&w=3840&q=90)
Töötingimused
Töötingimused viitavad tingimustele, milles ja mille all tööd tehakse. Töötingimus on töö omaduste või nende kombinatsioon, mida saab muuta ja parandada. Praegused töötingimuste käsitlused hõlmavad laiemate tegurite arvestamist, mis võivad töötajat psühhosomaatiliselt mõjutada. Seega hõlmab mõiste laiem definitsioon töö majanduslikku mõõdet ja mõju elutingimustele. Töötingimused on tööõiguse teema ja neid reguleerivad kõik selle erinevad allikad: seadusandlus, kollektiivlepingud, tööreeglid, tööleping ning ka tava ja tava.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades – Digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab peamisi järeldusi algoritmilise juhtimise kasutuselevõtust Euroopa töökohtades ning selle seosest töötingimuste ja töötajate heaoluga.Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades
Üha rohkem töötajaid on allutatud algoritmilisele juhtimisele – arvutiprogrammide kasutamisele tulemuste jälgimiseks, ülesannete jaotamiseks ja töö ajastamiseks. Kuidas see muudab tööd ning mõjutab töötingimusi ja töötajate heaolu?Mittestandardne tööhõive ELis: trendid, tüübid ja töötingimused
See aruanne annab ülevaate uute ja mittestandardsete töövormide trendidest kogu Euroopa Liidus. Tuginedes olemasolevatele võrdlevatele Euroopa andmekogumitele, kaardistab see hiljutisi arenguid nende töökorraldustes ning analüüsib nende mõju töökvaliteedile. Aruanne analüüsib ka sotsiaalpartnerite viimastel aastatel astunud tegevusi, et lahendada uute ja mittestandardsetest töövormidest tulenevaid väljakutseid.Eurofound jälgib töötajate ja iseettevõtjate töötingimusi. See pakub analüüse, mis keskenduvad huvipakkuvatele töösituatsioonidele – nagu IKT, mobiilne töö ja psühhosotsiaalsed riskid tööl – ning käsitledes konkreetseid tööjõuturu gruppe. Jätkusuutliku töö uurimine vaatleb töö rolli ja selle tingimusi inimeste osalemise toetamisel kogu elu vältel viisil, mis arvestab individuaalsete eelistustega ja võimaldab neil kogeda head töökvaliteeti.
Euroopa riikidel on tugev pühendumus töötingimuste parandamisele. Kuigi palju tähelepanu on pööratud töötingimustele, mis avaldavad negatiivset mõju tervisele, ohutusele ja heaolule, muutuvad olulisemaks ka tingimused, mis toetavad "head tööd" ja kõrget töökvaliteeti.
Töötingimused ja töökvaliteet on Euroopa poliitika päevakorras kõrgel kohal. Euroopa Liidu toimimise leping (TFEU) toob olulisteks eesmärkideks 'tööhõive edendamise, paremate elutingimuste ja töötingimuste ... Õige sotsiaalkaitse, juhtkonna ja tööjõu dialoog, inimressursside arendamine püsiva tööhõive eesmärgil ning tõrjutuse vastu võitlemine'.
ELi poliitika tagab võrdsed võimalused töökohal nii naistele kui meestele, piirab tööaegu, kehtestab standardid ohutuse tagamiseks ning soodustab investeeringuid oskuste arendamisse. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on loonud erinevad protsessid töötingimuste arengu ja arengute jälgimiseks.
17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, Nõukogu ja Euroopa Komisjon ametlikult välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Üks samba peamisi põhimõtteid on tagada õiglased töötingimused. See hõlmab turvalist ja kohanemisvõimelist tööhõivet, palku, töötingimusi ja kaitset vallandamiste korral, sotsiaalset dialoogi ja töötajate kaasatust, töö- ja eraelu tasakaalu, samuti tervislikku, turvalist ja hästi kohandatud töökeskkonda ning andmekaitset.
2019. aasta juunis vastu võetud ja samba otsese jätkuna sätestab uus direktiiv 2019/1152 läbipaistvate ja ennustatavate töötingimuste kohta uued miinimumõigused kõigile töötajatele ning uued reeglid töötajate töötingimuste kohta teabe edastamiseks.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
29 November 2022
Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future
The strict public health restrictions implemented by governments in 2020 to control the COVID-19 pandemic abruptly changed working life and continued to shape it over the two years that followed. Between March and November 2021, over 70,000 interviews were carried out in 36 countries by the European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS), a high-quality probability-based survey. The aim was to provide a detailed picture of the working lives of Europeans in that exceptional time.
The report documents the working conditions of Europeans in 2021. It examines variation in job quality and identifies its positive association with well-being, health, work engagement and the financial sustainability of work. It highlights the divergences in the experiences of workers depending on workers’ own attributes and their place in the workforce. From this analysis, the report aims to derive lessons for the future, particularly in relation to the enduring marks on how we work and the implications for work organisation, the quality of work, and the interaction between work and private life.
7 December 2022
Living, working and COVID-19 in the European Union and 10 EU neighbouring countries
The Living, working and COVID-19 survey, first launched by Eurofound in early 2020, aims to capture the wide-ranging impact of the pandemic on the work and lives of EU citizens. The fifth round of the Eurofound survey, which was implemented in spring 2022, also sheds light on a new uncertain reality caused by the war in Ukraine, record-high inflation and sharp rises in the cost of living. As a pilot survey, a shorter version of the questionnaire was fielded by the European Training Foundation (ETF) in 10 European Union (EU) neighbouring countries. This joint Eurofound-ETF factsheet presents a selection of results from the survey covering both the EU-27 and the 10 selected EU neighbouring countries.
The results reveal at least one clear commonality across respondents from all countries: serious concerns about the rising cost of living. At the same time, the results point to a large divergence in living and working conditions between respondents in the two groups of countries, but also show large differences within the EU itself and amongst the selected EU neighbouring countries.
19 May 2022
Tööelu COVID-19 pandeemia ajal 2021
See väljaanne koosneb üksikute riikide aruannetest tööelu kohta 2021. aastal 28 riigis – 27 ELi liikmesriigis ja Norras. Riigi aruanded võtavad kokku tõendid COVID-19 pandeemia mõju kohta tööelule, tuginedes riiklikele uuringutele ja küsitlustulemustele 2021. aastal. Need kirjeldavad valitsuste ja sotsiaalpartnerite poliitilisi vastuseid nende pingutustes sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks ning keskenduvad poliitikavaldkondadele, mis on seotud pandeemiaga kohanemise ja tööle naasmisega. See hõlmab eriti rõhku uutele töötervishoiu ja tööohutuse korraldustele, uutele töökorraldustele, poliitikatele tööjõupuuduse lahendamiseks, palkade ja palkade kehtestamisele. Aruanded käsitlevad ka pandeemia mõju sotsiaalsele dialoogile, kollektiivläbirääkimistele ja tööstusaktsioonile.
Palun pange tähele, et 2021. aastal puudub ELi tööelu kohta konsolideeritud aruanne.
10 March 2022
Overtime in Europe: Regulation and practice
Despite the well-known adverse effects of regular long working hours on workers’ health, well-being and performance, many workers in the EU continue to work beyond their normal hours. Part of this additional working time is classified as overtime. This report takes a comparative overview of how overtime is regulated in the EU Member States, Norway and the United Kingdom, including its definition, the limits on its use and the compensation received by workers for working extra hours. The report assesses the extent of the phenomenon using national-level data, delves into the factors that explain it, and examines the potential consequences for workers and firms. Finally, the report summarises the current debate on the topic, as uncompensated working hours, structural overtime and monitoring of working hours are currently some of the most discussed work-related issues across the EU.
9 December 2020
Employee monitoring and surveillance: The challenges of digitalisation
New digital technologies have expanded the possibilities of employee monitoring and surveillance, both in and outside the workplace. In the context of the increasing digitalisation of work, there are many issues related to employee monitoring that warrant the attention of policymakers. As well as the often-cited privacy and ethical concerns, there are also important implications for worker–employer relations, as digitally enabled monitoring and surveillance inevitably shift power dynamics in the workplace. Based on input from the Network of Eurofound Correspondents, this report explores the regulatory approaches to workplace monitoring in Europe, and the many challenges arising from the use of new digital technologies. Drawing from empirical and qualitative research, the report also provides some insight into the extent of employee monitoring in Europe and the implications for job quality and work organisation.
16 January 2020
Telework and ICT-based mobile work: Flexible working in the digital age
Advances in ICT have opened the door to new ways of organising work. We are shifting from a regular, bureaucratic and ‘factory-based’ working time pattern towards a more flexible model of work. Telework and ICT-based mobile work (TICTM) has emerged in this transition, giving workers and employers the ability to adapt the time and location of work to their needs. Despite the flexibility and higher level of worker autonomy inherent in TICTM, there are risks that this work arrangement leads to the deterioration of work–life balance, higher stress levels and failing worker health. This report analyses the employment and working conditions of workers with TICTM arrangements, focusing on how it affects their work–life balance, health, performance and job prospects. While policymakers in many EU countries are debating TICTM and its implications, the study finds that only a few have implemented new regulations to prevent TICTM from having a negative impact on the well-being of workers.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Jorge Cabrita
Senior research managerJorge Cabrita on vanemteadusjuht Working Life üksuses, kus ta kavandab, koordineerib ja juhib Euroopa-ülest uurimistööd ning levitab selle tulemusi. Tema peamised erialad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ja töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning rohelise ülemineku sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uuringuid tööaja arengu ja töökvaliteedi kohta kliimale haavatavates piirkondades ning juhib koos Euroopa töötingimuste uuringu 2030 rakendamist. Varem oli ta uurija Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Portugali Majanduse Uurimiskeskuses ning töötas koolitaja ja konsultandina. Tal on bakalaureusekraad majandusteaduses ja magistrikraad sotsiaal-organisatsioonilistes majandussüsteemide alal Lissaboni Majanduskoolist.
Agnès Parent-Thirion
Senior research managerAgnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadur, kes juhib töötingimuste uurimise planeerimist ja arendamist. Ta mängib olulist rolli Euroopa töötingimuste uuringus (EWCS), juhtides koos EWCS 2030 küsimustiku koostamist ja koostamist. Tema uurimishuvid hõlmavad töö kvaliteeti, töökorraldust, sugu, psühhosotsiaalseid riske ning roheliste ja digitaalsete üleminekute mõju tööelule. Üle kahekümne aasta kogemusega Euroopa võrdlevate uuringute kallal on Agnès spetsialiseerunud küsimustike koostamisele, ametite kodeerimisele, kvaliteedikontrollile ja analüüsile. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise Pariisi IX Dauphine'i ja Paris I Panthéon Sorbonne'i ülikoolides ning omab statistika magistridiplomit Trinity College Dublinist. Ta on läbinud ka spetsialiseeritud koolituse tehisintellekti juhtimise (MIT Sloan Executive Education) ja ülemineku peamiste väljakutsete (Campus de la Transition) teemadel. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
