Euroopa sotsiaalõiguste sammas
ELi institutsioonid kuulutasid ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba 2017. aasta novembris, millele järgnes 2021. aasta märtsis tegevuskava selle rakendamiseks. Algatuses sätestatakse 20 põhimõtet, mille eesmärk on "tagada kodanikele uued ja tõhusad õigused". Peamised põhimõtted on üles ehitatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule; õiglased töötingimused; ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Sammas on ELi kompass paremate elu- ja töötingimuste saavutamisel ning COVID-19 pandeemiast taastumise toetamisel.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
From Gothenburg to Porto: Upward convergence through the European Pillar of Social Rights
This policy brief assesses upward convergence across the EU since the 2017 European Pillar of Social Rights (EPSR) proclamation. Using the headline indicators of the Social Scoreboard and applying Eurofound’s convergence framework, which is grounded in scientific literature and the most commonly used statistical measures of convergence, the analysis examines the key dimensions of the EPSR. The results show that significant progress has been made in core labour market indicators, such as employment and unemployment.
However, challenges remain. Improvements have been rather limited in reducing overall poverty and housing cost burdens. Divergence is evident in areas such as basic digital skills and household disposable income, indicating widening disparities. Critically, indicators in fundamental areas such as the disability employment gap and self-reported unmet needs for medical care show concerning downward trends. Furthermore, the analysis reveals that, despite aggregate improvements, inclusive growth has not reached all socio-demographic groups, with vulnerable groups experiencing widening relative disparities. The findings offer crucial insights for the new EPSR Action Plan and the upcoming Porto Social Forum Summit in September 2025.
50 aastat sotsiaalseid muutusi Iirimaal ja Euroopas
Selles Eurofound Talks podcasti episoodis vestleb Mary McCaughey Eurofoundi asedirektori Maria Jepseni ja Rahvusvaheliste ja Euroopa Asjade Instituudi (IIEA) teadusdirektori Barry Colferiga Euroopa sotsiaalsetest muutustest viimase 50 aasta jooksul, Eurofoundi rollist nendes muutustes, sellest, kuidas Iirimaa ise on arenenud ja muutunud ning praegu silmapiiril olevatest väljakutsetest.50 years supporting better policies for a strong social Europe
Improving the lives of people in Europe, strengthening social dialogue, and embracing the principle that economic competitiveness and social progress are complementary objectives are the very essence of Eurofound.Eurofound on ELi institutsioonidele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele oluline teadmiste allikas samba algatuste rakendamisel 2021. aastal ja pärast seda. Amet on kogunud hulgaliselt tõendeid samba kesksetel teemadel, sealhulgas miinimumpalk, sooline võrdõiguslikkus, noorte tööhõive, oskused ja koolitus, platvormitöö, vananev ühiskond ja sotsiaalkaitse.
Euroopa Komisjoni kuue Euroopa prioriteedi ümber korraldatud artiklite kogumikus antakse ülevaade mõnest sambaga seotud uurimisvaldkonnast; ELi institutsioonide jaoks järgmise kümnendi jooksul olulised küsimused; ning suundumused, mida oleme täheldanud elukvaliteedi ja töötingimuste osas kogu ELis.
Eurofoundi 2021.–2024. aasta tööprogrammis on esitatud projektide ajakava, mis annab väärtuslikku teavet samba eesmärkide saavutamiseks.
Miinimumpalk
Käimasolevates uuringutes miinimumpalga ELi liikmesriikides antakse aru selle kohta, kuidas miinimumpalk on kujunenud ning kuidas see on nominaalselt ja reaalväärtuses arenenud. See on teema, kus Eurofoundil on väljakujunenud kogemused.
Sooline võrdõiguslikkus
Eurofoundi uurimisteemad hõlmavad tasustamise läbipaistvust Euroopas, naiste juhtimist, naisettevõtluse rahastamist, meeste diskrimineerimist töökohal ja soolist võrdõiguslikkust töökohal.
Noorte tööhõive
Eurofoundil on selle teema toetamiseks peaaegu kümme aastat järeldusi, milles analüüsitakse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored, selle negatiivseid tagajärgi ja hinnangulist kahju ELi majandusele ning poliitilisi lähenemisviise noorte töötuse
Oskused ja koolitus
Ulatuslikud uuringud oskuste kohta Euroopa töökohtadel hõlmavad teavet koolituse, töökorralduse ja töökorralduse ning oskuste nõudlusele mittevastavuse kohta. Oskuste ja koolituse vajadused on kajastatud ka digiteerimist ja platvormitööd käsitlevates teadusuuringutes.
Platvormitöö
Uuringutes on analüüsitud kõige levinumaid platvormitöö seoses tööhõive ja töötingimustega.
Vananev ühiskond
Eurofound on põhjalikult kaardistanud meetmed eakamate töötajate tööturul hoidmiseks ja taasintegreerimiseks , näiteks paindlikud töövõimalused, mis pakuvad jätkusuutlikumat tööhõivet. Uuringud pärast pensionile jäämist ELis rõhutavad vajadust vähendada soolist sissetulekute ebavõrdsust.
Eurofoundi Euroopa elukvaliteedi uuringus analüüsitakse teatavate vanuserühmade püsivaid probleeme ja tõstatatakse sotsiaalkaitse tõhususega seotud küsimusi.
Kuulake meie taskuhäälingusaadet Eurofound Talks koos Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmitiga Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisest ning Euroopa muutmisest paremaks, õiglasemaks, keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks kohaks, kus elada ja töötada.
14. jaanuaril 2020 avaldas Euroopa Komisjon teatise, milles kirjeldatakse oma sotsiaalpoliitilisi eesmärke ja kirjeldatakse probleeme, mis tuleb ELis lahendada. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine on otsustava tähtsusega, et saavutada tugev sotsiaalne Euroopa ja tuua kodanike igapäevaellu õiglus. Sotsiaalstrateegia eesmärk on tagada, et üleminek komisjoni kliimaneutraalsuse, digiülemineku ja demograafiliste muutustega seotud eesmärkidele oleks sotsiaalselt õiglane ja õiglane.
4. märtsil 2021 esitas komisjon oma tegevuskava samba täielikuks rakendamiseks. Tegevuskavas sätestatakse eesmärk luua tugev sotsiaalne Euroopa, mis keskendub töökohtadele ja oskustele ning sillutab teed õiglasele, kaasavale ja vastupidavale kriisist taastumisele. Sellega muudetakse 20 põhimõtet konkreetseteks meetmeteks ja tegevusteks, et tagada samba tegelikkus kodanike igapäevaelus, seades 2030. aastaks uued eesmärgid tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas.
Sambale lisatud ajakohastatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli eesmärk on jälgida liikmesriikide tulemusi tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas sambas kirjeldatud eri mõõtmetes, et kontrollida selle rakendamisel tehtud edusamme.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
30 September 2021
COVID-19: A turning point for upward convergence in health and healthcare in the EU?
The impact of COVID-19 has moved public health up the EU social policy agenda. As the EU directs its efforts towards establishing a European Health Union to guard against future health crises, this policy brief examines the extent to which the EU achieved upward convergence in terms of health and healthcare outcomes, as well as health expenditures and delivery, prior to the pandemic. It also examines convergence patterns in infections and deaths from COVID-19 and in the mitigating measures adopted by the EU and national governments.
The findings indicate that, from 2008 to 2019, the health of EU citizens improved overall, and Member States converged in health outcomes, but disparities in government expenditures and delivery of health services continued to widen. Against this background, the COVID-19 pandemic caused further divergence, with death and infection tolls varying greatly across countries. The policy brief stresses that a European Health Union would ideally not only reinforce the crisis preparedness of the EU but also ultimately enable convergence in health and healthcare indicators across its Member States.
16 September 2021
Towards the future of Europe: Social factors shaping optimism and pessimism among citizens
For more than a decade, uncertainty about the future in most parts of the EU has been growing. Many people believe society is in decline and this has given rise to a general sense of pessimism. Is there a link between the rising popularity of anti-establishment parties and increasing pessimism? These negative sentiments could adversely affect the political climate within individual Member States and also undermine the legitimacy of the European project. This report identifies the key drivers of people’s perceptions about the future and explores whether optimists and pessimists differ in their socioeconomic, cultural and political characteristics. To examine the extent to which optimists and pessimists behave and feel differently, the report looks at their socioeconomic and sociopolitical profiles. Finally, it explores how the level of optimism differs in the Member States in relation to country context. The analyses use data from before the COVID-19 pandemic, and the results demonstrate the importance of monitoring how people’s feelings about the future evolve during the recovery from the crisis.
7 December 2020
Programming document 2021–2024: Towards recovery and resilience
This programming document describes Eurofound’s planned work over the programming period 2021–2024. It sets out the policy and institutional context for the programme, describes the multiannual programme for the four-year period and sets out the work programme for 2021. Eurofound’s priorities for 2021–2024 are shaped by the key challenges for social cohesion and just transitions in a changing environment in the aftermath of the COVID-19 crisis. The Agency focuses on issues where it can draw on its core expertise in the areas of working conditions, industrial relations, employment and living conditions, to support its stakeholders, by providing evidence that can assist their policy action.
4 May 2021
COVID-19 could be a catalyst for fundamental change that will define the Future of Europe
8 December 2020
Upward convergence in material well-being: Is a COVID-19 setback inevitable?
The EU strives for the upward convergence of its Member States, where their performance improves and gaps between them decrease. Nearly a decade after the Great Recession, the COVID-19 crisis has again put this objective under pressure. This policy brief focuses on convergence in material well-being in Europe. Trends in several indicators largely follow the economic cycle, with upward convergence in good times and downward divergence in bad times. This could mean further divergence and polarisation among Member States as we face a new economic downturn, with the prospect of an uneven pace of recovery across countries when growth returns.
The policy brief presents an overview of policy measures implemented by the EU and Member States to smooth the impact of the COVID-19 crisis. It discusses EU coordination of minimum income schemes as a possible tool to limit deterioration and divergence in the indicators should the economy enter a downturn.
3 March 2020
Priorities for a new Europe
This compendium of articles presents a snapshot of some of Eurofound’s most recent research, and highlights important 21st-century trends in quality of life and working conditions throughout the EU. It is organised around the six priority areas set out by the new European Commission for a transition to a fair, climate-neutral and digital Europe.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Tadas Leončikas
Head of UnitTadas Leončikas on Eurofoundi tööhõive üksuse juht September 2022. Alates Eurofoundiga liitumisest 2010. aastal on ta töötanud välja Eurofoundi küsitluse uurimistööd, mis käsitlevad mitmeid teemasid, nagu elukvaliteet, usaldus, sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalteenused. Tema praegune uurimistöö keskendub muutuvatele tööhõive struktuuridele ja strateegiliselt olulistele sektoritele ELi jaoks. Sotsioloogia taustaga (PhD) juhtis Tadas oma varasemas karjääris Leedu Etniliste Uuringute Instituuti, tegeledes etniliste vähemuste, migrantide ja teiste haavatavate rühmade olukorraga ning aidates kaasa romade integreerumisele tööturule. Teadlasena on ta teinud koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuuri, ÜRO Arenguprogrammi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga.
Massimiliano Mascherini
Head of UnitMassimiliano Mascherini on alates oktoobrist 2019 Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse juht. Ta liitus Eurofoundiga 2009. aastal uurimisjuhina, kavandades ja koordineerides projekte noorte tööhõive, NEET-ide ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. 2017. aastal sai temast vanemteadusjuht ning ta juhtis uut uurimistööd konvergentsi jälgimise kohta ELis. Lisaks juhtis ta 2026. aasta Euroopa elukvaliteedi uuringu kontseptualiseerimist. 2025. aastal pälvis ta Brendan Walshi auhinna parima artikli eest, mis avaldati ajakirjas Economic and Social Review. Varem oli ta teadusametnik Euroopa Komisjoni Ühises Uurimiskeskuses. Ta õppis Firenze Ülikoolis, kus ta õppis aktuaaria ja statistika teadusi ning omandas doktorikraadi rakendusstatistikas. 2014. aastal omandas ta teadusliku kvalifikatsiooni sotsiaalstatistika ja demograafia dotsendina Itaalia Ülikooli- ja Teadusministeeriumis. Ta on olnud külalisteadur Sydney Ülikoolis ja Aalborgi Ülikoolis ning külalisprofessor Paavstlikus Sotsiaalteaduste Akadeemias.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
