Eurofound surveys are regular pan-European studies that gather comparative data on living and working conditions across the European Union.
Euroopa elukvaliteedi uuringud
Euroopa elukvaliteedi uuring on seirevahend elukvaliteedi mõõtmiseks mitmes mõõtmes. Alates selle käivitamisest 2003. aastal on Euroopa elukvaliteedi uuringust kujunenud väärtuslik näitajate kogum, mis täiendab traditsioonilisi majanduskasvu ja elatustaseme näitajaid, nagu SKP või sissetulek. Euroopa elukvaliteedi uuringu näitajad on sama selged ja ahvatlevad kui SKP, kuid need hõlmavad rohkem edusammude keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte ning seetõttu on neid lihtne integreerida otsustusprotsessi ja võtta neid arvesse avalikus arutelus ELi ja liikmesriikide tasandil Euroopa Liidus.
Uuringu eesmärgid
Euroopa elukvaliteedi uuringus uuritakse nii Euroopa kodanike elu objektiivseid asjaolusid kui ka seda, kuidas nad suhtuvad nendesse olukordadesse ja oma ellu üldiselt.
The main objectives of the survey are to:
Tehke kindlaks riskirühmad ja murettekitavad probleemid ning edusammud.
Jälgida suundumusi, esitades nende küsimuste kohta homogeensed näitajad.
Aidata kaasa Euroopa elutingimusi käsitleva poliitika väljatöötamisele.
Euroopa elukvaliteedi uuring on esinduslik küsimustikul põhinev intervjuuuuring, mis hõlmab täiskasvanud elanikkonda (18+ aastat).
Euroopa elukvaliteedi uuring hõlmab eluvaldkondi, mis vastavad paljudele Euroopa institutsioonide rakendatavatele poliitikavaldkondadele ja programmidele. Paljud neist poliitikameetmetest käsitlevad mitmesuguseid küsimusi, mis mõjutavad elukvaliteeti, ühiskonna kvaliteeti ja avalike teenuste kvaliteeti. Nende hulka kuuluvad tööhõive, sissetulek, haridus, eluase, perekond, tervis ning töö- ja eraelu tasakaal. Uuringus vaadeldakse ka subjektiivseid teemasid, nagu inimeste õnnelikkuse tase, kui rahul nad on oma eluga ning kuidas nad tajuvad oma ühiskonna ja avalike teenuste kvaliteeti. See mitmemõõtmeline lähenemine elukvaliteedile on püsinud tugevana ka uuringuväljaannetes, isegi kui teemad ja näitajad on aja jooksul laienenud, et kajastada esilekerkivaid poliitikateemasid. Uuringu regulaarse läbiviimisega on saanud võimalikuks jälgida ka inimeste elukvaliteedi peamisi suundumusi aja jooksul.
Pidades silmas Euroopa tulevasi laienemisi ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide huvi, on Euroopa elukvaliteedi uuringu geograafiline ulatus aja jooksul laienenud. Alloleval ajaskaalal on loetletud uuringu erinevates väljaannetes hõlmatud riigid.
Lisaks esitati 2009. aastal Eurobaromeetri uuringu raames mitu küsimust Euroopa elukvaliteedi uuringust 2007–2008, mis võimaldas uurida elukvaliteedi suundumusi ELis aastatel 2003–2009.
Praegu on käimas ettevalmistused Euroopa elukvaliteedi uuringu 2026. aasta vooruks .
EQLS 2026
EQLS 2016
EQLS 2012
EQLS 2007
EQLS 2003
Eurofound experts
You can contact the following experts for questions on the survey.
Daphne Ahrendt
Senior research managerDaphne Ahrendt on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Alates Eurofoundiga liitumisest 2013. aastal on tema töö hõlmanud paljusid sotsiaalpoliitika valdkondi. Praegu koordineerib ta Eurofoundi uuringute haldamise ja arendamise tegevust ning juhib COVID-19 e-uuringute ettevalmistamist ja analüüsi. Daphnel on rohkem kui 20-aastane kogemus rahvusvaheliste uuringute alal töötava teadlasena, olles varem töötanud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri üksuses ja Londoni Riiklikus Sotsiaaluuringute Keskuses, kus ta töötas rahvusvahelise sotsiaaluuringu programmis. Daphne on omandanud magistrikraadi kriminaalõiguspoliitikas Londoni Majanduskoolist ja bakalaureusekraadi politoloogias San Francisco osariigi ülikoolist.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
