Eurofound on asutamisest saadik loonud tugeva teadmistebaasi elu- ja töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Ameti põhiülesanne on jälgida arengut liikmesriikides aja jooksul, mille jaoks on ta välja töötanud kolm korduvat tõenäosuspõhist kogu ELi hõlmavat uuringut, mis annavad kvaliteetseid andmeid.
Representatiivsed proovid
Hõlmab kõiki ELi liikmesriike, samuti (potentsiaalseid) kandidaatriike ning sageli ka Norrat ja Šveitsi
Riikidevaheline võrreldavus
Mitu lainet, mis võimaldab aegridade analüüsi
Välja töötatud tihedas koostöös Eurofoundi kolmepoolsete sidusrühmade ja valdkonna ekspertidega
Küsimustikud, mis hõlmavad paljusid teemasid, mis on mõeldud Euroopa poliitiliste vajaduste rahuldamiseks
Interdistsiplinaarsel teaduslikul alusel üles ehitatud küsimustikud
Kvaliteedi tagamise strateegia väljatöötamine
Tulemuste õigeaegne kättesaadavus poliitikaga seotud aruannetes, andmete veebipõhises visualiseerimises ja mikroandmetes.
Eurofoundi uuringutöö eesmärk on anda kvaliteetset teavet elu- ja töötingimuste kvaliteedi kohta Euroopas. Selle eesmärgi saavutamiseks on iga uuring suunatud erinevale elanikkonnale, et saada konkreetset teavet.
Euroopa töötingimuste uuringus küsitletakse töötajaid, et saada ülevaade töö ja tööhõive kvaliteedist.
Euroopa ettevõtete uuring on suunatud ettevõtete juhtidele ja töötajate esindajatele, et koguda teavet töökoha tavade kohta.
Euroopa elukvaliteedi uuringus küsitletakse Euroopa kodanikke, et saada ülevaade elutingimustest ja arusaamadest elukvaliteedist.
Vaatamata sihtrühma erinevustele püüab Eurofound võimaluse korral ühtlustada uuringumetoodikat, et tagada ühe uuringu käigus saadud kogemuste rakendamine teistes.
Nagu kõigi teadusprojektide puhul, on iga uuringu iga laine väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse kaasatud nii Eurofoundi sidusrühmad kui ka asjaomase valdkonna eksperdid, tagades nende asjakohasuse Euroopa ja riikliku tasandi poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite jaoks.
Ekspertide kaasamise kaudu küsimustike väljatöötamisse ja meie riikliku tasandi ekspertide kaasamisega tõlkimisprotsessi püüab Eurofound tagada, et kõik küsitluse küsimused kajastaksid tegelikke nähtusi, mida need on mõeldud jäädvustama (kehtivus).
Eurofoundi eesmärk on tagada uuringu mõõtmiste järjepidevus (usaldusväärsus), valides hoolikalt esinduslikud valimid, valides kõige sobivama viisi küsimustike haldamiseks, kasutades tipptasemel tehnoloogiat, värbades kogenud küsitlejaid ning pakkudes põhjalikku koolitust intervjueerimiseks ja kodeerimiseks, samuti kogutud andmete minutilise kontrollimise, keeruka kaalumise ja asjakohase analüüsi kaudu.
Eurofoundi pühendumust kvaliteetse teabe koostamisele näitab ka tema uuringute kvaliteedi tagamise strateegia.
Olenemata sellest, kas uuringu sihtrühm on Euroopa kodanikud, töötajad või ettevõtted, ei ole võimalik koguda teavet kõigilt selle elanikkonna liikmetelt. Vastajate valim valitakse nii, et see oleks kogu populatsiooni suhtes võimalikult esinduslik.
Eurofoundi eesmärk on kasutada võimalikult kvaliteetseid valimiraamistikke. Igas riigis püütakse leida register, mis hõlmaks vähemalt 95% sihtrühmast. ECSi puhul sisaldavad need registrid eelistatavalt ettevõtete ja muude ettevõtete kontaktandmeid. Euroopa töötingimuste uuringu ja Euroopa elukvaliteedi uuringu puhul sisaldavad registrid tavaliselt leibkondade ja mõnikord ka üksikisikute aadressiteavet. Kui Euroopa töötingimuste uuringus ja Euroopa elukvaliteedi uuringus ei ole sellist registrit saadaval, koostatakse võimalike vastajate nimekiri nn juhusliku menetluse abil.
Eurofoundi eesmärk on koguda valimid, mis on piisavalt suured, et anda usaldusväärseid tulemusi üksikute riikide tasandil ja mis kajastavad Euroopa elanikkonna jaotust piisavalt hästi, et võimaldada üldistusi kogu Euroopale. Esimene eesmärk nõuab, et valimi suurus riigi tasandil oleks vähemalt 1000 vastajat, vähendades veamäära vastuvõetava tasemeni. Teine eesmärk on põhjus, miks suuremates riikides valitakse suuremad valimid, nagu on tehtud viimastes Euroopa töötingimuste uuringus ja Euroopa elukvaliteedi uuringus.
Mõnikord on vaja esitada avatud küsimusi, st küsimusi, millele ei saa eelnevalt kindlaksmääratud vastustega otseselt vastata. See võib kehtida näiteks sektori kohta. Küsitleja märgib antud vastuse kõigepealt üksikasjalikult üles ja määrab selle hiljem üleeuroopalise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) vastavasse kategooriasse.
Kodeerimist tuleb tavaliselt kohaldada avatud küsimuste puhul, mis on seotud sissetuleku, vastajate haridustasemega (ISCEDi kaudu) ja piirkonnaga, kus nad elavad (NUTSi kaudu).
Kui välitööetapp on lõpule viidud, tuleb andmekogumeid kaaluda, et kompenseerida valimi tasakaalustamatuse erinevaid võimalikke põhjuseid. Näiteks on erinevatel inimestel erinev tõenäosus uuringusse osutuda statistiliselt arvesse võetud. Mida suuremas üksuses (leibkond/ettevõte) inimesed elavad või töötavad, seda väiksemad on nende võimalused intervjueerida. Samuti võivad uuringus osalemise valmisoleku erinevused põhjustada teatud vastajarühmade alaesindatust. Riikide vahelised erinevused tööjõu suuruses ei kajastu (täielikult) iga riigi valimi suuruses, seega kasutatakse kaalumist tagamaks, et suuremad riigid kaaluvad ELi tasandi tulemustes rohkem.
Euroopa tööjõu-uuringut kasutatakse sageli võrdlusandmete allikana, et hinnata, mil määral on andmed elanikkonna suhtes tüüpilised.
Metoodikat kohandatakse vastavalt iga uuringu konkreetsetele nõuetele - rohkem teavet on saadaval üksikute küsitluste lehekülgedel.
Uuringud pole kunagi olnud ainus suuremahuliste kvantitatiivsete andmete allikas ja arutelud muudest allikatest pärit andmete parema integreerimise üle sotsiaaluuringutesse on kestnud juba mõnda aega. Kuid viimastel aastakümnetel, kuna üksikisikud ja organisatsioonid on üha enam internetiga seotud, on plahvatuslikult kasvanud andmehulk, mis on kättesaadavad sellistest allikatest nagu veebirakendused, mobiilseadmed, andurid, videovood ja sotsiaalmeedia.
Sellega seoses uurib Eurofound suurandmete võimalikku kasutamist, et täiendada ja kontekstualiseerida oma olemasolevate teadusuuringute, eelkõige uuringute andmeid. Projekt keskendub praegu kolmele tegevussuunale ja seda tööd käsitletakse kolmes töödokumendis.
Eurofoundi kolme üleeuroopalise uuringu – Euroopa töönõukogu, Euroopa elukvaliteedi uuringu ja ECS – küsimustikud on allalaadimiseks kättesaadavad mitmes keeles. Saadaval on ka erinevate uuringuväljaannete andmestikud.
Kõik küsimustikud tehakse kättesaadavaks pärast küsitluse välitöö lõpetamist.
Eurofoundi küsitluste andmekogumid tehakse kättesaadavaks hiljemalt kaks aastat pärast välitööde lõpetamist. Eurofoundi andmekogumeid säilitatakse Ühendkuningriigi andmeteenistuses(opens in new tab)This link opens in a new tab (UKDS) ja neid reklaamitakse veebis nende veebisaidi kaudu. Andmed on tasuta kättesaadavad neile, kes kavatsevad neid kasutada mitteärilistel eesmärkidel. Ärilistel eesmärkidel kasutamise taotlused edastatakse Eurofoundile loa saamiseks.
UKDS-is registreerudes on kasutajatele tagatud juurdepääs uusimale versioonile ja teabe saamine oluliste uuenduste kohta. Andmete allalaadimiseks registreeruge esmalt veebis UKDS-is. Kui te ei ole pärit Ühendkuningriigi ülikoolist või kolledžist, taotlege Ühendkuningriigi andmearhiivi kasutajanime(opens in new tab)This link opens in a new tab või vaadake lehte, kuidas andmetele juurde pääseda.
Pärast registreerimist tippige Eurofoundi andmete leidmiseks väljale "Otsinguandmed" "Eurofound". Kuvada peaks Eurofoundi uuringute loend, seejärel klõpsake lisateabe saamiseks vastava uuringu nimel ning laadige see alla oma kasutajanime ja parooliga.
Eurofound teeb valitud uuringute jaoks kättesaadavaks spetsiaalsed veebipõhised andmete visualiseerimised. Need leiate individuaalse küsitlusvooru navigeerimisel.
Uuringuandmete kõrge kvaliteedi tagamiseks järgib Eurofound oma uuringumetoodika ja -menetluste osas ühiselt kokkulepitud standardeid. Eurofound järgib uuringu kavandamisel, rakendamisel ja kvaliteedi hindamisel Euroopa statistikasüsteemi (ESS) kvaliteedikriteeriume.
Kõigis uuringutes kohaldab Eurofound kvaliteedikriteeriume.
Asjakohasus: selle tagamine, et uuring vastab praegustele ja potentsiaalsetele kasutajate vajadustele
Täpsus: omavad andmeid, mille hinnangud on võimalikult lähedased tegelikele väärtustele. Praktikas tehakse seda küsitluses esinevate vigade minimeerimise teel
Õigeaegsus ja täpsus: andmete levitamine võimalikult vaatlusperioodile lähedal ja andmete avaldamiseks kehtestatud ajakava järgides
Juurdepääsetavus ja selgus: võimaldada kasutajatel hõlpsasti ligi pääseda uuringu tulemustele ja andmetele ning pakkuda neile tulemuste tõlgendamiseks vajalikku taustteavet
Sidusus ja võrreldavus: Andmete läbivaatamine võrreldes muude muudest allikatest pärinevate seotud andmetega ja hindamine, kas erinevused on tingitud tegelike väärtuste erinevustest. Andmete võrreldavuse tagamine geograafiliste piirkondade ja aja lõikes.
Eurofoundi eesmärk on pidevalt parandada iga uuringu kvaliteeti ja kulutõhusust. Kvaliteedikriteeriumid ja nende kriteeriumide täitmiseks vajalikud etapid on sätestatud nii hankedokumentides kui ka uuringuprotsessi üksikasjalikus planeerimises. Kehtestatakse kord uuringu ettevalmistamise, välitööde ja andmetöötluse kõigi aspektide kontrollimiseks ning kvaliteedikriteeriumide täitmise kohta põhjaliku dokumentatsiooni kogumiseks.
Eurofound jälgib korrapäraselt uuringute mõju poliitikakujundamisele ja andmete kasutamist teadusuuringutes. See kogub teavet selle kohta, kuidas küsitlused vastavad kasutajate vajadustele. Lisaks tellib ja avaldab amet andmete ja protsesside välised kvaliteedihinnangud pärast uuringu lõpetamist.
Eurofoundi peatöövõtja ja tema riiklikud partnerid peavad järgima makropiirkondlike strateegiate ja ESOMARi kutsealaseid tegevusjuhendeid, mille eesmärk on järgida õigusakte ja edendada kvaliteetseid teadusuuringuid. Koodeks hõlmab muu hulgas vastaja austamist ja andmete konfidentsiaalsust. Töövõtja järgib ka mõõdistustega seotud ISO standardeid.
Eurofoundi uuringutega tegelevad küsitlejad peavad küsitlemisel järgima eetika- ja konfidentsiaalsuseeskirju. Ühtlustatud välitöö tagamiseks töötatakse iga riigi jaoks välja samad eeskirjad. Andmeid kogutakse ja salvestatakse vastavalt küsitlejate koolitusele ja projekti juhistele ning küsitlejad peavad tagama, et vastajate osalemine küsitluses põhineb vabatahtlikul teadval nõusolekul.
Teave Eurofoundi uuringute kohta edastatakse Eurofoundi ettevõttesisesele andmekaitseametnikule, et tagada vastavus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR). UKDS-ile edastatud andmed on vastajate konfidentsiaalsuse kaitsmiseks täielikult anonüümsed.
Eurofoundi üleeuroopalistes uuringutes kasutatud metoodika ja küsimustikud on teistele teadlastele kasutamiseks vabalt kättesaadavad, kui kehtivad teatavad autoriõiguse tingimused, ning paljud on väljendanud huvi meie materjalide kasutamise või Eurofoundiga koostöö tegemise vastu.
Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) hiljutistes väljaannetes on Belgia, Prantsusmaa, Sloveenia ja Hispaania riikide valitsused rahastanud valimi suuruse suurendamist omal kulul, et teha põhjalikumat analüüsi. Nii Norra kui ka Šveits on Euroopa töötingimuste uuringus osalenud juba mitu aastat.
Samamoodi rahastas Itaalia riiklik avaliku poliitika analüüsi instituut (INAPP) 2016. aastal Itaalia valimi suurendamist Euroopa elukvaliteedi uuringu jaoks.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA) sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel on Eurofound andnud EU-OSHA-le kasulikku teavet uuringumetoodika väljatöötamise ja uuringu kavandamise kohta. EU-OSHA kasutas Eurofoundi Euroopa ettevõtete uuringu (ECS) metoodikat oma 2009. aasta uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringus (ESENER). ECSi ja ESENERi kallal töötavad meeskonnad suhtlevad korrapäraselt, et tagada iga projekti kohta saadud kogemuste jagamine ametite vahel. ECS 2019 viidi läbi koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop). Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) kasutab soolise võrdõiguslikkuse indeksi jaoks Euroopa töötingimuste uuringu andmeid. Eurofound on toetanud ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA) uuringu ettevalmistamisel.
Euroopa Komisjon (naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat) toetab ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kaasamist Eurofoundi uuringutesse.
Euroopa töötingimuste uuringu küsimustik ja metoodika on inspiratsiooniallikaks teistele uuringutele maailmas: näiteks Ameerika töötingimuste uuring, Lõuna-Korea töötingimuste uuring ja Iisraeli sotsiaaluuring 2016. Mõned Kesk-Ameerika riigid, samuti Argentina, Tšiili ja Uruguay kasutavad riiklike uuringute läbiviimisel kohandatud Euroopa töötingimuste küsimustikke. 2016. aasta Hiina linnatööjõu uuringusse on lisatud piiratud arv Euroopa töötingimuste uuringu küsimusi.
Selleks et ületada usaldusväärsete andmete ja teabe puudumine töötingimuste kohta arengu- ja üleminekuriikides, on Eurofound ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ühendanud jõud, et töötada välja projektid töötingimuste seire ja analüüsi kohta kogu maailmas.
Eurofound on teinud koostööd ILOga teedrajavas projektis, mille eesmärk on jälgida töötingimusi kogu maailmas, milles analüüsitakse töökohtade kvaliteedi ja tööelu kvaliteedi arengut Euroopas, Aasias ja Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Uurimistöö aruanne: Working conditions in a global perspective
Mõlemad organisatsioonid on välja töötanud ka ülemaailmse töötingimuste uuringu (GWCS) standardmetoodika, et luua riikliku tasandi avatud vahend, mida saab kohandada nii, et see vastaks kõige paremini riigi kolmepoolsete osalejate vajadustele, mis on oluline osa ILO inimväärse töö riiklikest programmidest.
ÜRO Arenguprogramm (UNDP) on varem kasutanud Eurofoundi Euroopa elukvaliteedi uuringu (EQLS) küsimustikku, et viia läbi uuringuid elukvaliteedi kohta Horvaatias ja Põhja-Makedoonias.
Eurofound on uuringute kaudu aidanud kaasa ka rahvusvaheliste statistiliste suuniste väljatöötamisele töökohtade kvaliteedi ja tööelu mõõtmiseks. Näited on järgmised:
UNECE: Tööhõive kvaliteedi mõõtmise käsiraamat(opens in new tab)This link opens in a new tab
OECD: OECD suunised töökeskkonna kvaliteedi mõõtmiseks(opens in new tab)This link opens in a new tab
Euroopa töötingimuste uuringut kasutatakse ka töökohtade kvaliteedi arengu jälgimiseks, näiteks Euroopa Komisjoni ühises hindamisraamistikus või OECD töökohtade kvaliteeti käsitlevas töös. Eurostat kasutab mõningaid Euroopa töötingimuste uuringu küsimusi, et jälgida tööhõive kvaliteeti Euroopas.
Euroopa Komisjon: ühine tööhõivearuanne(opens in new tab)This link opens in a new tab; tööhõive ja sotsiaalne areng Euroopas(opens in new tab)This link opens in a new tab; Tööhõive tulemuslikkuse seire(opens in new tab)This link opens in a new tab
OECD: töökohtade kvaliteet(opens in new tab)This link opens in a new tab
Eurostat: Tööhõive kvaliteet(opens in new tab)This link opens in a new tab
Rahvusvahelises kontekstis annab Euroopa elukvaliteedi uuring eristuva panuse, kuna see hõlmab kõiki liikmesriikides, mitmetahuline teave ühes andmekogumis ning hõlmatus nii töötava kui ka mittetöötava elanikkonna kohta. Euroopa elukvaliteedi uuringu andmed on osa mitmest rahvusvahelisest seirealgatusest:
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksis kasutatakse Euroopa elukvaliteedi uuringu ja Euroopa töötingimuste uuringu andmeid, et katta ajavahemik (opens in new tab)This link opens in a new tab
Aktiivse vananemise indeks, mida toetavad Euroopa Komisjon ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)
Bertelsmanni fondi sotsiaalse ühtekuuluvuse radar (2013 ja 2014)
Euroopa elukvaliteedi uuring on olnud oluline allikas nii teadusuuringutes kui ka avalikus arutelus, aidates kaasa komisjoni SKP täiendamise tegevuskava väljatöötamisele. Seda on kasutatud ka Eurostati elukvaliteedi näitajate väljatöötamisel.
