IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng

Digioskused muutuvad enamikus ametites ja sektorites transversaalseks nõudeks ning eeltingimuseks töötamiseks peaaegu kõigis kiiremini kasvavates ja teadmisterohketes sektorites. Meie digitaalse transformatsiooni eesliinis on need, kellel on arenenud infotehnoloogia (IT) oskused ja kvalifikatsioonid. Need isikud arendavad tarkvara, haldavad võrguturvalisust ning uurivad ja arendavad uusi lahendusi tehisintellekti (AI), kvantarvutuse ja teiste uute tehnoloogiate valdkonnas. EL-27 kasvatab selliste spetsialistide arvu, kuid mitte nõutud kiirusega. Seetõttu on IT-tegevuste panus majanduskasvu EL-27 piirkonnas olnud pettumust valmistav võrreldes teiste arenenud majandustega. See aruanne käsitleb digitaalse tööjõu väljakutseid tööhõive ja töö kvaliteedi osas, millega tuleb toime tulla, kui EL-27 soovib saavutada ambitsioonikaid digitaliseerimise eesmärke.

EL-i digitaalsesse transformatsioonisse panustatakse tohutuid investeeringuid. EL-i ja riiklikud toetused on saadaval paljudes programmides ja algatustes, eriti kõrge oskustasemega valdkondades. Peamised algatused ELi tasandil hõlmavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, küberjulgeoleku oskuste akadeemiat ja ELi tehisintellekti gigatehaste arendamist. Digikümnendi poliitikaprogramm 2030 on loonud nende investeeringute poliitikaraamistiku.

Tööjõuturu osas on see programm seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks EL-is tööle 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti – mis hõlmab mitmeid IT-ga seotud ameteid. IT-töökohtade arv kasvab kiiresti, kuid see väga ambitsioonikas eesmärk ei pruugi praeguste kasvutempodega täideta. Seetõttu muutub digitaalse talendi täiendavate allikate mobiliseerimine üha pakilisemaks. Seda tugevdavad muutuvad tehnoloogilised ja geopoliitilised olud, eriti tehisintellekti laienevad võimalused, kasvavad küberturvalisuse ohud ning EL-i tähtsus oma digitaalse iseseisvuse ja 'suveräänsuse' arendamisel.

Nende väljakutsetega seotud oskusnõuded on kallutatud kõrgema taseme kvalifikatsioonidele. Nende oskuste omandamine nõuab aastaid koolijärgset akadeemilist koolitust, mida täiendavad täiendõpe ja töökohal õppimine. Nende oskuste voog on piiratud.

Noorte arv, kes valivad teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika õppimise, kuigi kasvab, ei ole siiski piisav ning mõned neist, kes selliseid õpinguid jätkavad, on meelitatud kõrgema palga tõttu teistes sektorites või riikides. Naised on IKT sektoris endiselt alaesindatud. Enamiku hinnangute kohaselt ületab IT-tööjõu nõudluse kasv koos kiirete tehnoloogiliste muutustega meie haridussüsteemide võime varustada piisavalt inimesi vajalike oskustega.

• IT-tööhõive kasvab EL-is kiiresti (aastane kasvumäär 7–8%, võrreldes üldise tööhõive kasvumääraga, mis on veidi üle 1%), kuid tagasihoidlikult. IKT spetsialistid moodustasid 2011. aastal EL-27 tööhõivest 3% ja 2024. aastal 5%. IKT spetsialistide osakaalus kogu tööhõives on EL-i liikmesriikides väga suured erinevused – vahemikku 2,5 % Kreekas kuni 8,6% Rootsis.

• Kasvav nõudlus tähendab laialdast IKT spetsialistide puudust. 2024. aastal teatas 57% ettevõtetest, kellel on avatud IT-töökohad, raskustest nende täitmisel. Tööjõupuudus on eriti terav juhtivatel ametikohtadel ja väga spetsialiseerunud rollides küberturvalisuse, tehisintellekti / generatiivse tehisintellekti ja pilvandmetöötluse valdkonnas.

• Haridus- ja kutsehariduse ning -koolituse süsteemid ei suuda enamikus liikmesriikides rahuldada praegust ja prognoositavat tööhõivenõudlust, vastavalt ELi tasandi tööandjate uuringutele ja riiklike korrespondentide sisenditele.

• Tööjõu migratsioon mitte-EL-i riikidest on saanud peamiseks ja üha olulisemaks teguriks, mis rahuldab EL-i tööandjate kõrget nõudlust IKT-spetsialistide järele, ületades ELi sisese tööjõu liikuvuse panuse.

• IT-valdkonnas on töö kvaliteet ja tööhõive peaaegu kõigis mõõtmetes, eriti sissetulekute ja oskuste osas, kõrgem kui keskmine, vastavalt Euroopa Töötingimuste Uuringule (EWCS) andmetele.

• Suured soolised lõhed IT-tööhõives on püsivad ja sulguvad aeglaselt. Vähem kui üks viiest (19 %) EL-27 IKT spetsialistist oli 2024. aastal naised. Soolised palgalõhed laiemas info- ja kommunikatsioonisektoris olid 2022. aastal veidi alla 20%, võrreldes tööjõu üldise 13 %ga.

• Teravaid soopõhiseid erinevusi täheldatakse ka erinevates töökvaliteedi mõõtmetes. Naissoost IKT spetsialistid peavad end palju vähem õiglaselt tasustatuks, neil on vähem ligipääsu tasustatud koolitusele, nad puutuvad kokku kõrgema tööintensiivsuse ja negatiivsete sotsiaalsete käitumistega ning neil on vähem mõju oma töö korraldusele. Sellised tulemused võivad naisi valdkonda sisenemisest heidutada.

• Digikümnendi tööhõive eesmärk, et 20 miljonit IKT spetsialisti aastaks 2030 on ebatõenäoline. Praeguse kasvutempoga jääb EL alla umbes 5 miljoni töötaja võrra.

• Tööjõu ja oskuste puuduse põhjus IT-s on pakkumise poolel (see tähendab haridus, sealhulgas täiend- ja magistriõpe ning koolitus, sealhulgas töökohal toimuv koolitus) ning mitte töö- ega töötingimustega. EWCS andmete kohaselt teatavad EL-i IKT spetsialistid keskmisest paremat tööhõive ja tööhõive kvaliteeti kõigis mõõtmetes, eriti palga ja oskuste osas.

• Piirav immigratsioonipoliitika mujal on tõenäoliselt muutnud Euroopa atraktiivsemaks kohaks ekspertidele mitte-EL-i riikidest, sealhulgas IKT spetsialiseerumiste valdkonnas, kus on suur globaalne nõudlus. On vihjavaid tõendeid, et see võib juba toimuda. Samal ajal näitab IKT spetsialistide piiratud liikuvus EL-is, et on potentsiaali mobiliseerida olemasolevaid ELi tööriistu nagu EURopean Employment Services (EURES) ja Erasmus+, et lahendada oskuste puudust.

• Soolise tööhõivelõhe vähendamine IT-valdkonnas ei ole ainult võrdsuse küsimus, vaid ka majanduslik vajadus. Tööjõupuuduse kontekstis tähendab naiste ligimeelitamata jätmine seda, et EL tegutseb vähem kui kolme neljandiku potentsiaalsest IKT spetsialistide potentsiaalsest talentidest. See piirab ka erinevate vaatenurkade mitmekesisust tehnoloogiate kujundamisel, mis üha enam mõjutavad ühiskonna kõiki aspekte, nii tööl kui ka väljaspool seda.