&w=3840&q=90)
Elutingimused
Elutingimused on tingimused või tegurid, mis mõjutavad inimeste eluviisi, eriti nende heaolu osas. Mõiste "elutingimused" on tihedalt seotud "elukvaliteediga". Viimane tähendab, kui terve, mugav inimene on võimeline osalema või nautima elusündmusi. Mõiste "elukvaliteet" võib viidata nii üksikisiku kogemusele oma elus kui ka elutingimustele, milles ta end viitab.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Üle 1,5°C: Inimeste seadmine poliitika keskmesse
Globaalsed temperatuurid ületavad järgmise paari aasta jooksul 1,5°C piiri, kuid soojenemist saab siiski piirata ja tagasi pöörata. Selleks peavad poliitikakujundajad keskenduma inimkesksemale poliitikakujundamisele.Rohelise käitumusliku avaliku poliitika kaardistamine EL-is
See dokument kaardistab, kui kaugele on liikmesriigid suutnud selliseid käitumuslikult informeeritud poliitikaid välja töötada ja rakendada. Raport leiab olulisi erinevusi kogu ELis, mille muster on murettekitav: riigid, mis on suurima üleminekusurve all, on sageli kõige vähem varustatud inimkesksete poliitikate kujundamiseks, mis seda leevendaksid.Kas eurooplased on kliimamuutusteks valmis?
Kui kliimakriis süveneb, kas Euroopa on kuumuseks valmis? Selles Eurofound Talksi episoodis uurib Mary McCaughey üürniku lõksu ja kasvavat taskukohasuse kriisi koos EMP ja Eurofoundi ekspertidega. Hoolimata sellest, et 80% eurooplastest tunneb ekstreemsete ilmastikuolude mõju, ei suuda muljetavaldav 38% endale lubada oma kodu jahedana hoida. Alates "renovitsioonide" riskist kuni piirkondlike valmisoleku erinevusteni sillutab arutelu lõhe ELi roheliste ambitsioonide ja majapidamiste karmide reaalsuste vahel. Avasta, miks individuaalne teadlikkus ei ole piisav ja milliseid kollektiivseid poliitikameetmeid on vaja haavatavate kaitsmiseks.Eurofoundi peamine roll on panustada paremate elutingimuste planeerimisse ja kujundamisse Euroopas. Alates 1975. aastast on Eurofound välja töötanud tegevusprogrammi, mis keskendub elutingimuste ja elukvaliteedi jälgimisele ja analüüsile Euroopas. Uurimistöö hõlmab inimeste elutingimuste parandamise võtmeelementide kaardistamist ja analüüsimist, sealhulgas teavet nende arusaama kohta elukvaliteedist ja ühiskonnast. Uurimistulemused on suunatud poliitikate loomisele, mis parandavad elatustaset ja edendavad sotsiaalset sidusust majanduslike ebavõrdsuste ja sotsiaalsete ebavõrdsuste tingimustes.
COVID-19 pandeemia järgse tervisekriisi ja sellele järgnenud majanduskriisi tõttu on elutingimuste ja elukvaliteedi uurimine muutunud veelgi olulisemaks. Eurofound uurib majanduskriisi mõju eurooplaste elutingimustele erinevates eluetappides ning erinevate algatuste rolli, mis on ellu viidud erinevate kodanikegruppide sotsiaalsete raskuste leevendamiseks. Agentuur jätkab selle valdkonna trendide jälgimist selle uue väljakutse valguses.
Sotsiaalne konvergents ülespoole, st elatustase, töötingimuste ja majandustulemuste parandamine liikmesriikides, on ELi peamine eesmärk. Seetõttu on ELi liikmesriikide elutingimuste ja elukvaliteedi arengu jälgimine ja kaardistamine prioriteet.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille ELi institutsioonid kuulutasid ühiselt välja 2017. aasta novembris, hõlmab 20 põhimõtet kolme põhivaldkonna all: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, mis hõlmab õiglust elutingimuste ja vaesuse osas; õiglased töötingimused; sotsiaalkaitse ja kaasatus, mis hõlmab eluaset ja abi kodututele. Eriti rõhutavad põhimõtted avalike teenuste rolli elukvaliteedi parandamisel.
2021. aasta märtsis käivitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on muuta samba 20 põhimõtet konkreetseteks tegevusteks ELi kodanike igapäevaelus ning esitas peamised eesmärgid, mida EL järgmise kümnendi jooksul saavutada. Uus ambitsioonikas eesmärk tõsta vähemalt 15 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskist aastaks 2030 seab elutingimused ja elustandardid sotsiaalpoliitika päevakorra tippu. Sambaga kaasneb sotsiaalne skooritabel – näitajate nimekiri, mis jälgib nende põhimõtete rakendamise edenemist liikmesriikides.
Euroopa Komisjon on loonud elukvaliteedi statistika ja käivitanud EL-i sissetuleku ja elutingimuste statistika (EU-SILCopens in new tab) 2003. aastal. EU-SILC kogub võrdlevaid andmeid sissetuleku, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, eluasemetingimuste, tööjõu, hariduse ja tervishoiu kohta.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste sammas 20 põhimõttesopens in new tab
Eurostat: Euroopa sotsiaalõiguste sammas – skooritabelopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu statistika sissetulekute ja elutingimuste kohta - Eurostatopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
19 December 2023
Intergenerational inequalities: How to close the gaps?
The various economic and social shocks of the past decade and a half – most recently the COVID-19 pandemic – have ongoing consequences for the living standards and prospects of Europeans, and sometimes these outcomes have been uneven across age groups. Social policies – such as those in the areas of social protection and housing – in some cases have benefited certain age groups over others. The upshot both of crises and of policies is that inequalities between the generations have widened in important areas.
This policy brief examines some of the intergenerational social trends that either were persistent or changed considerably over the last decade and a half, sometimes contrary to expectations. It focuses on significant developments that have received somewhat less attention in policy planning in the areas of income, housing, work and employment, and health. The intention is to develop a clearer sense of the direction of social change and bring medium- and long-term perspectives into policy thinking.
17 October 2023
Bridging the rural-urban divide: Addressing inequalities and empowering communities
The Treaty of Lisbon established territorial cohesion as the third dimension of European cohesion. Despite the high priority given in policy to achieving geographically balanced economic development, gaps in living conditions still exist between rural and urban areas. In some cases, these gaps are growing. This report documents rural–urban differences in social, political, cultural and economic outcomes. These differences may pose a serious threat to social cohesion in Europe. Indeed, this report finds that rural residents more often perceive themselves as disregarded by governments and have lower levels of trust in governments and institutions than urban residents. Moreover, public service provision in rural areas is poorer than in urban areas, and gaps in provision are continually emerging. To ensure a bright future for all areas, innovative solutions to combat economic decline must be found. This report outlines creative solutions that are being deployed across Member States to provide services in remote areas.
20 September 2023
Guaranteeing access to services for children in the EU
The European Child Guarantee was established in 2021 to ensure that children in need have access to a set of key services. This policy brief analyses trends and disparities in children’s access to early childhood education and care, education, healthcare, nutrition and housing. This is done using a convergence analysis, which tracks whether Member States are improving in respect of specific performance indicators and whether disparities between them are expanding or narrowing. The analysis, where possible, also looks at the differences between urban and rural areas and between children living in households with different levels of income and risk of social exclusion. The indicators chosen for analysis highlight the links between the Guarantee, the European Semester and the Social Scoreboard.
7 December 2022
Living, working and COVID-19 in the European Union and 10 EU neighbouring countries
The Living, working and COVID-19 survey, first launched by Eurofound in early 2020, aims to capture the wide-ranging impact of the pandemic on the work and lives of EU citizens. The fifth round of the Eurofound survey, which was implemented in spring 2022, also sheds light on a new uncertain reality caused by the war in Ukraine, record-high inflation and sharp rises in the cost of living. As a pilot survey, a shorter version of the questionnaire was fielded by the European Training Foundation (ETF) in 10 European Union (EU) neighbouring countries. This joint Eurofound-ETF factsheet presents a selection of results from the survey covering both the EU-27 and the 10 selected EU neighbouring countries.
The results reveal at least one clear commonality across respondents from all countries: serious concerns about the rising cost of living. At the same time, the results point to a large divergence in living and working conditions between respondents in the two groups of countries, but also show large differences within the EU itself and amongst the selected EU neighbouring countries.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
30 March 2021
Wealth distribution and social mobility
This report explores the distribution of household wealth in the EU Member States and analyses the role of wealth in social mobility. Using data from three datasets (the Household Finance and Consumption Survey, the Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe and the Luxembourg Wealth Study), it focuses on wealth per household member. Wealth composition is compared across social groups and countries, and the role of housing assets in wealth distribution and negative wealth is assessed. The findings show that parental background, including parental wealth, has an impact on educational and wealth mobility. In order to promote equality of opportunities in terms of access to education and housing, the impact of wealth inequalities, including differences in parental wealth, should be counterbalanced. The report also suggests that regularising wealth declaration in the EU could be a way of promoting social justice by minimising hidden wealth and combating tax evasion.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Hans Dubois
Senior research managerHans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika osakonna vanemteadusjuht. Tema uurimisteemadeks on eluaseme, ülevõlgade seadmine, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalsed hüved, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta dotsent Kozminski Ülikoolis (Varssavi). Ta omandas doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi Ülikoolis (Milano), olles töötanud uurimisametnikuna Euroopa Tervishoiusüsteemide ja -poliitikate Observatooriumis (Madrid).
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
Sara Grubanov-Boskovic
Research officerSara Grubanov-Boskovic on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistöötaja, panustades kaugtöö, tööaja, elutingimuste ja ELi laienemise projektidesse. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaametnikuna OECD Istanbuli keskuses globaalsete suhete direktoraadis ning teadusprojekti juhina Euroopa Komisjoni migratsiooni ja demograafia teadmistekeskuses. Torino Ülikooli järeldoktorina keskendus tema uurimistöö oskuste sobimatustele, samal ajal kui külalisteadurina Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis tegeles ta demograafilise ülemineku ja rahvastiku vananemisega. Sara omab doktorikraadi rahvastiku ja majandusarengu alal Bari Ülikoolist.
Sanna Nivakoski
Research officerSanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse uurimistöötaja. Tema uurimistöö keskendub majapidamiste struktuuridele, iseseisvale elule, eluasemele, soolisele võrdõiguslikkusele ja tasustamata hooldusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta postdoktorantuurijana University College Dublini Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis ning Iirimaa Kuninglikus Kirurgide Kolledžis. Ta on töötanud mitmetes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja varandus, pensionisäästu, põlvkondadevahelised ülekanded ning leseks jäämise finantsmõju. Sanna omab majandusteaduse doktorikraadi Trinity College Dublinist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
