Tehisintellekt
Tehisintellekt (AI) viitab masinpõhistele süsteemidele, mis on loodud töötama erineva autonoomia tasemega, mis sisendist järeldub, kuidas genereerida tulemusi nagu ennustused, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilisi või virtuaalseid keskkondi (AI seadus, artikkel 3(1)). Tehisintellekti kiired arengud, eriti masinõppes, suurtes keelemudelites ja generatiivses tehisintellektis, muudavad töökohti, tööturge ja avalikke teenuseid. Eeldatakse, et tehisintellekt tõstab tootlikkust, kuid nende saavutuste suurus, kiire realiseerumine ja jagamine ettevõtete, töötajate ja tarbijate vahel jääb endiselt lahtiseks küsimuseks. AI võib toetada või automatiseerida otsuste tegemist, hallata tööprotsesse, analüüsida infot, genereerida sisu ja toetada inimtöötajaid, mis tõstatab olulisi küsimusi tööhõive, töötingimuste, töö kvaliteedi, oskuste, sotsiaalse dialoogi, ebavõrdsuse ja elukvaliteedi kohta. AI võimalike eeliste ja riskide mõistmine on hädavajalik poliitikate väljatöötamiseks, mis toetavad innovatsiooni, tagades samal ajal õiglased ja kaasavad tulemused töötajatele ja kodanikele.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Tehisintellekt on juba kasutusel Euroopa töökohtades, kuid mitte noorte töötajate arvelt
AI kiire kasutuselevõtt viimastel aastatel on tekitanud arutelu selle üle, kas tehnoloogia nõrgestab noorte tööhõive tulemusi. See artikkel analüüsib tõendeid kogu ELi27 ulatuses, võrreldes tööjõuturu tulemusi noorte ja parimas eas töötajate seas aastatel 2011–2025, eristades samal ajal tegelikku generatiivset tehisintellekti kasutamist võimalikust kokkupuutest sellega.IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng
IKT sektor juhib digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Euroopas, kuid oskustööjõu puudus pidurdab selle kasvu. See aruanne käsitleb IKT spetsialistide tööhõivet ja töötingimusi ning väljakutseid, mis kujundavad üht ELi kriitilisemat sektorit.Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades: mõjud töökorraldusele ja töötingimustele
See uuring esitab teisese analüüsi Eurofoundi seitsmenda Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS 2024) andmetest, mis uurib digitehnoloogiate levikut kaasaegsetes töökeskkondades ja algoritmiliste juhtimispraktikate levikut. Seostades töötajate raporteeritud kokkupuute arvutiprogrammidega, mis jälgivad sooritust, jaotavad ülesandeid ja ajastavad tööd, hinnates analüüs töö kvaliteedi näitajatega, hindab, kuidas tehnoloogia tööd ümber kujundab. Samuti tuvastatakse eraldiseisvad töötajate profiilid, lähtudes digitaalse tehnoloogia kasutamise mustritest ja iga profiiliga seotud omadustest. Tulemused aitavad kujundada poliitikakujundamist, mille eesmärk on edendada kvaliteetseid töökohti üha digitaalsemates töökeskkondades.Eurofound uurib tehisintellekti mõju neljas uurimisvaldkonnas: töötingimused ja jätkusuutlik töö, tööhõive- ja tööturud, tööstussuhted ja sotsiaalne dialoog ning elutingimused ja elukvaliteet. Tuginedes pikaajalisele tööle digitaliseerimise, automatiseerimise ja platvormitöö vallas, uurib Eurofoundi uuring, kuidas tehisintellekt muudab tööd, tööhõivet ja ühiskonda, eesmärgiga toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Praeguse programmiperioodi raames keskendutakse tehisintellekti mõjule tööhõive tootlikkusele ja palkadele ning sellele, kuidas tehisintellekti juhitud tööalased muutused mõjutavad töötingimusi ja töökorraldust.
Viimati uuendatud: 16 September 2026
Tehisintellektist on saanud EL-i peamine poliitikaprioriteet digitaalse ülemineku ja laiemate jõupingutuste raames konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse vastupidavuse tugevdamiseks.
ELi tehisintellekti seadus (AI seadus) jõustus 1. augustil 2024 kui esimene ulatuslik tehisintellekti õigusraamistik maailmas. Riskipõhise raamistiku abil kehtestab seadus rangemad reeglid kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele, nagu need, mida kasutatakse värbamisel, töötajate juhtimisel ning iseseisva ettevõtluse ja kutseõppe kättesaadavuses. Need süsteemid liigitatakse kõrge riskiga süsteemideks, kuna need võivad oluliselt mõjutada töötajate karjäärivõimalusi ja elatusallikaid, jätkata diskrimineerimismustreid ning õõnestada andmekaitse ja privaatsuse õigusi. Kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide juurutajad töökohal peavad teavitama töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid enne nende süsteemide kasutuselevõttu. Seadus püüab tagada, et tehisintellekti süsteemid ELi turul oleksid turvalised, läbipaistvad, diskrimineerimisvabad ja austavad põhiõigusi. Seadust rakendatakse etappidena: keelud, sealhulgas keeld töökohal emotsioonide äratundmise süsteemidele (piiratud eranditega), jõustusid 2. veebruaril 2025, samas kui kõrge riskiga süsteemide, sealhulgas tööhõivega seotud süsteemide, kohustused kehtivad alates 2. detsembrist 2027 pärast 2026. aasta Digitaalset AI omnibus'i.
2025. aasta aprillis käivitatud Euroopa Komisjoni tehisintellekti mandri tegevuskava eesmärk on suurendada Euroopa ülemaailmset tehisintellekti konkurentsivõimet, laiendades tehisintellekti infrastruktuuri ja andmejuurdepääsu, toetades tehisintellekti kasutuselevõttu erinevates sektorites, arendades oskusi ja talente ning soodustades inimkeskset innovatsiooni tehnoloogilises arengus. Oktoobris 2025 järgnes sellele Apply AI strateegia, mis edendab tehisintellekti kasutuselevõttu strateegilistes sektorites ja avalikus sektoris ning sisaldab meetmeid tööjõu ettevalmistamiseks tehisintellekti jaoks.
Tehisintellekti töökohal käsitletakse ka ELi tööõiguse kaudu. Platvormitöö direktiiv (direktiiv (EL) 2024/2831), mille liikmesriigid peavad vastu võtma hiljemalt 2. detsembriks 2026, sisaldab esimesi ELi reegleid, mis käsitlevad algoritmilist juhtimist, hõlmates läbipaistvust, inimjärelevalvet automatiseeritud otsuste ja teabe üle ning töötajate esindajate konsultatsiooni. Kvaliteetsete töökohtade seaduse algatus toob esile ka algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti töökohal prioriteetsete valdkondade hulka, mida tuleb käsitleda, et parandada töötingimusi ning samal ajal kasutada digitehnoloogiate pakutavaid efektiivsuse kasvu. Kvaliteetsete töökohtade seaduse ettepanek on oodata 2026. aasta lõpuks.
Need arengud mõjutavad otseselt töömaailma. Kuna tehisintellekti kasutamine intensiivistub värbamises, tulemusjuhtimises, tööjõu planeerimises ja töökeskkonna jälgimises, on poliitilised arutelud läbipaistvuse, vastutuse, oskuste arendamise ja töötajate õiguste teemadel sagenenud. Seetõttu on AI muutumas keskseks prioriteediks tööhõive-, sotsiaal- ja tööstussuhete poliitikas nii ELi kui ka riiklikul tasandil.
Euroopa Komisjon: AI seadusopens in new tab
Euroopa Komisjon: tehisintellekti mandri tegevuskavaopens in new tab ja tehisintellekti rakendamise strateegiaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Komisjon alustab teise etapi konsultatsiooni kvaliteetsete töökohtade seaduseopens in new tab osas
EUR-Lex: direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö töötingimuste parandamiseksopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
October 2026
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades: mõjud töökorraldusele ja töötingimustele
20 July 2026
IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng
30 April 2026
Tehisintellekt, algoritmiline juhtimine ja ühiskonna, töö ning tööhõive muutmine – mõistete uurimine
27 February 2026
Kes kasutab generatiivset tehisintellekti? Mustrid ja ebavõrdsused kogu ELis
12 February 2026
Algoritmiline kontroll: Kuidas digitaalne jälgimine kujundab veebiplatvormide tööd Euroopas
26 September 2025
Kollektiivne läbirääkimised tehisintellekti tööl
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Dragoș Adăscăliței
Research officerDragoș Adăscăliței on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise tagajärgedele tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööjõuturgude struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis töösuhete lektor. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur, kes tegeleb Euroopa elukvaliteedi uuringu aspektidega, samuti soolise tasustamise läbipaistvuse ja mitteametliku hoolduse teemadega. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse käitumisalaste teadmiste pädevuskeskuses. Ta on töötanud järeldoktorina Vita-Salute San Raffaele Ülikoolis (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka laialdased kogemused varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Mariannal on doktorikraad majanduses ja juhtimises Trento ülikoolist, spetsialiseerudes käitumisökonoomikale.
Tina Weber
Senior research managerTina Weber is a senior research manager in Eurofound’s Working Life unit. Her work has focused on labour shortages, the impact of hybrid work and an ‘always on’ culture and the right to disconnect, working conditions and social protection measures for self-employed workers and the impact of the twin transitions on employment, working conditions and industrial relations. She is responsible for studies assessing the representativeness of European social partner organisations. She has also carried out research on European Works Councils and the evolution of industrial relations and social dialogue in the European Union. Prior to joining Eurofound in 2019, she worked for a private research institute primarily carrying out impact assessments and evaluations of EU labour law and labour market policies. Tina holds a PhD in Political Sciences from the University of Edinburgh which focussed on the role of national trade unions and employers’ organisations in the European social dialogue.
Sara Riso
Senior research managerSara Riso liitus Eurofoundiga 2006. aastal ja on praegu vanemteadusjuht Working Life üksuses. Ta tegeleb uurimisprojektidega, mis keskenduvad digitaliseerimisele ja töötingimustele. Enne Eurofoundiga liitumist juhtis Sara uurimisprojekte suurte Brüsselis asuvate Euroopa ühenduste ja võrgustike jaoks. Tema akadeemiline taust on psühholoogias, kommunikatsioonis ja keeltes. Tema peamine uurimishuvi on uurida uusi töökeskkonna stressoreid, mis tulenevad töö digitaliseerimise suurenemisest, organisatsioonipraktikate muutumisest ning muutuste juhtimise strateegiatest, et lahendada digitaliseerimise väljakutseid kaasaegsetes töökeskkondades.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.




