Uued tööhõivevormid
Uued tööhõivevormid kujutavad endast katusterminit mitmekesisematele tööhõivevormidele, mis on tekkimas või muutunud üha olulisemaks alates umbes 2000. aastast. Traditsiooniliste töösuhete kõrval iseloomustavad uusi töövorme töökorralduse, lepinguliste suhete, töökohtade, töö kestuse ja ajakava muutumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdasem kasutamine või nende kombinatsioon.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Piiratud paindlikkus: sundmittestandardne tööhõive Euroopa Liidus
See artikkel analüüsib sunniviisilise mittestandardse tööhõive (INE) esinemissagedust, trende ja mikrotegureid ELi liikmesriikides aastatel 2006–2024, kasutades koondnäitajat, mis hõlmab töötajaid, kes on sunniviisiliselt töötanud ajutiste lepingutega, osalise tööajaga või mõlemas.Gender differences in motivation to engage in platform work
The rise of the platform economy during the last decade is one of the main disrupting forces for European labour markets. While standard employment remains the norm, platforms are expanding their reach and diversifying into novel business models. In doing so, they are also attracting an increasing number of women. This policy brief investigates why women are joining the platform economy and how the motivations to perform work on platforms differ between genders. It shows that while women join platforms to gain an additional income and because it allows them the flexibility to combine work with household chores or family commitments, men are driven by the opportunities provided by platforms to work globally and to expand their client base. At the same time, findings suggest that online platforms seem to provide women with a link to the labour market that can potentially prevent their withdrawal from the labour force during different life stages. These findings suggest that policy action should focus on extending working hours regulations and work–life balance measures to all platform workers, irrespective of employment status, and promote equal sharing of care responsibilities between women and men.
Mittestandardne tööhõive ELis: tüübid, trendid ja töötingimused
See aruanne annab ülevaate uute ja mittestandardsete töövormide trendidest kogu Euroopa Liidus. Tuginedes olemasolevatele võrdlevatele Euroopa andmekogumitele, kaardistab see hiljutisi arenguid nende töökorraldustes ning analüüsib nende mõju töökvaliteedile. Aruanne analüüsib ka sotsiaalpartnerite viimastel aastatel astunud tegevusi, et lahendada uute ja mittestandardsetest töövormidest tulenevaid väljakutseid.Olemasolevate teadmiste lünkade täitmiseks on Eurofound alates 2013. aastast uurinud ELi liikmesriikides tekkivate tööhõivevormide omadusi. Uuringus vaadeldakse mõju töötingimustele ja tööturule.
Sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised muutused Euroopas on tekitanud uusi tööhõivevorme. COVID-19 pandeemia on toonud kaasa ka uute tööhõivevormide ulatuse ja ulatuse suurenemise. Paljud neist erinevad väga palju traditsioonilisest "tööst". Need muudavad traditsioonilist üks-ühele suhet tööandja ja töötaja vahel. Neid iseloomustavad ka ebatavalised töökorraldused ja töökohad.
ELi poliitikakujundajad on huvitatud sellest, kuidas need uued tööhõivevormid võivad aidata luua vastupidavamat ja kaasavamat tööturgu. Arutelu käib ka selle üle, kuidas tagada piisav sotsiaalkaitse ja inimväärsed töötingimused. Arutelus on võtmetähtsusega see, kuidas vältida olukorda, kus need uued tööhõivevormid on töötajatele ebasoodsamad kui väljakujunenud tööhõiveliigid.
2017. aastal kuulutasid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles sätestati 20 peamist põhimõtet, mis on tööturgude hea toimimise jaoks olulised. Lisatud 2021. aasta tegevuskavas märgitakse, et digiteerimine ja pandeemiast tingitud muutused töömaailmas nõuavad laiaulatuslikku poliitilist arutelu, milles keskendutakse mitte ainult tööturul osalemise tasemele, vaid ka kvaliteetsete töökohtade aluseks olevatele piisavatele töötingimustele.
Komisjon tõstatas töötingimuste küsimuse ka oma teatises "Euroopa digituleviku kujundamine". Head töötingimused on eduka digiülemineku keskmes, mis edendaks innovatsiooni ja tehnoloogia levikut.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtetopens in new tab
EUR-Lex: Teatis "Euroopa digituleviku kujundamineopens in new tab
Eurofoundi töö uute tööhõivevormide valdkonnas on seotud komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteediga "Digiajastule vastav Euroopa".
Euroopa Komisjon: digiajastule vastav Euroopaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
Watch the webinar - #EurofoundLIVE: Regulating platform work – The EU’s big balancing act
2 December 2021
Initiatives to improve conditions for platform workers: Aims, methods, strengths and weaknesses
The rapid rise of the platform economy has led to a marked transformation of European labour markets, and existing regulatory frameworks and voluntary initiatives have yet to catch up. While platform work offers opportunities for workers and employers and potentially contributes to innovation, economic growth and competitiveness in the EU, it has been criticised from the beginning because of the poor employment and working conditions often experienced by workers. Accordingly, across the EU, governments, social partners, grassroots organisations and platforms have started to introduce initiatives to tackle the negative aspects of platform work. This policy brief assesses some such initiatives in the Member States and offers recommendations for further action.
15 December 2020
New forms of employment: 2020 update
Although standard employment (generally full-time and permanent) remains the dominant employment type across the EU, European labour markets are increasingly characterised by a variety of different forms. These new forms of employment involve new formal employment relationships or work patterns (linked to aspects such as place of work, working time or use of ICT) and sometimes both. This report puts the spotlight on nine innovative employment forms across the 27 EU Member States, Norway and the UK. It examines the policy frameworks of each country, as well as mapping the scale and scope of the incidence of these new forms and highlighting the main opportunities and risks associated with each form. The report concludes with some policy recommendations taking into account the future of work that will be shaped by the twin transition to the digital age and a carbon-neutral economy, as well as a new way of working due to COVID-19.
20 September 2020
Back to the future: Policy pointers from platform work scenarios
Platform work– the matching of supply and demand for paid labour through an online platform – is still small in scale but is expected to grow. Accordingly, it is important to anticipate the opportunities and risks related to this business model and employment form. This report explores potential scenarios for two selected types of platform work by 2030, drawing on Eurofound’s ‘Future scenarios of platform work’ project. It assesses the expected implications for the economy, labour market and society if these potential futures were realised. On this basis, policy pointers show what could be done to facilitate desirable and avoid undesirable futures. These policy pointers consider how to capitalise on the opportunities inherent in on-location platform work, the need for regulatory clarity and enforcement, issues around worker representation, and the embeddedness of platform work in the digital age.
16 January 2020
Telework and ICT-based mobile work: Flexible working in the digital age
Advances in ICT have opened the door to new ways of organising work. We are shifting from a regular, bureaucratic and ‘factory-based’ working time pattern towards a more flexible model of work. Telework and ICT-based mobile work (TICTM) has emerged in this transition, giving workers and employers the ability to adapt the time and location of work to their needs. Despite the flexibility and higher level of worker autonomy inherent in TICTM, there are risks that this work arrangement leads to the deterioration of work–life balance, higher stress levels and failing worker health. This report analyses the employment and working conditions of workers with TICTM arrangements, focusing on how it affects their work–life balance, health, performance and job prospects. While policymakers in many EU countries are debating TICTM and its implications, the study finds that only a few have implemented new regulations to prevent TICTM from having a negative impact on the well-being of workers.
28 January 2020
The pandora’s box of the platform economy
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Cesira Urzì Brancati
Research officerCesira Urzì Brancati on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema uurimishuvid hõlmavad tehnoloogia mõju tööhõivele ja töö digitaliseerimisele, keskendudes digitaalsele tööjõuplatvormidele, digitaalsele jälgimisele ja algoritmilisele juhtimisele. Ta on spetsialiseerunud mikroökonomeetriale, küsimustike koostamisele ja küsitluste andmete analüüsile. Enne Eurofoundiga liitumist 2024. aastal töötas Cesira Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskuses Sevillas, Rahvusvahelises Pikaealisuse Keskuses Londonis, Modena ja Reggio Emilia Ülikoolis ning Torino Ülikoolis. Tal on magistrikraad ja doktorikraad rahvusvahelises majanduses Tor Vergata Ülikoolist Roomas.
Dragoș Adăscăliței
Research officerDragoș Adăscăliței on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise tagajärgedele tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööjõuturgude struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis töösuhete lektor. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
