&w=3840&q=90)
Juurdepääs taskukohasele ja piisavale eluasemele on paljudes liikmesriikides, nende linnades ja piirkondades, suur mure, mida süvendavad viimaste aastate kriisid. Eluaseme taskukohasuse probleemidega inimesed on eluaseme väljajätmise ohus, ebakindlusega kodust lahkumise ees, kõrgete eluasemekulude tõttu teiste põhivajaduste rahuldamise võimetuse ning vajadusega jääda oma vajadustele sobimatusse eluasemesse. Elamiskulude tõusuga kaasneb energiavaesus leibkondadele, kes ei suuda endale lubada kodu talvel piisavalt soojas või suvel jahedana hoida ega üüri- või hüpoteekmakseid katta. Samas on kodutus EL-is märkimisväärne probleem.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
See konverents toob kokku umbes 100 esindajat ELi institutsioonidest, riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest omavalitsustest, sotsiaalpartneritest, kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja akadeemilistest ringkondadest, et arutada konkreetseid poliitilisi vastuseid Euroopa elamukriisile.
Demograafilised muutused ja kliimamuutused koos üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele kutsuvad Eurofoundi üles andma poliitikakujundajatele uusi tõendeid erinevate ühiskonnagruppide elutingimuste ja sotsiaalse olukorra kohta ning hindama nende eluasemevajadusi.
Eurofound mõõdab Euroopa elukvaliteedi uuringu (EQLS) kaudu inimeste elutingimusi, uurides mitmeid tegureid, sealhulgas eluaset, eluasemekulude ülekoormust ja eluasemepuudust. Eluaseme andmed sisaldavad teavet üüritüübi ja eluaseme puudujääkide, sealhulgas energiavaesuse ja eluaseme ebakindluse kohta.
EQLS uurib kliimaneutraalsuse sotsiaalseid tagajärgi jätkusuutliku käitumise aktsepteerimise ja omaksvõtu osas ning selle mõju elamiskuludele, eluasemetele ja energiavaesusele. Uurimus jälgib rohelise ülemineku võimalikku sotsiaalset mõju elamis-, eluaseme- ja transpordikuludele. Järgmine EQLS-i väljaanne algab 2026. aastal.
Eurofoundi uuring annab tõendeid Euroopa erinevate sotsiaaldemograafiliste rühmade ebavõrdsuse dünaamika ja trendide kohta ning analüüsib elukalliduse ja eluaseme ebaühtlast mõju. Samuti analüüsitakse EL-i elamuprobleeme ja poliitikaid, mis neid lahendavad. Eriti kuna üürimine on muutunud Euroopa noorte seas üha levinumaks, on noorte elutingimused ja nende ligipääs eluasemele oluline osa uurimisprogrammist.
Eurofoundi uurimus elukalliduse, eluasemetingimuste, avalike teenuste ja haavatavate rühmade kohta püüab toetada ELi poliitikakujundajate tööd Euroopa sotsiaalõiguste sambaopens in new tab põhimõtete jälgimisel ja rakendamisel.
Samba eesmärk on edendada sotsiaalkaitset ja kaasatust, mis hõlmab jõupingutusi kodutuse lõpetamiseks ning taskukohase kvaliteetse eluaseme kättesaadavuse probleemide lahendamiseks, eriti puuetega inimeste ja madala sissetulekuga perede seas, kes seisavad silmitsi energiavaesusega. 2025. aastal algatas Euroopa Komisjon tegevuskava ülevaate koos algatustega samba rakendamiseks.
Võttes vastu teise mandaadi 2024. aasta detsembris, esitas komisjoni president von der Leyen ambitsioonikad ettepanekud aastateks 2024–2029 elamukriisi lahendamiseks. Nende hulka kuuluvad esimese komisjoni liikme määramine, kelle vastutusalade hulka kuulub elamumajandus, samuti esimene Euroopa taskukohase eluaseme plaan, mis avaldati 16. detsembril 2025, ning kogu Euroopat hõlmav investeerimisplatvorm taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme jaoks. 2026. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku taskukohase eluaseme seaduse kohta, mis aitaks liikmesriikidel lahendada elamispinna survet seal, kus need eksisteerivad.
Euroopa Komisjon: Euroopa taskukohase eluaseme plaanopens in new tab ja taskukohase eluaseme seadusopens in new tab
2024. aasta detsembris asutas Euroopa Parlament Euroopa Liidu elamukriisi erikomisjoni (HOUS komitee). Eurofound annab komisjonile teadmisi, sealhulgas tõendeid selle kohta, kuidas kriis mõjutab erinevaid gruppe.
Väljaanne 16. oktoober 2025: Eluaseme taskukohasuse probleemid sotsiaaldemograafilistes rühmadesPDFopens in new tab
Energiakulude vähendamine majapidamistele on samuti oluline osa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidest. 2021. aastal käivitas Euroopa Komisjon taskukohase elamuehituse algatuseopens in new tab osana renoveerimislaine strateegiast, mille eesmärk on renoveerida aastaks 2030 35 miljonit hoonet. Sotsiaalse kliimafondi juurutamine liikmesriikides toetab ressursitõhusaid renoveerimisi ja energiatõhusaid elamuehitusi.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
18 February 2026
19 January 2026
17 December 2025
17 December 2025
7 November 2025
1 October 2025
21 May 2024
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
30 May 2023
Unaffordable housing is a matter of great concern in the EU. It leads to homelessness, housing insecurity, financial strain and inadequate housing. It also prevents young people from leaving their family home. These problems affect people’s health and well-being, embody unequal living conditions and opportunities, and result in healthcare costs, reduced productivity and environmental damage. Private tenants have faced particularly large housing cost increases, and owners with mortgages are vulnerable to interest rate increases. In addition, many owners without mortgages, especially in post-communist and southern European countries, experience poverty and housing inadequacy. The cost-of-living crisis affects people in all tenancies. Social housing and rent subsidies support many, but capacity differs across and within countries, and these measures exclude certain groups in vulnerable situations and fail to reach everyone who is entitled to them. Three quarters of Member States have Housing First initiatives – providing housing for homeless people – but these mostly operate on a small scale. This report maps housing problems in the EU and the policies that address them, drawing on Eurofound’s Living, working and COVID-19 e-survey, European Union Statistics on Income and Living Conditions and input from the Network of Eurofound Correspondents.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Marie Hyland liitus Eurofoundiga sotsiaalpoliitika üksuse teadurina 2023. aastal. Enne seda töötas Marie mitu aastat Maailmapangas majandusteadlasena, kus ta töötas mitmesuguste teemadega, sealhulgas soo, kliimamuutuste ja erasektori arenguga. Marie uurimistöös on vaadeldud õigusliku diskrimineerimise mõju naiste majanduslikule mõjuvõimule, vaadeldud ettevõtte suuruse ja juhtimistavade rolli tootlikkusele ja majandusarengule ning analüüsitud kliimamuutuste leevendamise poliitika majanduslikku mõju. Mariel on doktorikraad majanduses Dublini Trinity kolledžist.
Hans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika osakonna vanemteadusjuht. Tema uurimisteemadeks on eluaseme, ülevõlgade seadmine, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalsed hüved, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta dotsent Kozminski Ülikoolis (Varssavi). Ta omandas doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi Ülikoolis (Milano), olles töötanud uurimisametnikuna Euroopa Tervishoiusüsteemide ja -poliitikate Observatooriumis (Madrid).
Sanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse uurimistöötaja. Tema uurimistöö keskendub majapidamiste struktuuridele, iseseisvale elule, eluasemele, soolisele võrdõiguslikkusele ja tasustamata hooldusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta postdoktorantuurijana University College Dublini Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis ning Iirimaa Kuninglikus Kirurgide Kolledžis. Ta on töötanud mitmetes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja varandus, pensionisäästu, põlvkondadevahelised ülekanded ning leseks jäämise finantsmõju. Sanna omab majandusteaduse doktorikraadi Trinity College Dublinist.
Claudia Peroni töötab Eurofoundi sotsiaalpoliitikate üksuses jälgimisvahendite ja andmeoperatsioonide assistendina, olles varem töötanud meeskonnas teadustoe spetsialistina. Tema peamine fookus on elamumajanduse ja hooldussektoriga. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta kodanikuühiskonna organisatsioonides Itaalias ja Küprosel. Claudia omab magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Bologna Ülikoolist ja doktorikraadi sotsioloogias Trinity College Dublinist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
This website is an official website of the European Union.
All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
&w=3840&q=75)
