Jätkusuutlik töö
Jätkusuutlik töö tähendab elu- ja töötingimuste saavutamist, mis toetavad inimesi tööl osalemisel ja tööl püsimisel kogu pikema tööelu jooksul. Tööd tuleb muuta, et kõrvaldada tegurid, mis heidutavad või takistavad töötajaid tööturule jäämast või sinna sisenemast. Kuid arvesse tuleb võtta ka individuaalseid asjaolusid. Töö kättesaadavus on erinev ja tõenäoliselt muutub elu jooksul. Väljakutse on viia inimese vajadused ja võimed vastavusse pakutavate töökohtade kvaliteediga.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Kõige haavatavamate töötajate tööhõive ja töötingimused: jätkuva poliitilise väljakutse lahendamine
Viimase kahe aastakümne jooksul on EL-i tööjõuturgudel märgatavalt kasvanud mittestandardsete töökohtade arv. Kuigi sellised korraldused võivad pakkuda paindlikkust ja paremat töö- ja eraelu tasakaalu, tekib haavatavus siis, kui need on tahtmatud või kui mitmed mittestandardsed omadused ristuvad. See aruanne analüüsib tööhõive haavatavuse levimust ELi-27 piirkonnas aastatel 2009–2021, uurides selle seoseid töötingimuste, tervisetulemuste ja poliitikameetmetega. Tulemused näitavad, et naised, noored ja migrandid seisavad silmitsi suurima riskiga, kusjuures need, kes kogevad mitut haavatavust, teatavad kehvematest töövõimalustest, piiratud koolitusvõimalustest, väiksemast autonoomiast ning kõrgemast ärevuse ja depressiooni määrast. Raport vaatleb ka ELi ja riiklikke poliitikameetmeid, mis on suunatud lepingukindluse tugevdamisele ja ülemineku toetamisele turvalisemale tööhõivele.Kõige haavatavamate töötajate tööhõive ja töötingimused
Viimase kahe aastakümne jooksul on Euroopa tööjõuturud läbi teinud märkimisväärseid muutusi, kus mittestandardsete töövormide, nagu osalise tööajaga ja ajutine töö, on märgatavalt kasvanud. Selles Eurofound Talksi episoodis vestleb Mary McCaughey Eurofoundi eksperdi Karel Friciga, et uurida kõige haavatavamate töötajate tööhõive- ja töötingimusi.Lõputu tööpäev paindliku tööga Euroopas
Üks viiest töötajast EL-is teatab, et neid võetakse mitu korda kuus töövälistel põhjustel tööga seotud põhjustel. See artikkel uurib seoseid pärast tööaega suhtlemise ja töö kasvava digitaliseerimise vahel.Töö jätkusuutlikuks muutmine eeldab:
Jätkusuutliku töö kontseptsiooni mitmetahuline olemus tähendab, et see ristub paljude Eurofoundi töövaldkondadega. Eurofound on loonud raamistiku säästva töö mõiste mõistmiseks, mida kasutatakse võrdlusalusena mitmetes selleteemalistes uurimisprojektides.
Rahvastiku vananemine on üks tööjõus osalemise suurendamise eesmärgi liikumapanevaid jõude. See kajastub Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas kavandatud uues ELi tööhõive peamises eesmärgis aastaks 2030 (vähemalt 78 % 20–64-aastastest elanikkonnast). Pensionäride arvu kasvades ja töötava elanikkonna vähenedes võivad sotsiaalkaitsesüsteemid ohtu sattuda. Selleks, et sotsiaaltoetussüsteemid jääksid Euroopa rahvastiku vananedes elujõuliseks, peab rohkem inimesi oma elu jooksul kauem töötama ja tööl püsima.
Need eesmärgid saavutatakse ainult siis, kui töötajad on hea tervise juures, kvalifitseeritud ja tööalaselt konkurentsivõimelised ning motiveeritud kauem tööl püsima. Tuleb kehtestada laiemad ühiskondlikud toetused, et võimaldada inimestel pääseda tööle ning saavutada hea töö- ja eraelu tasakaal. Töökohtade kvaliteet ja töökeskkond on põhikomponendid, mis võimaldavad kõigil töötajatel kauem tööturul püsida. Kuid nende komponentide koostoime individuaalsete asjaoludega, nagu tervis ja motivatsioon tööd jätkata, on samuti oluline tegur ja seda tuleb paremini mõista.
ELi tasandil on mure pensionide jätkusuutlikkuse, majanduskasvu ja tööjõupakkumise pärast käivitanud poliitilised meetmed, et toetada pikema tööelu ja hilisema pensionile jäämise eesmärke. Euroopa Komisjoni aktiivsena vananemise poliitika peamine eesmärk on aidata inimestel vananedes võimalikult kaua oma elu üle otsustada ning võimaluse korral anda oma panus majandusse ja ühiskonda.
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus kestliku majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on võimaldada Euroopa kodanikel saada kasu kestlikust rohepöördest. See tähendab investeerimist teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning inimeste heaolu parandamist õiglase ja sotsiaalselt õiglase tee kaudu, jätmata kõrvale ühtegi inimest ega piirkonda.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
26 February 2021
Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
2 March 2020
Gender equality at work
Gender inequality at work persists across Europe, despite the long standing attention paid and efforts made to tackle it. This Eurofound report presents a closer look at women’s and men’s working conditions, using data from Eurofound’s European Working Conditions Survey (EWCS) and complementing previous Eurofound research on, among other things, working time patterns, work–life balance and workers’ health. Beyond the general differences in the labour market, it highlights many important gaps in men’s and women’s working conditions and job quality which require specific attention. According to the EWCS data, the reduction of gender gaps in those areas showing improvement over the last 5 to 10 years remains limited. European and national strategies aimed at achieving job quality for all, that seek to mainstream gender equality, could help address persistent inequalities between men and women.
17 April 2019
Seniority-based entitlements: Extent, policy debates and research
Seniority systems – schemes that allot improving employment rights or benefits to employees as their length of employment increases – have not been widely studied. This report provides the first comprehensive study comparing the design and spread of seniority-based entitlements (SBEs) in Europe and mapping related policy debates. It is primarily based on contributions from the Network of Eurofound Correspondents, covering the 28 EU Member States and Norway, but also presents aggregate seniority-earnings curves for the EU based on data from the Structure of Earnings Survey. The aim of the report is to take stock of the currently existing different types of SBEs in the private and public sectors. It concludes that despite an obvious trend to remove them from regulations or reform them, a substantial amount of such entitlements is here to stay. Paradoxically, countries which have regulations on seniority pay in place tend to have flatter aggregate seniority-earnings curves than countries without such regulations.
21 December 2017
Working conditions of workers of different ages
Demographic change is changing the face of working life across the EU. The increased demand on a shrinking pool of workers to provide for the social needs of an ageing population is leading to increases in the employment rate of older workers and a lengthening of working life. Policy reforms have – on the whole – focused on raising the statutory retirement age and providing financial incentives for older workers to remain in work beyond retirement age. However, a range of other factors also influence workers’ decision to continue working into old age – including health and well-being, work–life balance, career prospects and job security, and working conditions such as autonomy, hours of work and psychosocial aspects of the workplace. This report analyses these factors in depth for the 28 EU Member States, using data from the latest European Working Conditions Survey (EWCS 2015) and in the context of Eurofound’s concept of ‘sustainable work over the life course’.
18 September 2017
Working time patterns for sustainable work
Working time is a recurrent topic of study because the nature of work, its content, the conditions under which it is performed and the labour market itself keep changing. This report provides an overview of the recent evolution of working time duration and organisation in the EU and highlights the most important trends and differences between Member States. Through an in-depth analysis of data from the sixth European Working Conditions Survey carried out in 2015, it examines – from a gender and life course perspective – the links between working time patterns, work–life balance and working time preferences, on the one hand, and workers’ health and well-being on the other. Finally, the report explores the extent to which prevailing working conditions and working time patterns in EU Member States are sustainable in the long term.
17 November 2016
Sixth European Working Conditions Survey – Overview report
9 September 2016
Extending working lives through flexible retirement schemes: Partial retirement
Many EU Member States have implemented reforms to improve the sustainability of their pension systems. However, the impact of discouraging early retirement and increasing the pension age on effective retirement ages is limited, as many people are unable or unmotivated to work until pension age. Reduction of working time is one approach to enabling people to work longer than would have been feasible if they continued working full time. But a barrier to reduction of hours is the loss of income. Partial retirement schemes address this barrier by substituting part of the income loss with a partial pension or benefits. This report investigates how partial retirement schemes can contribute to sustainable and adequate pension systems by enabling and motivating people to extend their working lives. It maps schemes at the national and sector levels in the EU and Norway, examines their characteristics and assesses their impact on the extension of working lives. An executive summary is available - see Related content.
27 July 2016
Sustainable work throughout the life course: National policies and strategies
European countries face the challenges of ageing populations supported by shrinking workforces, more precarious types of employment, and in many cases, a decreasing number of jobs in the wake of the economic crisis. As a result, the issue of how to enable more people to participate in the labour market and to continue to do so until an older age has become a key policy issue in all EU Member States. These challenges might be met by adopting an approach to work that puts sustainability at its centre. Sustainable work means that ‘living and working conditions are such that they support people in engaging and remaining in work throughout an extended working life’. This study analyses national policies that help to achieve sustainable work in 10 EU Member States. It looks at how these policies are being implemented, whether they are integrated into a coherent framework, and whether they are complementary or contradictory.
19 June 2015
Sustainable work over the life course: Concept paper
Ageing of the population is likely to threaten the ability of states to finance welfare states and social protection systems in the future. A viable solution is to increase employment rates and to lengthen working life. To achieve this dual goal requires devising new solutions for working conditions and career paths that help workers to retain their physical and mental health, motivation and productivity over an extended working life. In other words, work must be made sustainable over the life course. Identifying and analysing the factors and actions underpinning sustainable work throughout working life is a research priority for Eurofound in the 2013–2016 programming period. This paper sets out to clarify and illuminate Eurofound’s framework for understanding the rather expansive concept of sustainable work. It can be used as a reference point for a range of Eurofound research projects that examine different aspects of sustainable work.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Barbara Gerstenberger
Head of UnitBarbara Gerstenberger on Eurofoundi tööelu üksuse juhataja. Selles rollis koordineerib ta uurimisrühmi, kes uurivad töökohtade kvaliteeti Euroopas, tuginedes Euroopa töötingimuste uuringule, ning tal on üldine vastutus Euroopa tööelu vaatluskeskuse ja ELi töösuhete uurimise eest. Ta liitus Eurofoundiga 2001. aastal teadusuuringute juhina tollal vastloodud Euroopa Muutuste Seirekeskuses (EMCC). 2007. aastal asus ta üle Eurofoundi teabe- ja kommunikatsiooniüksusesse kommunikatsioonitoodete juhiks, enne kui ta määrati 2011. aastal direktoraadi koordinaatoriks. Varem töötas ta Brüsselis Euroopa Metallitööliste Föderatsiooni vanemteadurina. Ta on lõpetanud Hamburgi ülikooli politoloogia erialal ja omandanud magistrikraadi avaliku halduse alal Harvardi ülikooli Kennedy valitsuskoolis.
Franz Ferdinand Eiffe
Research managerFranz Eiffe on Eurofoundi tööelu üksuse teadusjuht. Ta osaleb projektides, mis käsitlevad jätkusuutlikku tööd, kvantitatiivseid analüüse ja ülespoole suunatud lähenemist ELis, samuti neljanda Euroopa ettevõtete uuringu ettevalmistamises. Enne Eurofoundiga liitumist 2016. aastal oli ta Viinis Austria statistikaameti analüüsiüksuse juhataja ja projekti "Kuidas läheb Austrial? Jõukuse ja progressi mõõtmine SKPst kaugemale". Tal on doktorikraad majanduses Viini Majandusülikoolist (WU), kus ta töötas aastatel 2005–2009 ka teadurina ja kuni 2016. aastani õppejõuna.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
