Tervis ja heaolu
Kõrgete töötingimuste standardite edendamine, sealhulgas töötervishoiu ja tööheaolu valdkonnas, on ELi peamine prioriteet. Tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete eesmärk on kaitsta töötajaid nende töökohal ja edendada töötajate õigusi selles valdkonnas. Teiste algatuste eesmärk on võidelda vaimse tervise probleemide suurenemisega, mis on seotud pandeemia, muutuva töökeskkonna, kliimamuutuste ja elukalliduse tõusuga.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Lõputu tööpäev paindliku tööga Euroopas
Üks viiest töötajast EL-is teatab, et neid võetakse mitu korda kuus töövälistel põhjustel tööga seotud põhjustel. See artikkel uurib seoseid pärast tööaega suhtlemise ja töö kasvava digitaliseerimise vahel.Euroopa töötingimuste uuring 2024 – Olulisemad punktid
See digitaalne lugu toob esile Euroopa töötingimuste uuringu 2024. aasta ülevaate olulisemad punktid. See käsitleb iga aruande peatüki peamisi järeldusi, keskendudes Euroopa tööjõule, tööpraktikatele, töökvaliteedi mõõtmisele, töökvaliteedi trendidele aja jooksul ning tööelu kvaliteedile EL-is.Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaade
Nüüdseks kaheksandat väljaannet läbiv Euroopa töötingimuste uuring 2024 kaardistab tööelu muutusi enam kui kolme aastakümne jooksul. See kvaliteetne, tõenäosustel põhinev uuring hõlmab 35 Euroopa riiki, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki, Norrat, Šveitsi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviinat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat, Kosovot ja Serbiat. Küsitluse raames toimus üle 36 600 näost näkku intervjuu, igaüks kestis umbes 45 minutit.Eurofound on analüüsinud töötervishoidu ja tööohutust alates 1990. aastatest ning tunnistab, et terviseküsimused on organisatsiooni struktuuri ja arengu keskne osa nii töötajate kui ka tööandjate jaoks. Uuringu andmeid on analüüsitud, et uurida seoseid töötingimuste ning töötervishoiu ja tööohutuse vahel. Seda tehakse tihedas koostöös Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA).opens in new tab Eurofoundil on EU-OSHAga koostööleping, milles sätestatakse võimalused ühistegevuseks selles valdkonnas ja muudeks teabevahetuse vormideks.
Eurofoundi uuringute ja muude uuringute eesmärk on ka koguda inimeste arusaamu oma elukvaliteedist ja vaimsest tervisest.
ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027 määratakse kindlaks liikmesriikide jaoks olulised probleemid ja eesmärgid muutuvas töömaailmas. Selles keskendutakse kolmele peamisele eesmärgile: rohe-, digi- ja demograafilisest pöördest tulenevate muutuste prognoosimine ja juhtimine töömaailmas; tööõnnetuste ja -haiguste ennetamine; valmisolekut võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks.
Vaimse tervise teemal on Euroopa Komisjoni 2023. aasta juuni teatise "Terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele" eesmärk seada vaimne tervis samale tasemele füüsilise tervisega ja tagada uus sektoriülene lähenemisviis vaimse tervise küsimustele paljudes poliitikavaldkondades. ELi vaimse tervise alane tegevus keskendub kolmele juhtpõhimõttele: piisav ja tõhus ennetus; juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele vaimsele tervishoiule ja ravile; ja taasintegreerumine ühiskonda pärast taastumist.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas sisaldab sätteid töötajate tervise ja tööohutuse kaitse kohta töökohal ning töökeskkonna kohandamise kohta, et võimaldada pikemat osalemist tööturul. Sambaga kehtestatakse ka õigus juurdepääsule kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas sotsiaalkaitsehüvitistele ja -teenustele.
EL aitab veelgi kaasa töötingimuste parandamisele oma tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade ning näiteks õiguse kaudu mitte olla kättesaadav.
Euroopa Komisjon: teatis tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele terviseleopens in new tab
Euroopa Komisjon: ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027opens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtetopens in new tab
Euroopa Komisjon: Töötervishoid ja tööohutusopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
2 September 2025
Mental health: Risk groups, trends, services and policies
29 November 2022
Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future
The strict public health restrictions implemented by governments in 2020 to control the COVID-19 pandemic abruptly changed working life and continued to shape it over the two years that followed. Between March and November 2021, over 70,000 interviews were carried out in 36 countries by the European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS), a high-quality probability-based survey. The aim was to provide a detailed picture of the working lives of Europeans in that exceptional time.
The report documents the working conditions of Europeans in 2021. It examines variation in job quality and identifies its positive association with well-being, health, work engagement and the financial sustainability of work. It highlights the divergences in the experiences of workers depending on workers’ own attributes and their place in the workforce. From this analysis, the report aims to derive lessons for the future, particularly in relation to the enduring marks on how we work and the implications for work organisation, the quality of work, and the interaction between work and private life.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
19 May 2022
Tööelu COVID-19 pandeemia ajal 2021
See väljaanne koosneb üksikute riikide aruannetest tööelu kohta 2021. aastal 28 riigis – 27 ELi liikmesriigis ja Norras. Riigi aruanded võtavad kokku tõendid COVID-19 pandeemia mõju kohta tööelule, tuginedes riiklikele uuringutele ja küsitlustulemustele 2021. aastal. Need kirjeldavad valitsuste ja sotsiaalpartnerite poliitilisi vastuseid nende pingutustes sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks ning keskenduvad poliitikavaldkondadele, mis on seotud pandeemiaga kohanemise ja tööle naasmisega. See hõlmab eriti rõhku uutele töötervishoiu ja tööohutuse korraldustele, uutele töökorraldustele, poliitikatele tööjõupuuduse lahendamiseks, palkade ja palkade kehtestamisele. Aruanded käsitlevad ka pandeemia mõju sotsiaalsele dialoogile, kollektiivläbirääkimistele ja tööstusaktsioonile.
Palun pange tähele, et 2021. aastal puudub ELi tööelu kohta konsolideeritud aruanne.
9 September 2021
Right to disconnect: Exploring company practices
Digital technologies have made it possible for many workers to carry out their work at any time and anywhere, with consequent advantages and disadvantages. Eurofound data show that teleworkers are twice as likely to exceed the 48-hour working time limit, take insufficient rest and work in their free time, with knock-on effects on their physical and mental health. To address this issue, there have been calls for the ‘right to disconnect’. This report is based on case studies that chart the implementation and impact of the right to disconnect at workplace level. It builds on previous Eurofound research that shows an increase in collective agreements providing for a right to disconnect in countries that have enshrined this right in their legislation. With the exponential growth in teleworking brought about by the COVID-19 pandemic, the importance of striking a better balance between the opportunities and the challenges associated with teleworking and ICT-based flexible working has become more relevant than ever before.
26 February 2021
Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Hans Dubois
Senior research managerHans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad eluase, ülemäärane võlgnevus, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaaltoetused, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Varssavi Kozminski ülikooli dotsent. Ta on omandanud doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi ülikoolis (Milano) pärast seda, kui ta oli töötanud teadurina Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuses (Madrid).
Jorge Cabrita
Senior research managerJorge Cabrita on vanemteadusjuht Tööelu üksuses. Ta vastutab Euroopa-ülese uurimistöö kujundamise, koordineerimise ja juhtimise eest ning töötingimuste ja töösuhete valdkonna tulemuste levitamise eest. Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ning töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning ülemineku kliimaneutraalsele majandusele sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uurimistööd tööaja arengute ning sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste teemadel COVID-19 pandeemia ajal. Varem töötas ta uurijana Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Lissaboni Majanduskooli Portugali majanduse uurimiskeskuses ning koolitaja ja konsultandina strateegilise juhtimise, organisatsioonilise kommunikatsiooni, juhtimise ja meeskonnatöö valdkondades. Tal on majandusteaduse bakalaureusekraad ja sotsiaal-organisatsiooniliste majandussüsteemide magistrikraad Lissaboni Majanduskoolist.
Agnès Parent-Thirion
Senior research managerAgnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadusjuht, kelle ülesandeks on töötingimuste uurimisprojektide, eelkõige Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) ja selle analüüside kavandamine, arendamine ja rakendamine. Ta vastutab Euroopa töötingimuste uuringu 2021. aasta erakorralise väljaande ja 2024. aasta töötingimuste uuringu küsimustiku koostamise eest. Tema uurimishuvid hõlmavad töötingimusi, töö kvaliteeti, töötingimuste jälgimist, töökorraldust, sugu, töö tulevikku ja aega. Ta on töötanud Euroopa võrdlevate uuringute valdkonnas üle kümne aasta, sealhulgas kavandamise, küsimustike väljatöötamise, välitööde, kvaliteedikontrolli ja analüüsi valdkonnas. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise eriala Pariisi IX Dauphine'i ja Pariisi I Panthéon Sorbonne'i ülikoolidest ning tal on Dublini Trinity College'i statistika magistrikraad. Ta on hiljuti läbinud tehisintellekti veebikursused: uurimuslik juhtimine MIT Sloan Executive Educationis ja "Les grand enjeux de la transition: re-ouvrir l'horizon, comprendre pour agir" koos Campus de la Transitioniga. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
