&w=3840&q=90)
Platvormitöö
Platvormitöö on tasustatud töö nõudluse ja pakkumise sobitamine veebiplatvormi kaudu, kasutades algoritmi. Sobitamisprotsessis osaleb kolm osapoolt: klient, kes nõuab tööd, platvormi algoritm, mis haldab ülesannet, ja isik, kes töö platvormi kaudu pakub. See on töö, mis põhineb üksikute ülesannete või projektide täitmisel, mitte pideval töösuhtel. Platvormitöö on väga heterogeenne ja seda saab jagada nelja erinevasse tüübiks vastavalt pakkumise formaadile – kas veebis või kohapeal, ning algoritmilise kontrolli taseme järgi, mis on kas määratud (rangelt jälgitud madala töötajate autonoomiaga) või läbiräägitud (paindlik, võimaldades kliendi-töötaja ühendust suurema töötajate autonoomiaga).
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Veebipõhine platvormitöö Euroopa Liidus: mõjud töötingimustele ja teabele kättesaadavusele
See digitaalne lugu esitab pealkirjade tulemused veebiplatvormi töötajate töötingimuste ja infovajaduste kohta võtmevaldkondades: kes on platvormitöötajad; Kus nad tegutsevad geograafiliselt; Nende töötingimused ja sissetulekud; Kuidas algoritmiline juhtimine mõjutab nende tööd; Infovajadused õiguste ja töötajate kaitse kohta digimajanduses.Veebipõhine platvormitöö Euroopa Liidus: mõjud töötingimustele ja teabele kättesaadavusele
See aruanne analüüsib veebiplatvormi töötajate töötingimusi ja infovajadusi 3 830 töötaja küsitluse põhjal 15 ELi liikmesriigis. Erinevalt olemasolevast uuringust, mis keskendub kohapealsetele platvormitöödele, uurib see uuring töötajaid, kes pakuvad teenuseid täielikult veebis. Tulemused näitavad, et tööjõud koosneb valdavalt meestest, parimas tööealises eas ja kõrgelt haritud, pakkudes peamiselt oskuslikke professionaalseid teenuseid, mitte mikroülesandeid.Tehisintellekt, algoritmiline juhtimine ja ühiskonna, töö ning tööhõive muutmine – mõistete uurimine
Tuginedes Eurofoundi kehtestatud digiajastu kontseptuaalsele raamistikule, uurib see kontseptsioonidokument, kuidas arenev tehisintellekti laine muudab mitte ainult töö- ja tööhõivemaailma, vaid ka ühiskonna laiemat kangast, alates avalike teenuste osutamisest ja kvaliteedist kuni info tootmise, levitamise ja haldamiseni. Analüüsi juhivad neli muutuste vektorit – automatiseerimine, täiendus, digitaliseerimine ja platvormistamine – mis on tuvastatud selle muutuse keskseteks mõjutajateks. Käesolevas artiklis esitatud kontseptsioonid kujundavad Eurofoundi tulevasi uurimusi tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise vallas.Eurofoundi uuring uute tööhõivevormide kohta kogu ELis tuvastas platvormitöö üheks üheksast töövormist, mis on alates 2010. aastast üha olulisemaks muutunud. Platvormitöö mitmekesistudes vaatleb jätkuv uurimus valitud platvormitöö vormide tööhõive- ja töötingimusi.
Eurofound keskendub ka poliitikaalgatuste tõhususe hindamisele, et lahendada platvormitöötajate tööhõive ja töötingimustega seotud tuvastatud väljakutseid.
Olulised teemad puudutavad algoritmiliste juhtimispraktikate läbipaistvust, alltöövõtjate ahelate kasutamist tööandja vastutuse vältimiseks, märkimisväärseid tasustamata tunde, mis on pühendatud profiilihaldusele ja kliendi hankimisele, ning spetsiifilisi psühhosotsiaalseid riske, sealhulgas oskuste kaotamist ja kognitiivset tasakaalutust.
Komisjoni teates tugeva sotsiaalse Euroopa loomisest õiglaseks üleminekuks tõi ta esile vajaduse parandada platvormitöötajate töötingimusi. See eesmärk kajastus hiljem komisjoni 10. märtsil 2020 esitatud uues tööstusstrateegias Euroopas ning Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, mis võeti vastu 5. märtsil 2021.
Komisjoni 9. detsembri 2021. aasta ettepaneku järel võttis EL 23. oktoobril 2024 vastu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks. Direktiiv jõustus 1. detsembril 2024 ning liikmesriigid peavad selle üle võtma hiljemalt 2. detsembriks 2026.
Direktiivi eesmärk on:
hõlbustada platvormitööd teostavate isikute õige tööhõive staatuse määramist
edendada läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust algoritmilises juhtimises
parandada läbipaistvust platvormitöö osas, sealhulgas piiriülestes olukordades
Lisaks direktiivi ettepanekule algatas komisjon konsultatsiooni ELi konkurentsiõiguse rakendamise kohta üksikettevõtjate kollektiivlepingutele. Komisjon võttis juhised vastu 2022. aasta septembris.
Direktiiv on osa laiemast ELi raamistikust platvormitöö osas. See hõlmab määrust (EL) 2019/1150 platvormi-ärisuhete kohta, mille eesmärk on luua õiglane, läbipaistev ja etteaimatav ärikeskkond väiksematele ettevõtetele ja kauplejatele, kes kasutavad veebiplatvorme; direktiiv 2019/1152 läbipaistvate ja ennustatavate töötingimuste kohta, mis hõlmab ka platvormitööd; ning 2019. aasta nõukogu soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatest sotsiaalkaitsele ligipääsu kohta, sealhulgas viiteid platvormitöötajatele.
EUR-Lex: direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö töötingimuste parandamiseksopens in new tab
EUR-Lex: Juhised ametiühingute konkurentsiõiguse kohaldamiseks kollektiivlepingutele üksikettevõtjate töötingimusteopens in new tab kohta
Euroopa Komisjon: Läbipaistvad ja ennustatavad töötingimusedopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
28 May 2026
Veebipõhine platvormitöö Euroopa Liidus: mõjud töötingimustele ja teabele kättesaadavusele
28 May 2026
Veebipõhine platvormitöö Euroopa Liidus: mõjud töötingimustele ja teabele kättesaadavusele
12 February 2026
Algoritmiline kontroll: Kuidas digitaalne jälgimine kujundab veebiplatvormide tööd Euroopas
15 May 2023
Gender differences in motivation to engage in platform work
The rise of the platform economy during the last decade is one of the main disrupting forces for European labour markets. While standard employment remains the norm, platforms are expanding their reach and diversifying into novel business models. In doing so, they are also attracting an increasing number of women. This policy brief investigates why women are joining the platform economy and how the motivations to perform work on platforms differ between genders. It shows that while women join platforms to gain an additional income and because it allows them the flexibility to combine work with household chores or family commitments, men are driven by the opportunities provided by platforms to work globally and to expand their client base. At the same time, findings suggest that online platforms seem to provide women with a link to the labour market that can potentially prevent their withdrawal from the labour force during different life stages. These findings suggest that policy action should focus on extending working hours regulations and work–life balance measures to all platform workers, irrespective of employment status, and promote equal sharing of care responsibilities between women and men.
27 September 2022
Regulating platform work in Europe: A work in progress
2 December 2021
Initiatives to improve conditions for platform workers: Aims, methods, strengths and weaknesses
The rapid rise of the platform economy has led to a marked transformation of European labour markets, and existing regulatory frameworks and voluntary initiatives have yet to catch up. While platform work offers opportunities for workers and employers and potentially contributes to innovation, economic growth and competitiveness in the EU, it has been criticised from the beginning because of the poor employment and working conditions often experienced by workers. Accordingly, across the EU, governments, social partners, grassroots organisations and platforms have started to introduce initiatives to tackle the negative aspects of platform work. This policy brief assesses some such initiatives in the Member States and offers recommendations for further action.
24 February 2021
Charting a positive path for platform workers
15 December 2020
New forms of employment: 2020 update
Although standard employment (generally full-time and permanent) remains the dominant employment type across the EU, European labour markets are increasingly characterised by a variety of different forms. These new forms of employment involve new formal employment relationships or work patterns (linked to aspects such as place of work, working time or use of ICT) and sometimes both. This report puts the spotlight on nine innovative employment forms across the 27 EU Member States, Norway and the UK. It examines the policy frameworks of each country, as well as mapping the scale and scope of the incidence of these new forms and highlighting the main opportunities and risks associated with each form. The report concludes with some policy recommendations taking into account the future of work that will be shaped by the twin transition to the digital age and a carbon-neutral economy, as well as a new way of working due to COVID-19.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Cesira Urzì Brancati
Research officerCesira Urzì Brancati on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema uurimishuvid hõlmavad tehnoloogia mõju tööhõivele ja töö digitaliseerimisele, keskendudes digitaalsele tööjõuplatvormidele, digitaalsele jälgimisele ja algoritmilisele juhtimisele. Ta on spetsialiseerunud mikroökonomeetriale, küsimustike koostamisele ja küsitluste andmete analüüsile. Enne Eurofoundiga liitumist 2024. aastal töötas Cesira Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskuses Sevillas, Rahvusvahelises Pikaealisuse Keskuses Londonis, Modena ja Reggio Emilia Ülikoolis ning Torino Ülikoolis. Tal on magistrikraad ja doktorikraad rahvusvahelises majanduses Tor Vergata Ülikoolist Roomas.
Dragoș Adăscăliței
Research officerDragoș Adăscăliței on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise tagajärgedele tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööjõuturgude struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis töösuhete lektor. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

&w=3840&q=75)






