&w=3840&q=90)
Tööaeg
Tööaeg viitab igale perioodile, mil töötaja töötab tööandja käsutuses ja täidab oma tegevusi või kohustusi vastavalt riiklikele seadustele ja/või tavadele. Tööajad erinevad erinevate ametite või eluetappide töötajate lõikes ning need erinevused on eriti silmatorkavad, kui arvestada soo.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Töösuhted: Diskursus ja areng tööaja korralduses 2025. aastal
2025. aasta tööaja korralduse muutused kogu ELis peegeldavad riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisust ja sotsiaaldialoogi tasandit. See artikkel analüüsib 2025. aasta arutelusid ja arenguid ületundide, tööaja registreerimise, aastapuhkuse ja tööaja vähendamise osas.Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed – digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab pealkirjade tulemusi selle kohta, kuidas hübriidtöö muudab juhtimispraktikaid otsese juhi tasemel: miks hübriidtöö nõuab uusi koordineerimisviise; Kuidas juhid säilitavad nähtavuse ja tulemuslikkuse järelevalve ilma füüsilise kohalolekuta; Mis hoiab meeskonna ühtsust ja heaolu hajutatud meeskondade vahel; Kuidas tagada õiglane juurdepääs teabele ja võimalustele; Seal, kus on kõige rohkem vaja poliitilist juhendamist või tuge.Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed
COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut hübriidtööle, kus töötajad jagavad oma aega kaugtöö ja kohapealse töö vahel. Kuigi see mudel pakub suuremat paindlikkust, toob see kaasa ka uusi väljakutseid otsejuhtidele ja teistele juhendajatele. See aruanne uurib, kuidas hübriidtöö muudab töökorraldust ja mõjutab igapäevaseid juhtimispraktikaid otsese juhi tasandil, keskendudes muutustele koordineerimises, kommunikatsioonis, tulemusjuhtimises ja töötajate heaolus.Juba aastaid on Eurofound kogunud teavet erinevate tööaja aspektide ja nende mõju kohta meeste ja naiste töötingimustele ning elukvaliteedile ELis. Eurofoundi uuringud tööaja kohta püüavad parandada arusaamist sellest, kui kaua töötajad töötavad, kuidas nende aeg on organiseeritud ning kuidas tööaja mustrid mõjutavad tööhõivet, tootlikkust, heaolu ning töö ja eraelu tasakaalu. Andmeid kollektiivselt kokkulepitud tööaja ja sotsiaalpartnerite rolli kohta on regulaarselt avaldatud ning neid on analüüsitud ka pikaajalisest vaatenurgast. Uuringud meeste tööaja ja naiste kohta näitavad, et mehed töötavad palju tõenäolisemalt pikemaid tunde ja naised veedavad rohkem aega tasustamata kodutöödele. Kuigi enamik inimesi, sõltumata soost, näib olevat rahul oma praeguse tööajaga, ütlevad enamik neist, kes soovivad oma tööaega muuta, sooviksid oma tööaega vähendada.
Tööaeg on tööelu võtmeelement ning selle reguleerimine on olnud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arutelude keskmes nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Töötajate tervise ja ohutuse kaitseks nõuab EL-i tööaja direktiiv, et kõik liikmesriigid tagaksid miinimumnõuded tööaja kestuse ja korralduse kohta kõigile töötajatele kogu ELis. See hõlmab standardeid maksimaalse nädalase tööaja (määratud 48 tundi), miinimumpuhke- ja puhkeaegade, aastapuhkuse, öötöö ja vahetustega töö kohta.
Euroopa Komisjon: Tööaja direktiiv (2003/88/EÜ)opens in new tab
Euroopa Komisjon: Tööaja direktiiv: Tõlgendav teade direktiivi 2003/88/EÜ kohta (korrekt: 2023/C 143/06) opens in new tab
Kõige olulisemad muudatused tööaja reguleerimises kogu ELis aastatel 2021 ja 2022 olid seotud kahe Euroopa direktiivi vastuvõtmisega:
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
24 October 2023
Working time in 2021–2022
The most important changes in the regulation of working time in Europe in 2021 and 2022 were related to the transposition of two European directives: the Work–life Balance Directive and the Transparent and Predictable Working Conditions Directive. The reduction of working time and more specifically the four-day working week have been increasingly debated in many EU Member States. In 2022, the average collectively agreed working week in the EU stood at 38.1 hours. Of the sectors analysed, agreed working hours were shortest in public administration, at around 37.7 hours – still longer than the overall average – and longest in the retail sector, at 38.5 hours. The average collectively agreed paid annual leave entitlement stood at 24.3 days in the EU, and was higher in the Member States that were part of the EU prior to its 2004 enlargement (EU14), at 25.3 days, than in the other Member States, at only 20.9 days. If working collectively agreed hours, full-time workers in the EU27 would have worked, on average, 1,726 hours in 2022, with an average of 1,698 hours in the EU14 and 1,822 hours in the other Member States.
8 December 2022
The rise in telework: Impact on working conditions and regulations
This report presents Eurofound’s research on telework during the COVID-19 pandemic in 2020 and 2021. It explores changes in the incidence of telework, working conditions experienced by employees working from home and changes to regulations addressing issues related to this working arrangement. The findings reveal a rapid escalation of telework triggered by the pandemic: in 2021, 2 out of 10 European employees were teleworking – a figure that most likely would not have been reached before 2027 had the pandemic not occurred. The health crisis unleashed the social and technological potential for flexibility in terms of working time and place. The impacts of telework on working conditions were initially difficult to determine because it was difficult to disentangle them from pandemic-induced factors, such as lockdowns and school closures. However, both the positive impacts, such as the contribution of telework to improving work–life balance, and the negative impacts, such as reduced social interaction and an increase in overtime worked, have become more evident. The rise in telework and an awareness of its implications for working conditions have prompted a renewed focus on regulatory frameworks, with new telework regulations passed in several EU Member States.
29 November 2022
Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future
The strict public health restrictions implemented by governments in 2020 to control the COVID-19 pandemic abruptly changed working life and continued to shape it over the two years that followed. Between March and November 2021, over 70,000 interviews were carried out in 36 countries by the European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS), a high-quality probability-based survey. The aim was to provide a detailed picture of the working lives of Europeans in that exceptional time.
The report documents the working conditions of Europeans in 2021. It examines variation in job quality and identifies its positive association with well-being, health, work engagement and the financial sustainability of work. It highlights the divergences in the experiences of workers depending on workers’ own attributes and their place in the workforce. From this analysis, the report aims to derive lessons for the future, particularly in relation to the enduring marks on how we work and the implications for work organisation, the quality of work, and the interaction between work and private life.
1 September 2022
Telework in the EU: Regulatory frameworks and recent updates
This report sets out to map and analyse legislation and collective bargaining on telework in the 27 Member States and Norway. It highlights the main cross-country differences and similarities regarding telework legislation and recent changes to these regulations. It also examines the current situation regarding collective bargaining on telework. The analysis highlights many of the drawbacks and challenges of telework, focusing on provisions relating to access to telework, flexible working time, continuous availability/connectivity, isolation, occupational and health risk prevention and the costs incurred by the employee while working remotely. With COVID-19 having been an accelerator for regulating telework both in legislation and through collective bargaining, the report sheds light on how the future of telework could be regulated at national and EU level to improve working conditions and the well-being of workers.
11 March 2021
COVID-19: Implications for employment and working life
Disclaimer - Please note that this report was updated with revised data (specifically for Bulgaria) on 23 March 2021.
This report sets out to assess the initial impact of the COVID-19 crisis on employment in Europe (up to Q2 2020), including its effects across sectors and on different categories of workers. It also looks at measures implemented by policymakers in a bid to limit the negative effects of the crisis. It first provides an overview of policy approaches adopted to mitigate the impact of the crisis on businesses, workers and citizens. The main focus is on the development, content and impact of short-time working schemes, income support measures for self-employed people, hardship funds and rent and mortgage deferrals. Finally, it explores the involvement of social partners in the development and implementation of such measures and the role of European funding in supporting these schemes.
26 February 2021
Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Jorge Cabrita
Senior research managerJorge Cabrita on vanemteadusjuht Working Life üksuses, kus ta kavandab, koordineerib ja juhib Euroopa-ülest uurimistööd ning levitab selle tulemusi. Tema peamised erialad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ja töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning rohelise ülemineku sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uuringuid tööaja arengu ja töökvaliteedi kohta kliimale haavatavates piirkondades ning juhib koos Euroopa töötingimuste uuringu 2030 rakendamist. Varem oli ta uurija Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Portugali Majanduse Uurimiskeskuses ning töötas koolitaja ja konsultandina. Tal on bakalaureusekraad majandusteaduses ja magistrikraad sotsiaal-organisatsioonilistes majandussüsteemide alal Lissaboni Majanduskoolist.
Oscar Vargas Llave
Senior research managerOscar Vargas Llave is a senior research manager in the Working Life unit at Eurofound and manages projects on changes in the world of work and the impact on working conditions and related policies: organisation of working time, remote work, the right to disconnect, health and well-being and ageing. Before joining Eurofound in December 2009, he worked as project coordinator in the field of health and safety and was responsible for the Professional Card Scheme for the Construction Sector in Spain at the non-profit Fundación Laboral de la Construcción in Madrid. He has a background in industrial sociology (Universidad Pontificia de Salamanca), and also holds a Diploma in Social Science Research Methods from the University of Cardiff and a Master’s degree in Health and Safety from the Autonomous University of Madrid.
Sara Grubanov-Boskovic
Research officerSara Grubanov-Boskovic on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistöötaja, panustades kaugtöö, tööaja, elutingimuste ja ELi laienemise projektidesse. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaametnikuna OECD Istanbuli keskuses globaalsete suhete direktoraadis ning teadusprojekti juhina Euroopa Komisjoni migratsiooni ja demograafia teadmistekeskuses. Torino Ülikooli järeldoktorina keskendus tema uurimistöö oskuste sobimatustele, samal ajal kui külalisteadurina Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis tegeles ta demograafilise ülemineku ja rahvastiku vananemisega. Sara omab doktorikraadi rahvastiku ja majandusarengu alal Bari Ülikoolist.
Carla Blanco Ameneiros
Temporary research support officerCarla Blanco Ameneiros on ajutine teadustöötaja Eurofoundi tööelu üksuses, panustades töösuhete ja sotsiaaldialoogi uurimisse, eriti Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide esinduslikkusse. Enne seda rolli keskendus tema uurimistöö tööaja vähendamisele ja selle mõjule töötingimustele ja tootlikkusele, samuti paindlikele töökorraldustele ja platvormipõhisele hooldustööle. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta Pablo de Olavide ülikoolis uurimisassistendina, uurides pikaajalise hoolduse töötajaid ja hoiakuid sotsiaalhoolekandesüsteemi. Tal on magistrikraad Euroopa interdistsiplinaarsetes uuringutes, spetsialiseerudes ELi avalike suhete ja poliitikate valdkondadele Euroopa Kolledžist, ning ühiskraad sotsioloogias ja politoloogias Pablo de Olavide Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
