&w=3840&q=90)
Töökohtade kvaliteet täiendab töökohtade kvantiteedi näitajaid, et anda hinnang tööhõivestrateegiale. Töökohtade kvaliteet on mitmemõõtmeline mõiste, kus erinevad poliitilised tegevuskavad ja distsipliinid rõhutavad erinevaid mõõtmeid. Enamikus Eurofoundi uuringutes mõõdetakse töökohtade kvaliteeti töökoha tasandil. See sisaldab objektiivsest vaatenurgast jäädvustatud tööomadusi, mida saab jälgida ja mis on seotud inimeste töövajaduste rahuldamisega. See koosneb kõigist töö ja tööhõive omadustest, millel on tõestatult põhjuslik seos tervise ja heaoluga. Lisatud on töökohtade positiivsed ja negatiivsed omadused. Need näitajad kajastavad tööressursse (füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed või organisatsioonilised aspektid) ja töö nõudmisi või neid mõjutavaid protsesse.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Peaarstide, peaarstide ja peahambaarstide ühine kohtumine on oluline platvorm, mis ühendab EL-i meditsiini-, õendus- ja hambapoliitikakujundajate juhtkonna. See üritus koosneb kahepäevasest konverentsist, kohapealsest külastusest asjakohasesse meditsiiniasutusse ning mitmest eraldi sessioonist.
Eurofoundi eesmärk on tugevdada oma Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) olulise vahendina töökohtade kvaliteedi võrdlemiseks Euroopa Liidus ja mujal, aidates kaasa poliitika väljatöötamisele töö kvaliteedi valdkonnas. Andmeid on kasutatud täiendavate uuringute läbiviimiseks mitmesugustel töökvaliteediga seotud teemadel, sealhulgas töökohtade kvaliteet erinevates töösituatsioonides, tööturu eri rühmade töökvaliteet, töökvaliteedi mõju tööelu kvaliteedile ja töökvaliteedi individuaalsete mõõtmete süvaanalüüs. Euroopa ettevõtete uuringutes vaadeldakse ka töötajate ja tööandjate töökvaliteedi erinevaid mõõtmeid. Hiljutistes uuringutes on vaadeldud ka töökohtade kvaliteeti globaalses perspektiivis.
Töökohtade kvaliteet ja selle parandamine on oluline poliitiline küsimus, kuna kvaliteetsed töökohad on suurema tööjõus osalemise, suurema heaolu ja paremate majandustulemuste jaoks üliolulised. Töökohtade kvaliteet on samuti oluline tegur, mis muudab töö jätkusuutlikuks ja võimaldab töötajatel jääda motiveerituks kauem tööle jääma. See on kesksel kohal ILO inimväärse töö tagamise tegevuskavas, OECD tööhõivestrateegias ja Euroopa Liidu töökvaliteedi poliitikas, et luua rohkem ja paremaid töökohti. Töötajatele, neile tööle andvatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning ühiskonnale kaasnevad kvaliteetsete töökohtadega seotud eelised ja halva kvaliteediga töökohtadega kaasnevad kulud.
2025. aastal kavatseb Euroopa Komisjon koostöös sotsiaalpartneritega esitada kvaliteetsete töökohtade tegevuskava, mille eesmärk on "toetada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate õiglast palka, häid töötingimusi, koolitust ja õiglast töökohavahetust. Selle algatusega toetatakse konkurentsivõime kompassis kirjeldatud ELi konkurentsivõime tugevdamise ja kvaliteetsete töökohtade loomise püüdlusi.
Komisjoni prioriteet: inimeste toetamine, ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamineopens in new tab
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO): inimväärne tööopens in new tab
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD): OECD töökohtade strateegiaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa tööhõivestrateegiaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
3 September 2025
30 June 2024
Workers will experience the effects of climate change in many ways: job insecurity, changes to their work tasks and responsibilities, and changes in their workplaces that may involve different work practices and the development of new activities and products. Climate change risks are associated with increased exposure to hazards, leading to lower standards of job quality, productivity loss and greater job and work insecurity. Nearly half of workers in the EU will experience profound changes in their job tasks as economies adapt to climate change and climate mitigation strategies are implemented. In addition, work is likely to change as a result of company responses to climate change. These changes in work, while increasing the vulnerability of some workers, offer opportunities to improve some dimensions of job quality. This report outlines the complex relationship between job quality and climate change, including the implication of green tasks in selected sectors.
30 January 2024
Ensuring greater social protection for self-employed people has been the subject of much policy debate in recent years. In 2019, the Council of the European Union adopted a recommendation on access to social protection for workers and the self-employed. Sudden reductions in income during the COVID-19 pandemic highlighted the vulnerability of many self-employed workers. Using data from the European Working Conditions Telephone Survey, this report examines the working conditions of different groups of self-employed people. It analyses measures taken at EU Member State level to better protect self-employed individuals against the risks of unemployment, workplace accidents and sickness, and presents lessons learned from measures implemented during the pandemic.
9 October 2023
During the COVID-19 pandemic, a diverse collection of workers ensured the functioning of our societies. In a time of crisis, they maintained access to healthcare, long-term care and other essential goods and services, including food, water, electricity, the internet and waste treatment. These were the COVID-19 pandemic essential, or critical, workers, many of whom risked their physical and mental health by continuing to go to work during the pandemic.
This policy brief investigates the job quality of these critical workers, making use of unique sources of information, including data from the European Working Conditions Telephone Survey 2021, data gathered by correspondents from across the Member States and interviews with EU-level social partner representatives from selected sectors. It examines the experiences of work among critical workers during the pandemic, and highlights imminent challenges to the sustainability of their work. The aim is to discover whether these workers are equipped to support society through future shocks and crises.
26 February 2021
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
2 March 2020
Gender inequality at work persists across Europe, despite the long standing attention paid and efforts made to tackle it. This Eurofound report presents a closer look at women’s and men’s working conditions, using data from Eurofound’s European Working Conditions Survey (EWCS) and complementing previous Eurofound research on, among other things, working time patterns, work–life balance and workers’ health. Beyond the general differences in the labour market, it highlights many important gaps in men’s and women’s working conditions and job quality which require specific attention. According to the EWCS data, the reduction of gender gaps in those areas showing improvement over the last 5 to 10 years remains limited. European and national strategies aimed at achieving job quality for all, that seek to mainstream gender equality, could help address persistent inequalities between men and women.
12 October 2020
This report is based on the fourth edition of the European Company Survey (ECS), which was carried out jointly by Eurofound and Cedefop in 2019. It describes a wide range of practices and strategies implemented by European companies in terms of work organisation, human resource management, skills use and skills development, and employee voice. The report shows how these practices are combined and how the resulting ‘bundles of practices’ are associated with two outcomes beneficial to employees and employers: workplace well-being and establishment performance.
The analysis finds that the establishments that are most likely to generate this win–win outcome are those that combine a high degree of worker autonomy, a balanced motivational strategy, a comprehensive training and learning strategy, and high levels of direct employee involvement in decision-making, as well as offering managerial support for these practices. To boost the adoption of employee-oriented practices – particularly in relation to autonomy, skills and employee involvement – managers should be offered appropriate support, as they play a key role in the decision to initiate workplace change. They are also crucial to its success, as they must continuously support the workplace practices implemented.
6 May 2019
Job quality is a major focus of policymakers around the world. For workers, the enterprises that employ them and for societies, there are benefits associated with high-quality jobs, and costs associated with poor-quality jobs. This report – the result of a pioneering project by the International Labour Organization and Eurofound – provides a comparative analysis of job quality covering approximately 1.2 billion workers in Europe, Asia and the Americas. It analyses seven dimensions of job quality: the physical environment, work intensity, working time quality, the social environment, skills and development, prospects, and earnings, finding both important differences and similarities between countries. By analysing positive and negative aspects of job quality in different countries and societies, the report provides a way to look beyond national explanations, to see how some groups of workers are affected more than others and understand the particular issues for women workers around the world – in support of evidence-based policymaking to improve job quality.
17 November 2016
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Jorge Cabrita on vanemteadusjuht Tööelu üksuses. Ta vastutab Euroopa-ülese uurimistöö kujundamise, koordineerimise ja juhtimise eest ning töötingimuste ja töösuhete valdkonna tulemuste levitamise eest. Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ning töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning ülemineku kliimaneutraalsele majandusele sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uurimistööd tööaja arengute ning sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste teemadel COVID-19 pandeemia ajal. Varem töötas ta uurijana Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Lissaboni Majanduskooli Portugali majanduse uurimiskeskuses ning koolitaja ja konsultandina strateegilise juhtimise, organisatsioonilise kommunikatsiooni, juhtimise ja meeskonnatöö valdkondades. Tal on majandusteaduse bakalaureusekraad ja sotsiaal-organisatsiooniliste majandussüsteemide magistrikraad Lissaboni Majanduskoolist.
Agnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadusjuht, kelle ülesandeks on töötingimuste uurimisprojektide, eelkõige Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) ja selle analüüside kavandamine, arendamine ja rakendamine. Ta vastutab Euroopa töötingimuste uuringu 2021. aasta erakorralise väljaande ja 2024. aasta töötingimuste uuringu küsimustiku koostamise eest. Tema uurimishuvid hõlmavad töötingimusi, töö kvaliteeti, töötingimuste jälgimist, töökorraldust, sugu, töö tulevikku ja aega. Ta on töötanud Euroopa võrdlevate uuringute valdkonnas üle kümne aasta, sealhulgas kavandamise, küsimustike väljatöötamise, välitööde, kvaliteedikontrolli ja analüüsi valdkonnas. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise eriala Pariisi IX Dauphine'i ja Pariisi I Panthéon Sorbonne'i ülikoolidest ning tal on Dublini Trinity College'i statistika magistrikraad. Ta on hiljuti läbinud tehisintellekti veebikursused: uurimuslik juhtimine MIT Sloan Executive Educationis ja "Les grand enjeux de la transition: re-ouvrir l'horizon, comprendre pour agir" koos Campus de la Transitioniga. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
This website is an official website of the European Union.
All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
