&w=3840&q=90)
Kaugtöö
Kaugtöö on töökorraldus, kus tööd tehakse väljaspool vaikimisi töökohta, tavaliselt tööandja ruumi, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (IKT). Teletöö peamised omadused on arvutite ja telekommunikatsiooni kasutamine tavapärase töökoha muutmiseks, töötaja töösageduse ja kaugtöökohtade arvu (mobiilsus) muutmiseks.
Mobiilsust arvestades võib IKT-põhist mobiilset tööd defineerida kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja/või lauaarvutid, kasutamist tööks, mis toimub väljaspool tööandja ruume ja on suuresti 'asukohast sõltumatu'. Mobiilset tööd võib pidada kaugtöö variatsiooniks. IKT-põhise mobiiltöö mõiste kasutamisel rõhutatakse seda, et töötajad töötavad erinevates kohtades ja kasutavad IKT-d, et ühenduda ühiste ettevõtte arvutisüsteemidega.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed – digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab pealkirjade tulemusi selle kohta, kuidas hübriidtöö muudab juhtimispraktikaid otsese juhi tasemel: miks hübriidtöö nõuab uusi koordineerimisviise; Kuidas juhid säilitavad nähtavuse ja tulemuslikkuse järelevalve ilma füüsilise kohalolekuta; Mis hoiab meeskonna ühtsust ja heaolu hajutatud meeskondade vahel; Kuidas tagada õiglane juurdepääs teabele ja võimalustele; Seal, kus on kõige rohkem vaja poliitilist juhendamist või tuge.Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed
COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut hübriidtööle, kus töötajad jagavad oma aega kaugtöö ja kohapealse töö vahel. Kuigi see mudel pakub suuremat paindlikkust, toob see kaasa ka uusi väljakutseid otsejuhtidele ja teistele juhendajatele. See aruanne uurib, kuidas hübriidtöö muudab töökorraldust ja mõjutab igapäevaseid juhtimispraktikaid otsese juhi tasandil, keskendudes muutustele koordineerimises, kommunikatsioonis, tulemusjuhtimises ja töötajate heaolus.Töötamine igal ajal, igal pool: tööaja kvaliteet ELis
See uurimisaruanne uurib, kuidas paindlikud töökorraldused ELis mõjutavad tööaja kvaliteeti, autonoomiat ja töötajate heaolu, võrreldes hiljutisi arenguid kümne aasta taguse ajaga. See analüüsib erinevusi oskustasemete, sektorite ja liikmesriikide vahel ning hindab regulatsioonide ja poliitikate, nagu õigus ühenduse katkestada, rolli.Eurofound viib läbi uuringuid kaugtöö ja IKT-põhise mobiilse töö kohta oma tegevuses töötingimuste ja jätkusuutliku töö teemal, sealhulgas uute tööhõivevormide uurimises. Käsitletavad teemad hõlmavad töö- ja eraelu tasakaalu, tööaega, töötingimusi ja õigust katkestada, samuti COVID-19 mõju meie tööviisile. Erinevad kaugtöö/IKT-põhise mobiilse (TICTM) töö intensiivsuse tasemed või töökohtade sagedus ja ulatus võivad avaldada töötingimustele erinevaid tagajärgi.
IKT on revolutsiooniliselt muutnud tööd ja elu 21. sajandil. IKT edusammud on avanud ukse uutele tööviisidele. Kaugtöö ja IKT-põhine mobiilne töö on liidetud paindlike töökorralduste paketti, mille eesmärk on töökorralduse moderniseerimine. Paljude ELi riikide poliitikakujundajad arutavad kiiret muutust meie tööviisis ja selle mõju üle meie igapäevaelu teistele aspektidele, nagu töökorraldus, töö- ja eraelu tasakaal, tervis ja heaolu.
Euroopa raamkokkulepe kaugtöö kohta, mille allkirjastasid EL-i tasandi sotsiaalpartnerid 2002. aastal, määratleb kaugtöö ja loob Euroopa tasandil üldise raamistiku kaugtöötajate töötingimuste jaoks. Selle eesmärk on tasakaalustada tööandjate ja töötajate ühiseid paindlikkuse ja turvalisuse vajadusi. Sellest ajast alates on tehnoloogilised arengud aidanud laiendada seda töökorraldust ja sillutada teed töötajate kaugtöö suuremale mobiilsusele.
2020. aasta juunis allkirjastasid EL-i tasandi sotsiaalpartnerid digitaliseerimise raamlepingu, mis sätestab asjakohased sätted "ühendamise ja ühenduse katkestamise viiside" kohta, mida rakendatakse riiklikul tasandil vastavalt liikmesriikide juhtimis- ja tööpraktikale omastele protseduuridele ja praktikatele.
2021. aasta jaanuaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama seadus, mis võimaldab digitaalselt töötavatel inimestel väljaspool tööaega ühenduse katkestada. Samuti tuleks kehtestada kaugtöö miinimumnõuded ning selgitada töötingimusi, tööaegu ja puhkeaegu.
EUR-Lex: Kaugtööopens in new tab
ETUC: Euroopa sotsiaalpartnerite raamistikuleping digitaliseerimise teemal (PDF)PDFopens in new tab
Euroopa Parlament: 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon ühenduse katkestamise õiguse opens in new tab kohta
Alates 2020. aasta algusest, COVID-19 pandeemia tõttu, on paljud tööandjad ja töötajad loobunud kaugtööst, mis võib tulevikus muuta meie tööviisi. See muutus pakub ettevõtetele võimalusi ja aitab töötajatel oma tööd säilitada, kuid toob kaasa ka tervise ja töö- ja eraelu tasakaalu väljakutseid, mis on seotud piiride hägustumise, pikkade tööaegade ja pideva kättesaadavusega.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
2 September 2024
Regional employment change and the geography of telework in Europe
The fast and steady recovery in employment following the COVID-19 pandemic in the EU benefited from proactive policy responses to the crisis and from resilient labour markets. Almost 90% of regions across the EU had exceeded their pre-pandemic employment levels by 2022; however, significant regional disparities remain. EU regions fared differently, depending on their economic specialisation and notably on the concentration of jobs in knowledge-intensive services that can be performed remotely. The geography of telework across EU regions was primarily shaped by differences in occupational structure, and fast internet connectivity remains an essential enabling factor. Recent initiatives to support remote work in rural, peripheral or marginalised areas through the creation of coworking spaces show how dynamism and diversity in rural economies can be promoted.
29 November 2023
Right to disconnect: Implementation and impact at company level
The rise in telework and more flexible working patterns, speeded up by the pandemic, has intensified concerns about an ‘always on’ culture and employees’ constant connection to their workplace, leading them to work additional and often unpaid hours. One of the solutions put forward to help address this issue is the introduction of a right to disconnect. Based on a survey of HR managers and employees, this report explores EU Member States’ legislation around the right to disconnect and assesses the impact of company policies in this area on employees’ hours of connection, working time, work–life balance, health and well-being, and overall workplace satisfaction.
25 May 2023
Hybrid work in Europe: Concept and practice
The term ‘hybrid work’ was popularised with the upsurge of telework during the COVID-19 pandemic, when companies and employees started to discuss ways of organising work after the crisis. The term has been increasingly used to refer to situations in which (teleworkable) work is carried out from two sites: at the usual place of work (normally the employer’s premises) and from home (as experienced during the pandemic) or other locations. However, the concept of hybrid work is still fuzzy and various meanings are attributed to it. This report aims to bring clarity to this concept by exploring the available information from two main sources: recent literature and contributions provided by the Network of Eurofound Correspondents from across the European Union. It summarises the main debates around hybrid work in the Member States and shows how hybrid work has been implemented in practice across Europe. The main hindrances, challenges, benefits and opportunities of hybrid work are also discussed.
28 April 2023
The future of telework and hybrid work
The report explores plausible and imaginable scenarios examining how telework and hybrid work in the EU might have developed by 2035, and their implications for the world of work. How prepared are managers and employees, employer organisations and trade unions, and policymakers for the greater prevalence of these ways of organising work? How can they ensure that future telework and hybrid work arrangements benefit both employees and organisations? Using a foresight methodology, the report identifies blind spots, outlines emerging issues and assists policymakers in addressing key issues related to this form of work.
8 December 2022
The rise in telework: Impact on working conditions and regulations
This report presents Eurofound’s research on telework during the COVID-19 pandemic in 2020 and 2021. It explores changes in the incidence of telework, working conditions experienced by employees working from home and changes to regulations addressing issues related to this working arrangement. The findings reveal a rapid escalation of telework triggered by the pandemic: in 2021, 2 out of 10 European employees were teleworking – a figure that most likely would not have been reached before 2027 had the pandemic not occurred. The health crisis unleashed the social and technological potential for flexibility in terms of working time and place. The impacts of telework on working conditions were initially difficult to determine because it was difficult to disentangle them from pandemic-induced factors, such as lockdowns and school closures. However, both the positive impacts, such as the contribution of telework to improving work–life balance, and the negative impacts, such as reduced social interaction and an increase in overtime worked, have become more evident. The rise in telework and an awareness of its implications for working conditions have prompted a renewed focus on regulatory frameworks, with new telework regulations passed in several EU Member States.
7 December 2022
Living, working and COVID-19 in the European Union and 10 EU neighbouring countries
The Living, working and COVID-19 survey, first launched by Eurofound in early 2020, aims to capture the wide-ranging impact of the pandemic on the work and lives of EU citizens. The fifth round of the Eurofound survey, which was implemented in spring 2022, also sheds light on a new uncertain reality caused by the war in Ukraine, record-high inflation and sharp rises in the cost of living. As a pilot survey, a shorter version of the questionnaire was fielded by the European Training Foundation (ETF) in 10 European Union (EU) neighbouring countries. This joint Eurofound-ETF factsheet presents a selection of results from the survey covering both the EU-27 and the 10 selected EU neighbouring countries.
The results reveal at least one clear commonality across respondents from all countries: serious concerns about the rising cost of living. At the same time, the results point to a large divergence in living and working conditions between respondents in the two groups of countries, but also show large differences within the EU itself and amongst the selected EU neighbouring countries.
1 September 2022
Telework in the EU: Regulatory frameworks and recent updates
This report sets out to map and analyse legislation and collective bargaining on telework in the 27 Member States and Norway. It highlights the main cross-country differences and similarities regarding telework legislation and recent changes to these regulations. It also examines the current situation regarding collective bargaining on telework. The analysis highlights many of the drawbacks and challenges of telework, focusing on provisions relating to access to telework, flexible working time, continuous availability/connectivity, isolation, occupational and health risk prevention and the costs incurred by the employee while working remotely. With COVID-19 having been an accelerator for regulating telework both in legislation and through collective bargaining, the report sheds light on how the future of telework could be regulated at national and EU level to improve working conditions and the well-being of workers.
9 September 2021
Right to disconnect: Exploring company practices
Digital technologies have made it possible for many workers to carry out their work at any time and anywhere, with consequent advantages and disadvantages. Eurofound data show that teleworkers are twice as likely to exceed the 48-hour working time limit, take insufficient rest and work in their free time, with knock-on effects on their physical and mental health. To address this issue, there have been calls for the ‘right to disconnect’. This report is based on case studies that chart the implementation and impact of the right to disconnect at workplace level. It builds on previous Eurofound research that shows an increase in collective agreements providing for a right to disconnect in countries that have enshrined this right in their legislation. With the exponential growth in teleworking brought about by the COVID-19 pandemic, the importance of striking a better balance between the opportunities and the challenges associated with teleworking and ICT-based flexible working has become more relevant than ever before.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Oscar Vargas Llave
Senior research managerOscar Vargas Llave is a senior research manager in the Working Life unit at Eurofound and manages projects on changes in the world of work and the impact on working conditions and related policies: organisation of working time, remote work, the right to disconnect, health and well-being and ageing. Before joining Eurofound in December 2009, he worked as project coordinator in the field of health and safety and was responsible for the Professional Card Scheme for the Construction Sector in Spain at the non-profit Fundación Laboral de la Construcción in Madrid. He has a background in industrial sociology (Universidad Pontificia de Salamanca), and also holds a Diploma in Social Science Research Methods from the University of Cardiff and a Master’s degree in Health and Safety from the Autonomous University of Madrid.
Sara Grubanov-Boskovic
Research officerSara Grubanov-Boskovic on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistöötaja, panustades kaugtöö, tööaja, elutingimuste ja ELi laienemise projektidesse. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaametnikuna OECD Istanbuli keskuses globaalsete suhete direktoraadis ning teadusprojekti juhina Euroopa Komisjoni migratsiooni ja demograafia teadmistekeskuses. Torino Ülikooli järeldoktorina keskendus tema uurimistöö oskuste sobimatustele, samal ajal kui külalisteadurina Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis tegeles ta demograafilise ülemineku ja rahvastiku vananemisega. Sara omab doktorikraadi rahvastiku ja majandusarengu alal Bari Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
