Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Teema
Uus
Viimati uuendatud: 16 September 2026

Tehisintellekt

Tehisintellekt (AI) viitab masinpõhistele süsteemidele, mis on loodud töötama erineva autonoomia tasemega, mis sisendist järeldub, kuidas genereerida tulemusi nagu ennustused, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilisi või virtuaalseid keskkondi (AI seadus, artikkel 3(1)). Tehisintellekti kiired arengud, eriti masinõppes, suurtes keelemudelites ja generatiivses tehisintellektis, muudavad töökohti, tööturge ja avalikke teenuseid. Eeldatakse, et tehisintellekt tõstab tootlikkust, kuid nende saavutuste suurus, kiire realiseerumine ja jagamine ettevõtete, töötajate ja tarbijate vahel jääb endiselt lahtiseks küsimuseks. AI võib toetada või automatiseerida otsuste tegemist, hallata tööprotsesse, analüüsida infot, genereerida sisu ja toetada inimtöötajaid, mis tõstatab olulisi küsimusi tööhõive, töötingimuste, töö kvaliteedi, oskuste, sotsiaalse dialoogi, ebavõrdsuse ja elukvaliteedi kohta. AI võimalike eeliste ja riskide mõistmine on hädavajalik poliitikate väljatöötamiseks, mis toetavad innovatsiooni, tagades samal ajal õiglased ja kaasavad tulemused töötajatele ja kodanikele.

Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.

16 September 2026
Uus
Tehisintellekt on juba kasutusel Euroopa töökohtades, kuid mitte noorte töötajate arvelt
AI kiire kasutuselevõtt viimastel aastatel on tekitanud arutelu selle üle, kas tehnoloogia nõrgestab noorte tööhõive tulemusi. See artikkel analüüsib tõendeid kogu ELi27 ulatuses, võrreldes tööjõuturu tulemusi noorte ja parimas eas töötajate seas aastatel 2011–2025, eristades samal ajal tegelikku generatiivset tehisintellekti kasutamist võimalikust kokkupuutest sellega.
Dragoș Adăscăliței
Artikkel
20 July 2026
IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng
IKT sektor juhib digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Euroopas, kuid oskustööjõu puudus pidurdab selle kasvu. See aruanne käsitleb IKT spetsialistide tööhõivet ja töötingimusi ning väljakutseid, mis kujundavad üht ELi kriitilisemat sektorit.
John Hurley+3
Uurimistöö aruanne
October 2026
Ilmumas
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades: mõjud töökorraldusele ja töötingimustele
See uuring esitab teisese analüüsi Eurofoundi seitsmenda Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS 2024) andmetest, mis uurib digitehnoloogiate levikut kaasaegsetes töökeskkondades ja algoritmiliste juhtimispraktikate levikut. Seostades töötajate raporteeritud kokkupuute arvutiprogrammidega, mis jälgivad sooritust, jaotavad ülesandeid ja ajastavad tööd, hinnates analüüs töö kvaliteedi näitajatega, hindab, kuidas tehnoloogia tööd ümber kujundab. Samuti tuvastatakse eraldiseisvad töötajate profiilid, lähtudes digitaalse tehnoloogia kasutamise mustritest ja iga profiiliga seotud omadustest. Tulemused aitavad kujundada poliitikakujundamist, mille eesmärk on edendada kvaliteetseid töökohti üha digitaalsemates töökeskkondades.
Sara Riso
Uurimistöö aruanne

Eurofound uurib tehisintellekti mõju neljas uurimisvaldkonnas: töötingimused ja jätkusuutlik töö, tööhõive- ja tööturud, tööstussuhted ja sotsiaalne dialoog ning elutingimused ja elukvaliteet. Tuginedes pikaajalisele tööle digitaliseerimise, automatiseerimise ja platvormitöö vallas, uurib Eurofoundi uuring, kuidas tehisintellekt muudab tööd, tööhõivet ja ühiskonda, eesmärgiga toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist. Praeguse programmiperioodi raames keskendutakse tehisintellekti mõjule tööhõive tootlikkusele ja palkadele ning sellele, kuidas tehisintellekti juhitud tööalased muutused mõjutavad töötingimusi ja töökorraldust.

Tehisintellekt töökohal

Tehisintellekti integreeritakse üha enam töökeskkonna juhtimisse, ülesannete jaotamisse, tulemuslikkuse jälgimisse ja otsustusprotsessidesse. Eurofoundi uuring uurib, kuidas tehisintellekti ja AI-ga varustatud tehnoloogiad mõjutavad töötingimusi ja töökorraldust, töö kvaliteeti, oskuste nõudeid, töötajate autonoomiat, juhtimiskontrolli ning tööohutust. Oluline küsimus on, kas tehisintellektilt oodatav tootlikkuse kasv töökohal tähendab paremat töökvaliteeti või suuremat tööintensiivsust ja töötajate hoolikamat jälgimist.

2025–2028 programmi raames käivitatud uuring uurib tehisintellektil põhinevate tööjuhtimissüsteemide kasutamist ja nende mõju tööhõivele, töötingimustele ja sotsiaalsele dialoogile. Erilist tähelepanu pööratakse algoritmilisele juhtimisele, sealhulgas automatiseeritud otsuste tegemisele ja töötajate jälgimisele ning töö muutuvale sisule.

See töö tugineb Eurofoundi enda uuringu tõenditele. Euroopa töötingimuste uuring 2024 küsib töötajatelt üle kogu ELi, kas nad kasutavad tööl generatiivset tehisintellekti, roboteid ja muid digitaalseid tööriistu ning kas tehnoloogia jaotab nende ülesandeid, määrab tööajad või jälgib nende sooritust, võimaldades mõõta tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise levikut ning siduda neid töö kvaliteedi tulemustega.

Tehisintellekt, tööhõive ja tööjõuturud

Eeldatavasti AI mõjutab tööjõu nõudlust, ametistruktuure, oskuste vajadusi ja uusi töövorme. Eurofound analüüsib, kuidas AI panustab tööjõuturu muutumisse, sealhulgas selle mõju töökohtade loomisele, töökohtade kadumisele, ametialaste muutustele ja oskuste arendamisele. See hõlmab uurimistööd selle kohta, kuidas tööalane kokkupuude tehisintellektiga seostub tööhõive ja palgaarengutega kogu ELis.

  • Artikkel (ilmub): AI ja noorte tööhõive Euroopas: värbamine on jahtunud, kuid mitte ainult noorte jaoks

Uurimus uurib ka, kuidas digitehnoloogiad ja tehisintellekt mõjutavad uusi töövorme, sealhulgas platvormitööd, IKT-põhist mobiilset tööd ja kaugtööd, ning uurib, kuidas tehnoloogilised muutused mõjutavad tööjõuturul osalemist ja töövõimalusi erinevate töötajate rühmade seas.

Tehisintellekt, tööstussuhted ja sotsiaalne dialoog

Tehisintellekti kasvav kasutamine töökohtades tõstatab olulisi küsimusi töötajate esindatuse, kollektiivläbirääkimiste ja töötajate osaluse kohta. Eurofound uurib, kuidas sotsiaalpartnerid käsitlevad AI-ga seotud küsimusi kollektiivläbirääkimiste, sotsiaalse dialoogi ja töökohal konsultatsioonide kaudu.

Uurimus käsitleb teemasid nagu algoritmiliste juhtimissüsteemide läbipaistvus, töötajate õigused tehisintellekti hallatavates töökeskkondades, töötajate esindajate roll tehnoloogia kasutuselevõtus ning juhtimisraamistikude väljatöötamine, mis toetavad vastutustundlikku ja inimkeskset tehisintellekti juurutamist.

  • Artikkel: Kollektiivne läbirääkimine tehisintellekti tööl

  • Raport (ilmub): Kollektiivne läbirääkimised ja sotsiaalne dialoog tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise teemal ELis ja kandidaatriikides: ülevaade (Euroopa Komisjoni Sotsiaaldialoogi Võrgustiku tulemusena)

AI ja elutingimused

Tehisintellektil on tagajärjed, mis ulatuvad kaugemale töökohalt. Eurofound uurib, kuidas tehnoloogilised muutused ja tehisintellekt mõjutavad elutingimusi, sotsiaalset sidusust ja elukvaliteeti kogu Euroopas.

Uurimistöö keskendub teemadele nagu digitaalsed ebavõrdsused ja juurdepääs tehnoloogiale, teenuste osutamise muutuvad mustrid, tööjõuturu muutumise sotsiaalsed tagajärjed ning tehisintellekti laiem ühiskondlik mõju. Samuti uuritakse, kuidas tehisintellekt kujundab usaldust institutsioonide, info ja tehnoloogia vastu ning mida see tähendab sotsiaalse sidususe ja demokraatliku osaluse jaoks ning selle mõjule vaimsele tervisele ja heaolule. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuivõrd AI aitab kaasa või leevendab sotsiaalseid ebavõrdsusi, sealhulgas vanuse, soo, hariduse ja geograafia järgi, ning e-tervishoiule ja platvormi- ning IKT-põhiste mobiilsete töötajate elutingimustele.

Viimati uuendatud: 16 September 2026

Uus

Tehisintellektist on saanud EL-i peamine poliitikaprioriteet digitaalse ülemineku ja laiemate jõupingutuste raames konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse vastupidavuse tugevdamiseks.

ELi tehisintellekti seadus (AI seadus) jõustus 1. augustil 2024 kui esimene ulatuslik tehisintellekti õigusraamistik maailmas. Riskipõhise raamistiku abil kehtestab seadus rangemad reeglid kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele, nagu need, mida kasutatakse värbamisel, töötajate juhtimisel ning iseseisva ettevõtluse ja kutseõppe kättesaadavuses. Need süsteemid liigitatakse kõrge riskiga süsteemideks, kuna need võivad oluliselt mõjutada töötajate karjäärivõimalusi ja elatusallikaid, jätkata diskrimineerimismustreid ning õõnestada andmekaitse ja privaatsuse õigusi. Kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide juurutajad töökohal peavad teavitama töötajate esindajaid ja mõjutatud töötajaid enne nende süsteemide kasutuselevõttu. Seadus püüab tagada, et tehisintellekti süsteemid ELi turul oleksid turvalised, läbipaistvad, diskrimineerimisvabad ja austavad põhiõigusi. Seadust rakendatakse etappidena: keelud, sealhulgas keeld töökohal emotsioonide äratundmise süsteemidele (piiratud eranditega), jõustusid 2. veebruaril 2025, samas kui kõrge riskiga süsteemide, sealhulgas tööhõivega seotud süsteemide, kohustused kehtivad alates 2. detsembrist 2027 pärast 2026. aasta Digitaalset AI omnibus'i.

2025. aasta aprillis käivitatud Euroopa Komisjoni tehisintellekti mandri tegevuskava eesmärk on suurendada Euroopa ülemaailmset tehisintellekti konkurentsivõimet, laiendades tehisintellekti infrastruktuuri ja andmejuurdepääsu, toetades tehisintellekti kasutuselevõttu erinevates sektorites, arendades oskusi ja talente ning soodustades inimkeskset innovatsiooni tehnoloogilises arengus. Oktoobris 2025 järgnes sellele Apply AI strateegia, mis edendab tehisintellekti kasutuselevõttu strateegilistes sektorites ja avalikus sektoris ning sisaldab meetmeid tööjõu ettevalmistamiseks tehisintellekti jaoks.

Tehisintellekti töökohal käsitletakse ka ELi tööõiguse kaudu. Platvormitöö direktiiv (direktiiv (EL) 2024/2831), mille liikmesriigid peavad vastu võtma hiljemalt 2. detsembriks 2026, sisaldab esimesi ELi reegleid, mis käsitlevad algoritmilist juhtimist, hõlmates läbipaistvust, inimjärelevalvet automatiseeritud otsuste ja teabe üle ning töötajate esindajate konsultatsiooni. Kvaliteetsete töökohtade seaduse algatus toob esile ka algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti töökohal prioriteetsete valdkondade hulka, mida tuleb käsitleda, et parandada töötingimusi ning samal ajal kasutada digitehnoloogiate pakutavaid efektiivsuse kasvu. Kvaliteetsete töökohtade seaduse ettepanek on oodata 2026. aasta lõpuks.

Need arengud mõjutavad otseselt töömaailma. Kuna tehisintellekti kasutamine intensiivistub värbamises, tulemusjuhtimises, tööjõu planeerimises ja töökeskkonna jälgimises, on poliitilised arutelud läbipaistvuse, vastutuse, oskuste arendamise ja töötajate õiguste teemadel sagenenud. Seetõttu on AI muutumas keskseks prioriteediks tööhõive-, sotsiaal- ja tööstussuhete poliitikas nii ELi kui ka riiklikul tasandil.

See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.

Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.

See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies