Elutingimused
Elutingimused on asjaolud või tegurid, mis mõjutavad inimeste eluviisi, eriti nende heaolu. Mõiste "elamistingimused" on tihedalt seotud mõistega "elukvaliteet". Viimane on see, mil määral inimene on terve, mugav ja suudab elusündmustes osaleda või neid nautida. Mõiste "elukvaliteet" võib seega viidata nii inimese kogemusele oma elust kui ka elutingimustele, milles inimesed end leiavad.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Rohelise käitumusliku avaliku poliitika kaardistamine EL-is
See dokument kaardistab, kui kaugele on liikmesriigid suutnud selliseid käitumuslikult informeeritud poliitikaid välja töötada ja rakendada. Raport leiab olulisi erinevusi kogu ELis, mille muster on murettekitav: riigid, mis on suurima üleminekusurve all, on sageli kõige vähem varustatud inimkesksete poliitikate kujundamiseks, mis seda leevendaksid.Kas eurooplased on kliimamuutusteks valmis?
Kui kliimakriis süveneb, kas Euroopa on kuumuseks valmis? Selles Eurofound Talksi episoodis uurib Mary McCaughey üürniku lõksu ja kasvavat taskukohasuse kriisi koos EMP ja Eurofoundi ekspertidega. Hoolimata sellest, et 80% eurooplastest tunneb ekstreemsete ilmastikuolude mõju, ei suuda muljetavaldav 38% endale lubada oma kodu jahedana hoida. Alates "renovitsioonide" riskist kuni piirkondlike valmisoleku erinevusteni sillutab arutelu lõhe ELi roheliste ambitsioonide ja majapidamiste karmide reaalsuste vahel. Avasta, miks individuaalne teadlikkus ei ole piisav ja milliseid kollektiivseid poliitikameetmeid on vaja haavatavate kaitsmiseks.Kasv ilma vastupidavuseta: Euroopa varjatud sotsiaalne lõhe
Hiljutine EL-i uuring paljastab lõhe peamiste majandusandmete ja finantsreaalsuse vahel, millega majapidamised üle Euroopa silmitsi seisavad.Osa Eurofoundi põhirollist on aidata kaasa paremate elutingimuste kavandamisele ja kujundamisele Euroopas. Alates 1975. aastast on Eurofound välja töötanud Euroopa elutingimuste ja elukvaliteedi seire ja analüüsi tegevuskava. Uurimistöö hõlmab inimeste elutingimuste parandamise võtmeelementide kaardistamist ja analüüsimist, sealhulgas teavet nende arusaama kohta elukvaliteedist ja ühiskonnast. Uurimistulemuste eesmärk on anda teavet elatustaseme parandamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise poliitika loomiseks majandusliku ebavõrdsuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse tingimustes.
COVID-19 pandeemiale järgnenud tervisekriisi ja sellele järgnenud majanduskriisi tõttu on elutingimuste ja elukvaliteedi uurimine muutunud veelgi olulisemaks. Eurofound uurib majanduskriisi mõju eurooplaste elutingimustele erinevates eluetappides ning eri kodanikurühmade sotsiaalsete raskuste leevendamiseks rakendatud erinevate algatuste rolli. Amet jätkab selle valdkonna suundumuste jälgimist, pidades silmas seda uut väljakutset.
Ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine, st elatustaseme, töötingimuste ja majandustulemuste parandamine kõigis liikmesriikides, on ELi peamine eesmärk. Seetõttu on ELi liikmesriikide elutingimuste ja elukvaliteedi arengu jälgimine ja kaardistamine prioriteet.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille ELi institutsioonid kuulutasid ühiselt välja 2017. aasta novembris, hõlmab 20 põhimõtet kolmes põhivaldkonnas: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, mis hõlmab elutingimuste ja vaesusega seotud õiglust; õiglased töötingimused; sotsiaalkaitse ja kaasatus, mis hõlmab kodutute eluaset ja abistamist. Eelkõige rõhutatakse põhimõtetes avalike teenuste rolli elukvaliteedi parandamisel.
2021. aasta märtsis käivitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on muuta samba 20 põhimõtet konkreetseteks meetmeteks, mis toovad kasu ELi kodanikele nende igapäevaelus, ning pakkus välja peamised eesmärgid, mida EL peaks järgmise kümne aasta jooksul saavutama. Uus ambitsioonikas eesmärk aidata 2030. aastaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 15 miljonit inimest seab elamistingimused ja elatustaseme sotsiaalpoliitika tegevuskavas tähtsale kohale. Sambaga kaasneb sotsiaalvaldkonna tulemustabel – loetelu näitajatest, mille abil jälgitakse edusamme nende põhimõtete rakendamisel liikmesriikides.
Euroopa Komisjon on koostanud elukvaliteedi statistika ning käivitanud 2003. aastal ELi sissetulekute ja elutingimuste statistika (EU-SILCopens in new tab). EU-SILC kogub võrreldavaid andmeid sissetulekute, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, eluasemetingimuste, tööjõu, hariduse ja tervishoiu kohta.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtetopens in new tab
Eurostat: Euroopa sotsiaalõiguste sammas – tulemustabelopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu sissetulekute ja elutingimuste statistika - Eurostatopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
19 December 2023
Intergenerational inequalities: How to close the gaps?
The various economic and social shocks of the past decade and a half – most recently the COVID-19 pandemic – have ongoing consequences for the living standards and prospects of Europeans, and sometimes these outcomes have been uneven across age groups. Social policies – such as those in the areas of social protection and housing – in some cases have benefited certain age groups over others. The upshot both of crises and of policies is that inequalities between the generations have widened in important areas.
This policy brief examines some of the intergenerational social trends that either were persistent or changed considerably over the last decade and a half, sometimes contrary to expectations. It focuses on significant developments that have received somewhat less attention in policy planning in the areas of income, housing, work and employment, and health. The intention is to develop a clearer sense of the direction of social change and bring medium- and long-term perspectives into policy thinking.
17 October 2023
Bridging the rural-urban divide: Addressing inequalities and empowering communities
The Treaty of Lisbon established territorial cohesion as the third dimension of European cohesion. Despite the high priority given in policy to achieving geographically balanced economic development, gaps in living conditions still exist between rural and urban areas. In some cases, these gaps are growing. This report documents rural–urban differences in social, political, cultural and economic outcomes. These differences may pose a serious threat to social cohesion in Europe. Indeed, this report finds that rural residents more often perceive themselves as disregarded by governments and have lower levels of trust in governments and institutions than urban residents. Moreover, public service provision in rural areas is poorer than in urban areas, and gaps in provision are continually emerging. To ensure a bright future for all areas, innovative solutions to combat economic decline must be found. This report outlines creative solutions that are being deployed across Member States to provide services in remote areas.
20 September 2023
Guaranteeing access to services for children in the EU
The European Child Guarantee was established in 2021 to ensure that children in need have access to a set of key services. This policy brief analyses trends and disparities in children’s access to early childhood education and care, education, healthcare, nutrition and housing. This is done using a convergence analysis, which tracks whether Member States are improving in respect of specific performance indicators and whether disparities between them are expanding or narrowing. The analysis, where possible, also looks at the differences between urban and rural areas and between children living in households with different levels of income and risk of social exclusion. The indicators chosen for analysis highlight the links between the Guarantee, the European Semester and the Social Scoreboard.
7 December 2022
Living, working and COVID-19 in the European Union and 10 EU neighbouring countries
The Living, working and COVID-19 survey, first launched by Eurofound in early 2020, aims to capture the wide-ranging impact of the pandemic on the work and lives of EU citizens. The fifth round of the Eurofound survey, which was implemented in spring 2022, also sheds light on a new uncertain reality caused by the war in Ukraine, record-high inflation and sharp rises in the cost of living. As a pilot survey, a shorter version of the questionnaire was fielded by the European Training Foundation (ETF) in 10 European Union (EU) neighbouring countries. This joint Eurofound-ETF factsheet presents a selection of results from the survey covering both the EU-27 and the 10 selected EU neighbouring countries.
The results reveal at least one clear commonality across respondents from all countries: serious concerns about the rising cost of living. At the same time, the results point to a large divergence in living and working conditions between respondents in the two groups of countries, but also show large differences within the EU itself and amongst the selected EU neighbouring countries.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
30 March 2021
Wealth distribution and social mobility
This report explores the distribution of household wealth in the EU Member States and analyses the role of wealth in social mobility. Using data from three datasets (the Household Finance and Consumption Survey, the Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe and the Luxembourg Wealth Study), it focuses on wealth per household member. Wealth composition is compared across social groups and countries, and the role of housing assets in wealth distribution and negative wealth is assessed. The findings show that parental background, including parental wealth, has an impact on educational and wealth mobility. In order to promote equality of opportunities in terms of access to education and housing, the impact of wealth inequalities, including differences in parental wealth, should be counterbalanced. The report also suggests that regularising wealth declaration in the EU could be a way of promoting social justice by minimising hidden wealth and combating tax evasion.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Sanna Nivakoski
Research officerSanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta järeldoktorantuurina Dublini ülikooli kolledži Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudis ning Iirimaa kuninglikus kirurgide kolledžis. Ta on töötanud paljudes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja rikkus, pensioni kogumine, põlvkondadevahelised ülekanded ja lesestumise rahaline mõju. Sannal on doktorikraad majanduses Dublini Trinity kolledžist.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
Hans Dubois
Senior research managerHans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad eluase, ülemäärane võlgnevus, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaaltoetused, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Varssavi Kozminski ülikooli dotsent. Ta on omandanud doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi ülikoolis (Milano) pärast seda, kui ta oli töötanud teadurina Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuses (Madrid).
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
