&w=3840&q=90)
Puue ja kroonilised haigused
Puue või krooniline haigus on laias laastus määratletud kui jätkuv terviseseisund, mis piirab inimese igapäevaseid tegevusi või tema võimet suhelda ümbritseva maailmaga võrdselt teistega. Kuna ELi elanikkond vananeb, kasvab puuetega või krooniliste terviseprobleemidega inimeste arv. Paljudele eurooplastele, kellel on puue või krooniline haigus, on palju takistusi, mis takistavad neil igapäevaelus täielikult osalemast, ning ligipääs tööturule on jätkuvalt üks peamisi väljakutseid. Puuetega või krooniliste haigustega inimeste aktiivse kaasatuse ja õiguste edendamine ühiskonnas on ELi päevakorra prioriteet.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Puuetega inimeste tööhõivepoliitika tööriistad tööandjate kaasamiseks – taustaartikkel
See taustadokument vaatleb ELi poliitikakonteksti puuetega inimeste tööturul osalemise osas, vaatleb puuetega inimeste tööhõivelõhe peamisi takistusi ning kirjeldab poliitikavahendeid ja tööpraktikaid, mis toetavad nende tööhõivet, säilitamist ja karjääriarengut.Paths towards independent living and social inclusion in Europe for people with a disability - Background paper
This background paper looks at the EU policy context regarding deinstitutionalisation for people with long-term care needs, analyses trends and outlines strategies supporting independent living.Respondents with disabilities hit harder by unmet medical needs
Eurofound’s 2024 e-survey shows that people with disabilities in Europe are more than twice as likely as others to face unmet medical needs, with 40% reporting barriers in accessing healthcare. Financial situation, age, employment status and limited transport, especially in rural areas, are among the main reasons, underscoring persistent inequalities despite EU commitments to equal treatment.Tuginedes Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS) ja Euroopa Töötingimuste Uuringu (EWCS) andmetele ning teistele uuringutele, uurib Eurofound puuetega inimeste ees seisvaid ebavõrdsusi ja väljakutseid ning poliitilisi lähenemisviise, mida võiks uurida.
E-uuringu "Living and Working in the EL " andmed toovad esile puuetega inimeste olukorra pandeemia ajal, võrreldes nende olukorda tervishoiule ligipääsu, vaimse heaolu, rahalise olukorra ja tulevikuoptimismiga.
Avaldamine: Puuetega inimesed ja COVID-19 pandeemia: Elamise, töötamise ja COVID-19 e-uuringu tulemused
Uurimus uurib ka ELi liikmesriikide poliitikaarenguid, mille eesmärk on toetada puuetega inimeste kaasamist avatud tööturule, keskendudes eriti tööle asumise, tööle jäämise ja tööle naasmise kolmele etapile. See uurib enne pandeemiat kehtinud poliitikameetmete mehhanisme ja tõhusust ning pakub ajakohastatud analüüsi varajastest poliitikameetmetest, mis loodi pandeemia järel.
3. märtsil 2021 esitas Euroopa Komisjon oma puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030. Tuginedes varasemale 10-aastasele strateegiale 2010–2020, on eesmärgiks tagada, et puuetega inimesed saaksid ühiskonnas täielikult osaleda võrdsetel alustel teistega. Kuigi viimastel aastakümnetel on tehtud edusamme juurdepääsu osas tervishoiule, haridusele, tööhõivele, vaba aja tegevustele ja poliitilises elus osalemises, on takistuste eemaldamiseks veel palju teha. Komisjon toob välja peamised algatused kolme peamise teema all: ELi õigused; iseseisev elu ja autonoomia; diskrimineerimiskeelne diskrimineerimine ja võrdsed võimalused. 2022. aastal esitas komisjon lipulaevana paketi puuetega inimeste tööjõuturu tulemuste parandamiseks. 2024. aastal saavutati poliitiline kokkulepe komisjoni ettepanekus direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa puuetega inimeste kaart ja Euroopa parkimiskaart.
Puuetega inimeste strateegia panustab Euroopa sotsiaalsete õiguste samba tegevuskavasse, mille komisjon esitas 4. märtsil 2021. Sammaste, mille ELi institutsioonid kuulutasid ametlikult välja 2017. aasta novembris, peegeldab ühist pühendumust pakkuda EL-i töötajatele tervislikku, turvalist ja hästi kohandatud töökeskkonda. See rõhutab õigust võrdsele kohtlemisele ja võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, hariduse ning avalikkusele kättesaadavate kaupade ja teenuste kättesaadavusega, sõltumata puudest.
10-aastane strateegia pakub raamistiku ELi ja liikmesriikide tasandil suunatud tegevuste toetamiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (UNCRPD) rakendamiseks, mille ÜRO võttis vastu 2006. aastal.
Euroopa Komisjon: Võrdõiguslikkuse Liit: puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030opens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa puuetega inimeste päev 2024opens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Puuetega inimesedopens in new tab
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: Puuetega inimeste õiguste konventsioon (CRPD)opens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
13 January 2025
Quality of life in the EU in 2024: Results from the Living and Working in the EU e-survey
Eurofound’s e-survey captures the situation of European respondents and their post-pandemic concerns. This factsheet outlines the most recent data on the main challenges faced by Europeans, with a particular emphasis on the rising cost of living, health and mental health, access to healthcare services, work–life balance, and changes in telework opportunities. View the publication or read the findings in digital format via the related content.
21 March 2022
People with disabilities and the COVID-19 pandemic: Findings from the Living, working and COVID-19 e-survey
A new European Disability Strategy was launched in 2021 with the aim of intensifying progress on ensuring the full participation of people with disabilities in society. The increase of EU policy focus on people with disabilities is timely: the COVID-19 pandemic magnified the challenges they faced in many spheres of their lives.
This policy brief explores the situation of Europeans with disabilities during the pandemic. Using data from the third round of the Living, working and COVID-19 e-survey, conducted in February–March 2021, it compares the situation of respondents with and without disabilities in four areas: access to healthcare, mental well-being, financial situation and optimism about the future. The analyses show that on all indicators the situation of people with disabilities was significantly worse.
18 April 2021
Disability and labour market integration: Policy trends and support in EU Member States
This report examines policy developments in EU Member States aimed at supporting the inclusion of people with disabilities in the open labour market, with a particular focus on the three stages of entering into employment, staying in the job and returning to work after an absence. It explores the mechanisms and effectiveness of more than 150 different policy measures designed to address the dimensions in place in the EU before the COVID-19 pandemic: job creation, labour supply, labour demand and contextual factors. In addition, it provides an updated analysis of early policy measures created in the wake of the pandemic that aimed to support the labour market situation of people with disabilities. A country case study on Ireland complements the study by outlining the complexity of disability and support systems from a broader perspective. The report builds on the lessons learned and provides policy pointers to improve the integration of people with disabilities into the open labour market.
8 October 2020
Access to care services: Early childhood education and care, healthcare and long-term care
The right of access to good-quality care services is highlighted in the European Pillar of Social Rights. This report focuses on three care services: early childhood education and care (ECEC), healthcare, and long-term care. Access to these services has been shown to contribute to reducing inequalities throughout the life cycle and achieving equality for women and persons with disabilities. Drawing on input from the Network of Eurofound Correspondents and Eurofound’s own research, the report presents an overview of the current situation in various EU Member States, Norway and the UK, outlining barriers to the take-up of care services and differences in access issues between population groups. It pays particular attention to three areas that have the potential to improve access to services: ECEC for children with disabilities and special educational needs, e-healthcare and respite care.
15 October 2019
How to respond to chronic health problems in the workplace?
The number of workers living with chronic health conditions is rising in the EU. Such conditions affect people’s ability to work to varying degrees. While some are unable to continue working, many wish to and would be able to do so if their workplace made adaptations to accommodate their needs. Maintaining labour force participation is a key issue for policymakers in the context of demographic ageing and a falling working-age population.
This policy brief examines chronic disease in EU workplaces: its prevalence, the impact on ability to work, the extent that workplaces are making adjustments for workers with chronic disease and the effect of that on job quality. It finds that most workers with a chronic disease that limits their ability to work do not benefit from workplace accommodation. It also finds that such adaptations can have a positive impact on the quality and sustainability of work.
30 November 2018
Social and employment situation of people with disabilities
People with disabilities are among the most disadvantaged groups in the EU. This policy brief examines the social situation of people of working age with disabilities, using data from the 2011 and 2016 rounds of the European Quality of Life Survey (EQLS). The brief looks at changes over this period in employment, education and training, participation in society, social protection and healthcare, all priority areas of the European Disability Strategy. The brief also looks at the subjective well-being of this group of Europeans and examines the factors that influence their well-being. Among its policy pointers, the brief highlights the work that must be done to improve the employment situation of people with disabilities.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Daphne Ahrendt
Senior research managerDaphne Ahrendt on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Alates Eurofoundiga liitumisest 2013. aastal on tema töö hõlmanud paljusid sotsiaalpoliitika valdkondi. Praegu koordineerib ta Eurofoundi uuringute haldamise ja arendamise tegevust ning juhib COVID-19 e-uuringute ettevalmistamist ja analüüsi. Daphnel on rohkem kui 20-aastane kogemus rahvusvaheliste uuringute alal töötava teadlasena, olles varem töötanud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri üksuses ja Londoni Riiklikus Sotsiaaluuringute Keskuses, kus ta töötas rahvusvahelise sotsiaaluuringu programmis. Daphne on omandanud magistrikraadi kriminaalõiguspoliitikas Londoni Majanduskoolist ja bakalaureusekraadi politoloogias San Francisco osariigi ülikoolist.
Oscar Vargas Llave
Senior research managerOscar Vargas Llave is a senior research manager in the Working Life unit at Eurofound and manages projects on changes in the world of work and the impact on working conditions and related policies: organisation of working time, remote work, the right to disconnect, health and well-being and ageing. Before joining Eurofound in December 2009, he worked as project coordinator in the field of health and safety and was responsible for the Professional Card Scheme for the Construction Sector in Spain at the non-profit Fundación Laboral de la Construcción in Madrid. He has a background in industrial sociology (Universidad Pontificia de Salamanca), and also holds a Diploma in Social Science Research Methods from the University of Cardiff and a Master’s degree in Health and Safety from the Autonomous University of Madrid.
Sanna Nivakoski
Research officerSanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse uurimistöötaja. Tema uurimistöö keskendub majapidamiste struktuuridele, iseseisvale elule, eluasemele, soolisele võrdõiguslikkusele ja tasustamata hooldusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta postdoktorantuurijana University College Dublini Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis ning Iirimaa Kuninglikus Kirurgide Kolledžis. Ta on töötanud mitmetes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja varandus, pensionisäästu, põlvkondadevahelised ülekanded ning leseks jäämise finantsmõju. Sanna omab majandusteaduse doktorikraadi Trinity College Dublinist.
Angelina Atanasova
Research support officerAngelina Atanasova on Eurofoundi Tööelu üksuse uurimistugitöötaja. Tema praegused uurimisteemad hõlmavad sotsiaalset dialoogi ja töösuhteid, samuti puuetega inimeste õigusi ja puuetega inimeste kaasamist tööturule. Enne Eurofoundiga liitumist 2024. aastal töötas ta kümme aastat poliitikauuringute kallal Brüsselis, olles uurija Euroopa Sotsiaalvaatluskeskuses, teaduskaastöötaja KU Leuveni õigusteaduskonnas ning poliitikakonsultant võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase poliitika alal Open Society European Policy Institute'is. Tal on doktorikraad ELi õiguses ja sotsioloogias KU Leuvenist ning magistrikraad avalikus poliitikas Central European Universityst. Tema peamised uurimishuvid hõlmavad puuetega inimeste õigusi, võrdsust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset dialoogi.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
