Euroopa elukvaliteedi uuringud (EQLS)
Euroopa Elukvaliteedi Uuring (EQLS) on jälgimisvahend, mis kajastab elukvaliteeti mitmes mõõtmes. Alates 2003. aasta käivitamisest on EQLS arenenud väärtuslikuks näitajate komplektiks, mis täiendab traditsioonilisi majanduskasvu ja elatustaseme näitajaid, nagu SKP või sissetulek. EQLS-i indikaatorid on sama selged ja atraktiivsed kui SKP, kuid hõlmavad rohkem keskkonna- ja sotsiaalseid arenguaspekte ning seetõttu integreeritakse neid kergesti otsustusprotsessi ja võetakse avalikus arutelus ELi ja riiklikul tasandil Euroopa Liidus.
2026. aasta EQLS-i vooru ettevalmistused on praegu käimas.
Uuringu eesmärgid
EQLS uurib nii Euroopa kodanike elu objektiivseid olusid kui ka seda, kuidas nad suhtuvad nendesse oludesse ja üldiselt oma ellu.
Uuringu peamised eesmärgid on:
Tuvasta riskirühmad ning muret tekitavad ja edusammud.
Jälgige trende, pakkudes nende küsimuste kohta ühtlasi näitajaid.
Panustada Euroopa elutingimuste poliitika arengusse.
EQLS on esinduslik, küsimustikupõhine intervjuuuuring, mis hõlmab täiskasvanuid (18+ aastat).
EQLS hõlmab eluvaldkondi, mis vastavad laiale poliitikavaldkondade ja programmide valikule, mida viivad läbi Euroopa institutsioonid. Paljud neist poliitikatest käsitlevad mitmesuguseid elukvaliteeti, ühiskonna kvaliteeti ja avalike teenuste kvaliteeti mõjutavaid küsimusi. Nende hulka kuuluvad tööhõive, sissetulek, haridus, eluaseme, perekond, tervishoid ning töö- ja eraelu tasakaal. Uuring käsitleb ka subjektiivseid teemasid, nagu inimeste õnnetunne, rahulolu oma eluga ning kuidas nad tajuvad oma ühiskondade ja avalike teenuste kvaliteeti. See mitmemõõtmeline elukvaliteedi lähenemine on jäänud tugevaks ka uuringute väljaannetes, kuigi teemad ja näitajad on aja jooksul laienenud, et kajastada uusi poliitikateemasid. Uuringu regulaarse läbiviimisega on saanud võimalik jälgida inimeste elu kvaliteedi peamisi trende aja jooksul.
Arvestades Euroopa laienemisi ja huvi Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) riikide poolt, on EQLS-i geograafiline katvus aja jooksul laienenud. Alljärgnev ajajoon loetleb riigid, mida hõlmavad uuringu erinevad väljaanded.
Lisaks esitati 2009. aastal Eurobaromeetri uuringu raames mitmeid EQLS 2007–2008 küsimusi, mis võimaldasid uurida elukvaliteedi trende EL-is: 2003–2009.
EQLS 2026
Eurofoundi Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS) viienda väljaande ettevalmistused on käimas. See uuringu väljaanne avaldatakse kõigis EL27 liikmesriikides 2026. aasta sügisel.EQLS 2016
Eurofound viis läbi neljanda Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS) aastatel 2016–2017, uurides elukvaliteedi, ühiskonna kvaliteedi ja avalike teenuste kvaliteediga seotud küsimusi.EQLS 2012
Eurofoundi kolmas Euroopa Elukvaliteedi Uuring (EQLS) viidi läbi aastatel 2011–2012 ning uuris mitmeid teemasid nagu tööhõive, sissetulek, eluaseme ja elutingimused, perekond, tervis, töö- ja eraelu tasakaal, eluga rahulolu ning ühiskonna tajutav kvaliteet.EQLS 2007
Eurofoundi teine Euroopa Elukvaliteedi Uuring (EQLS), mis viidi läbi aastatel 2007–2008, hõlmab laia eluvaldkondade spektrit, keskendudes sissetulekule ja finantsolukorrale, haridusele, eluasemele ja kohalikule keskkonnale, peresuhetele, tööle, tervisele, töö- ja eraelu tasakaalule, subjektiivsele heaolule, sotsiaalsele osalemisele, sotsiaalteenuste kvaliteedile ja ühiskonna kvaliteedile.EQLS 2003
Eurofoundi Euroopa Elukvaliteedi Uuring (EQLS) dokumenteerib elutingimusi ja inimeste sotsiaalset olukorda ning uurib Euroopa kodanike elu olulisi küsimusi.Eurofoundi eksperdid
Uuringut puudutavate küsimustega võite pöörduda järgmiste ekspertide poole.
Daphne Ahrendt
Senior research managerDaphne Ahrendt on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Alates Eurofoundiga liitumisest 2013. aastal on tema töö hõlmanud paljusid sotsiaalpoliitika valdkondi. Praegu koordineerib ta Eurofoundi uuringute haldamise ja arendamise tegevust ning juhib COVID-19 e-uuringute ettevalmistamist ja analüüsi. Daphnel on rohkem kui 20-aastane kogemus rahvusvaheliste uuringute alal töötava teadlasena, olles varem töötanud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri üksuses ja Londoni Riiklikus Sotsiaaluuringute Keskuses, kus ta töötas rahvusvahelise sotsiaaluuringu programmis. Daphne on omandanud magistrikraadi kriminaalõiguspoliitikas Londoni Majanduskoolist ja bakalaureusekraadi politoloogias San Francisco osariigi ülikoolist.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
