Kokkuvõttes näitavad EQLS 2016 tulemused üldist edusamme kolmes peamises ülevaatevaldkonnas: elukvaliteet, ühiskonna kvaliteet ja avalike teenuste kvaliteet – kuigi mitte kõigis riikides ega kõigis sotsiaalsetes gruppides.

Elukvaliteedis on toimunud üldine paranemine, mõnede aspektidega on tagasi kriisieelsetele tasemetele. Näiteks on optimismi tase võrreldes eelmise uuringuga tõusnud, rahulolu elatustasemega on tõusnud ning eluga rahulolu ja õnnelikkuse tase on püsinud stabiilsena. Rahulolu elatustasemega on liikmesriikide vahel koondunud, enesehinnanguline tervisekvaliteet on üldiselt paranenud ja materiaalne raskus on vähenenud (rohkem inimesi suudab ots-otsaga kokku tulla). Kuid töö- ja eraelu tasakaal on halvenenud ning kahes kolmandikus riikidest on tõsised mured ebapiisava sissetuleku pärast vanaduses.

Tulemused näitavad ühiskonna kvaliteedi näitajate üldist paranemist alates 2011. aastast. Usaldus riiklike institutsioonide vastu on kasvanud, sotsiaalsetes organisatsioonides osalemine ja kaasatus on tõusnud, 18–24-aastaste inimeste usaldus on kasvanud, sotsiaalse tõrjutuse tunne on vähenenud ning tajutud pinged vaeste/rikaste, juhtkonna/töötajate, vanade/noorte, meeste/naiste vahel on vähenenud. Siiski on usuliste ja etniliste rühmade vahelised pingete tajumised veidi kasvanud ning vähemal määral seksuaalse sättumuse alusel.

Andmed näitavad ka avalike teenuste kvaliteedi hinnangute üldist paranemist võrreldes viimase küsitlusvooruga. Rahulolu mitmete oluliste avalike teenuste, nagu tervishoid ja ühistransport, on kasvanud. Lastehoid on paranenud mitmes riigis, kus hinnangud olid varem madalad. Juurdepääs taaskasutusvõimalustele on mitmes riigis uus probleem, samas kui pangandusele ligipääs maapiirkondades on mõnes riigis probleem. Siiski varieerub avalike teenuste kvaliteet endiselt suuresti liikmesriikideti.