohta eluaset endale lubada. Lõpetuseks võetakse kokku 2024. aastal avaldatud miinimumpalka käsitlevad uuringud.
23 June 2025
23 June 2025
Riikliku miinimumpalga tõusul võib olla mitmesugune järelmõju – see võib näiteks kaasa tuua palgatõusu üldisemalt ja mõjutada sotsiaalpartnerite tegutsemisruumi kollektiivläbirääkimistel. Käesolevas aruandes uuritakse, kuidas riikliku miinimumpalga muudatused mõjutavad kollektiivselt kokkulepitud ja tegelikke palku valitud madalapalgalistel töökohtadel ja sektorites. Kvantitatiivses analüüsis kasutatakse Eurofoundi andmebaasi madalapalgaliste töötajate miinimumpalga kohta kollektiivlepingutes, et analüüsida riikliku miinimumpalga mõju kollektiivlepingutes kokkulepitud miinimumpalgale. Euroopa Liidu sissetulekute ja elutingimuste statistika andmeid kasutatakse selleks, et analüüsida riikliku miinimumpalga mõju tegelikule palgale.
Kvalitatiivne analüüs põhineb kuue liikmesriigi – Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania – hooldekodu- ja sotsiaalhoolekande ning toidu- ja joogitootmise sektori riiklikel juhtumiuuringutel. Need liikmesriigid valiti välja seetõttu, et nad erinevad riikliku miinimumpalga ja kollektiivselt kokkulepitud palkade koostoime poolest. Analüüsis leitakse, et üldiselt on riikliku miinimumpalga tõusu ning madalapalgaliste sektorite tegeliku ja kokkulepitud palga muutuste vahel positiivne seos, kuigi riikide vahel on erinevusi.
Teave Miinimumpalk
Loe lähemalt selle teema ja selle olulisuse kohta ELi poliitika kujundamisel.
Tähtsaimad tulemused Miinimumpalk
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
21 July 2025
Miinimumpalk 2025. aastal: aastaülevaade
Selle aasta aruandes tutvustatakse 2025. aasta miinimumpalga määrasid ning seda, kuidas need 2024. aastal kehtestati ja tõsteti. See sisaldab teavet riikide kohta, kus on ja kus puudub riiklik miinimumpalk. Lisaks antakse selles esimene võrdlev ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid on miinimumpalga direktiivi üle võtnud, ning esitatakse uued hinnangud miinimumpalga saajate osakaalu ja nende suutlikkuse kohta eluaset endale lubada. Lõpetuseks võetakse kokku 2024. aastal avaldatud miinimumpalka käsitlevad uuringud.
29 January 2025
National minimum wages, 2025
26 January 2024
Minimum wages for low-paid workers in collective agreements
In this pilot project, Eurofound successfully established the feasibility of, and piloted, an EU-wide database of minimum pay rates contained in collective agreements related to low-paid workers. A conceptual and measurement framework was devised, a total of 692 collective agreements – related to 24 low-paid sectors of interest – were selected to be ‘fully coded’ and representative data on negotiated minimum pay were compiled for 24 EU Member States. Based on more than 3,202 renewal texts, time series of collectively agreed minimum rates were created from 2015 to 2022 for 19 countries. This is the first time that an EU-wide data collection has provided comparative time series on negotiated pay. Key findings are is that in some countries outdated agreements contain rates below the applicable statutory minima, and that the potential of collective agreements to regulate pay generally or for employees earning higher wages than the minimum pay is not always fully capitalised on.
See also the national country reports (Eurofound papers), providing meta-data for the data collection, at the end of this web page.
27 November 2023
Minimum wages: Non-compliance and enforcement across EU Member States – Comparative report
In the EU, non-compliance with statutory or negotiated minimum wages averages 6.93% or 1.3%, depending on the statistics used. The lowest national estimate is 0.01% in Belgium and the highest is 11.59% in Hungary. It mostly affects young workers, those on fixed-term or part-time contracts and those working for small companies. It is more common in services than in manufacturing, and is characterised by shorter working time. Member States monitor, enforce and promote compliance in similar ways, although with some differences. This report identifies hindering and enabling factors. Some countries focus on specific economic sectors, such as construction, domestic work, platform work, agriculture and meat processing. National authorities often enforce minimum wages indirectly by helping employers comply, raising workers’ awareness, and helping stakeholders increase cooperation and develop faster procedures. Combining these soft initiatives with tougher measures increases the effectiveness of inspectorates’ actions in enforcing compliance with minimum wages.
30 November 2022
Regulating minimum wage and other forms of pay for the self-employed
This report is carried out in the context of the three-year pilot project (2021–2023), ‘Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee’, mandated to Eurofound by the European Commission. Its focus is module 3 of the project, investigating minimum wages and other forms of pay for the self-employed. Out of concern for the challenging conditions faced by certain groups of self-employed workers, some Member States have established or are in discussions about proposing some statutory forms of minimum pay for selected categories of the self-employed. The main objective of the report is to understand how minimum wages, wage rates, tariffs, fees and other forms of pay could be fixed for specific jobs or professions in sectors having a high level of ‘vulnerable’ workers, as well as ‘concealed’ self-employed. While the majority of Member States allow trade union representation, the right to collective bargaining for the self-employed is much more limited. Only a small number of Member States provide examples of collectively agreed minimum wages or other forms of pay for the self-employed.
15 June 2022
How to ensure adequate minimum wages in an age of inflation
22 January 2020
Minimum wages in the EU
Eksperdid teemal Miinimumpalk
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Carlos Vacas‑Soriano
Senior research managerCarlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõiveüksuse vanemuuringute juht. Ta tegeleb teemadega, mis on seotud palkade ja sissetulekute ebavõrdsuse, miinimumpalga, madala palga, töö kvaliteedi, ajutise tööhõive ja segmenteerimise ning töö kvaliteediga. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta Euroopa Komisjonis makromajandusanalüütikuna ja Hispaania Keskpangas Euroopa tööturgude uurijana. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Euroopa Kolledžist Brugges ja doktorikraad tööökonoomikas Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
Kogu sisu Miinimumpalk
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.