&w=3840&q=90)
Tehisintellekt
Tehisintellekt (AI) viitab masinpõhistele süsteemidele, mis on loodud töötama erineva autonoomia tasemega, mis sisendist järeldub, kuidas genereerida tulemusi nagu ennustused, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilisi või virtuaalseid keskkondi (AI seadus, artikkel 3(1)). Tehisintellekti kiired arengud, eriti masinõppes, suurtes keelemudelites ja generatiivses tehisintellektis, muudavad töökohti, tööturge ja avalikke teenuseid. Eeldatakse, et tehisintellekt tõstab tootlikkust, kuid nende saavutuste suurus, kiire realiseerumine ja jagamine ettevõtete, töötajate ja tarbijate vahel jääb endiselt lahtiseks küsimuseks. AI võib toetada või automatiseerida otsuste tegemist, hallata tööprotsesse, analüüsida infot, genereerida sisu ja toetada inimtöötajaid, mis tõstatab olulisi küsimusi tööhõive, töötingimuste, töö kvaliteedi, oskuste, sotsiaalse dialoogi, ebavõrdsuse ja elukvaliteedi kohta. AI võimalike eeliste ja riskide mõistmine on hädavajalik poliitikate väljatöötamiseks, mis toetavad innovatsiooni, tagades samal ajal õiglased ja kaasavad tulemused töötajatele ja kodanikele.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades – Digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab peamisi järeldusi algoritmilise juhtimise kasutuselevõtust Euroopa töökohtades ning selle seosest töötingimuste ja töötajate heaoluga.Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades
Üha rohkem töötajaid on allutatud algoritmilisele juhtimisele – arvutiprogrammide kasutamisele tulemuste jälgimiseks, ülesannete jaotamiseks ja töö ajastamiseks. Kuidas see muudab tööd ning mõjutab töötingimusi ja töötajate heaolu?Lubaduse täitmine mitte kedagi maha jätta: Õiglase rohelise ülemineku tagamine ELi kodanikele
See uurimisaruanne analüüsib eurooplaste kogemusi rohelise ülemineku osas ajal, mil konkurentsivõime on saanud ELi keskseks poliitikaprioriteediks. Kasutades kvantitatiivset analüüsi kogu ELi ulatuses toimuvate andmete põhjal, tuvastatakse see, kes toetab rohelisi poliitikaid, kes muudab käitumist ja kes riskib jääda maha. Kombineerides seda võrdleva poliitikaanalüüsiga kõigi 27 liikmesriigi vahel, sealhulgas mõtisklused käitumuslike teadmiste kasutamise üle rohelises avalikus poliitikas, toob aruanne esile kriitilised lüngad ja pakub tõenduspõhiseid juhiseid konkurentsivõime kooskõlastamiseks tõhusa ja õiglase rohelise üleminekuga.Eurofound uurib tehisintellekti mõju neljas uurimisvaldkonnas: töötingimused ja jätkusuutlik töö, tööhõive- ja tööturud, tööstussuhted ja sotsiaalne dialoog ning elutingimused ja elukvaliteet. Tuginedes pikaajalisele tööle digitaliseerimise, automatiseerimise ja platvormitöö vallas, uurib Eurofoundi uuring, kuidas tehisintellekt muudab tööd, tööhõivet ja ühiskonda, eesmärgiga toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Praeguse programmiperioodi raames keskendutakse tehisintellekti mõjule tööhõive tootlikkusele ja palkadele ning sellele, kuidas tehisintellekti juhitud tööalased muutused mõjutavad töötingimusi ja töökorraldust.
Viimati uuendatud: 16 September 2026
Tehisintellektist on saanud EL-i peamine poliitikaprioriteet digitaalse ülemineku ja laiemate jõupingutuste raames konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse vastupidavuse tugevdamiseks.
ELi tehisintellekti seadus (AI seadus) jõustus 1. augustil 2024 kui esimene ulatuslik tehisintellekti õigusraamistik maailmas. Riskipõhise raamistiku abil kehtestab seadus rangemad reeglid kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele, nagu need, mida kasutatakse värbamisel, töötajate juhtimisel ning iseseisva ettevõtluse ja kutseõppe kättesaadavuses. Need süsteemid liigitatakse kõrge riskiga süsteemideks, kuna need võivad oluliselt mõjutada töötajate karjäärivõimalusi ja elatusallikaid, jätkata diskrimineerimismustreid ning õõnestada andmekaitse ja privaatsuse õigusi. Kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide juurutajad töökohal peavad teavitama töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid enne nende süsteemide kasutuselevõttu. Seadus püüab tagada, et tehisintellekti süsteemid ELi turul oleksid turvalised, läbipaistvad, diskrimineerimisvabad ja austavad põhiõigusi. Seadust rakendatakse etappidena: keelud, sealhulgas keeld töökohal emotsioonide äratundmise süsteemidele (piiratud eranditega), jõustusid 2. veebruaril 2025, samas kui kõrge riskiga süsteemide, sealhulgas tööhõivega seotud süsteemide, kohustused kehtivad alates 2. detsembrist 2027 pärast 2026. aasta Digitaalset AI omnibus'i.
2025. aasta aprillis käivitatud Euroopa Komisjoni tehisintellekti mandri tegevuskava eesmärk on suurendada Euroopa ülemaailmset tehisintellekti konkurentsivõimet, laiendades tehisintellekti infrastruktuuri ja andmejuurdepääsu, toetades tehisintellekti kasutuselevõttu erinevates sektorites, arendades oskusi ja talente ning soodustades inimkeskset innovatsiooni tehnoloogilises arengus. Oktoobris 2025 järgnes sellele Apply AI strateegia, mis edendab tehisintellekti kasutuselevõttu strateegilistes sektorites ja avalikus sektoris ning sisaldab meetmeid tööjõu ettevalmistamiseks tehisintellekti jaoks.
Tehisintellekti töökohal käsitletakse ka ELi tööõiguse kaudu. Platvormitöö direktiiv (direktiiv (EL) 2024/2831), mille liikmesriigid peavad vastu võtma hiljemalt 2. detsembriks 2026, sisaldab esimesi ELi reegleid, mis käsitlevad algoritmilist juhtimist, hõlmates läbipaistvust, inimjärelevalvet automatiseeritud otsuste ja teabe üle ning töötajate esindajate konsultatsiooni. Kvaliteetsete töökohtade seaduse algatus toob esile ka algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti töökohal prioriteetsete valdkondade hulka, mida tuleb käsitleda, et parandada töötingimusi ning samal ajal kasutada digitehnoloogiate pakutavaid efektiivsuse kasvu. Kvaliteetsete töökohtade seaduse ettepanek on oodata 2026. aasta lõpuks.
Need arengud mõjutavad otseselt töömaailma. Kuna tehisintellekti kasutamine intensiivistub värbamises, tulemusjuhtimises, tööjõu planeerimises ja töökeskkonna jälgimises, on poliitilised arutelud läbipaistvuse, vastutuse, oskuste arendamise ja töötajate õiguste teemadel sagenenud. Seetõttu on AI muutumas keskseks prioriteediks tööhõive-, sotsiaal- ja tööstussuhete poliitikas nii ELi kui ka riiklikul tasandil.
Euroopa Komisjon: AI seadusopens in new tab
Euroopa Komisjon: tehisintellekti mandri tegevuskavaopens in new tab ja tehisintellekti rakendamise strateegiaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Komisjon alustab teise etapi konsultatsiooni kvaliteetsete töökohtade seaduseopens in new tab osas
EUR-Lex: direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö töötingimuste parandamiseksopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
29 October 2026
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades
20 July 2026
IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng
30 April 2026
Tehisintellekt, algoritmiline juhtimine ja ühiskonna, töö ja tööhõive muutmine – mõistete uurimine
27 February 2026
Kes kasutab generatiivset tehisintellekti? Mustrid ja ebavõrdsused kogu ELis
12 February 2026
Algoritmiline kontroll: Kuidas digitaalne jälgimine kujundab veebiplatvormide tööd Euroopas
26 September 2025
Kollektiivne läbirääkimised tehisintellekti tööl
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Dragoș Adăscăliței
Research managerDragoș Adăscăliței on uurimisjuht Eurofoundi tööhõive osakonnas. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise mõjule tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööturu struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta töösuhete lektor Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
Tina Weber
Senior research managerTina Weber on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadusjuht. Tema töö on keskendunud tööjõupuudusele, hübriidtöö mõjule ja 'alati töös' kultuurile ning õigusele katkestada, töötingimustele ja sotsiaalkaitse meetmetele iseseisvalt ettevõtjatele ning kaksikülemineku mõjule tööhõivele, töötingimustele ja töösuhetele. Ta vastutab uuringute eest, mis hindavad Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide esinduslikkust. Ta on teinud ka uurimistööd Euroopa töönõukogude ning töösuhete ja sotsiaaldialoogi arengu kohta Euroopa Liidus. Enne Eurofoundiga liitumist 2019. aastal töötas ta erauuringute instituudis, kus peamiselt viidi läbi ELi tööõiguse ja tööturupoliitikate mõjuhinnanguid ja hindamisi. Tina omab Edinburghi Ülikoolist poliitikateaduste doktorikraadi, keskendudes riiklike ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rollile Euroopa sotsiaalses dialoogis.
Sara Riso
Senior research managerSara Riso liitus Eurofoundiga 2006. aastal ja on praegu vanemteadusjuht Working Life üksuses. Ta tegeleb uurimisprojektidega, mis keskenduvad digitaliseerimisele ja töötingimustele. Enne Eurofoundiga liitumist juhtis Sara uurimisprojekte suurte Brüsselis asuvate Euroopa ühenduste ja võrgustike jaoks. Tema akadeemiline taust on psühholoogias, kommunikatsioonis ja keeltes. Tema peamine uurimishuvi on uurida uusi töökeskkonna stressoreid, mis tulenevad töö digitaliseerimise suurenemisest, organisatsioonipraktikate muutumisest ning muutuste juhtimise strateegiatest, et lahendada digitaliseerimise väljakutseid kaasaegsetes töökeskkondades.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on uurimistöötaja Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuses, töötades Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS), soolise võrdõiguslikkuse, rohelise ülemineku ja eurooplaste digielu aspektidega, sealhulgas tehisintellekti mõju üle väljaspool töökohta. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse käitumuslike teadmiste kompetentsikeskuses. Ta on töötanud postdoktorandina University Vita-Salute San Raffaele (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka ulatuslik kogemus varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Marianna omab doktorikraadi majanduses ja juhtimises Trento Ülikoolist, spetsialiseerudes käitumuslikule majandusele.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.




