&w=3840&q=90)
Tervis ja heaolu
Kõrgete töötingimuste standardite edendamine, sealhulgas töötervishoiu ja heaolu valdkonnas, on ELi jaoks oluline prioriteet. Meetmed tööohutuse ja töötervishoiu parandamiseks püüavad kaitsta töötajaid nende töökohal ning edendada töötajate õigusi selles valdkonnas. Teised algatused on suunatud vaimse tervise probleemide suurenemisele, mis on seotud pandeemia, muutuvate töökeskkondade, kliimamuutuste ja elukalliduse tõusuga.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Lõputu tööpäev paindliku tööga Euroopas
Üks viiest töötajast EL-is teatab, et neid võetakse mitu korda kuus töövälistel põhjustel tööga seotud põhjustel. See artikkel uurib seoseid pärast tööaega suhtlemise ja töö kasvava digitaliseerimise vahel.Euroopa töötingimuste uuring 2024 – Olulisemad punktid
See digitaalne lugu toob esile Euroopa töötingimuste uuringu 2024. aasta ülevaate olulisemad punktid. See käsitleb iga aruande peatüki peamisi järeldusi, keskendudes Euroopa tööjõule, tööpraktikatele, töökvaliteedi mõõtmisele, töökvaliteedi trendidele aja jooksul ning tööelu kvaliteedile EL-is.Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaade
Nüüdseks kaheksandat väljaannet läbiv Euroopa töötingimuste uuring 2024 kaardistab tööelu muutusi enam kui kolme aastakümne jooksul. See kvaliteetne, tõenäosustel põhinev uuring hõlmab 35 Euroopa riiki, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki, Norrat, Šveitsi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviinat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat, Kosovot ja Serbiat. Küsitluse raames toimus üle 36 600 näost näkku intervjuu, igaüks kestis umbes 45 minutit.Eurofound on analüüsinud töötervishoidu ja -ohutust alates 1990. aastatest ning tunnistab, et terviseprobleemid on organisatsiooni struktuuri ja arengu keskne osa nii töötajate kui tööandjate jaoks. Uuringuandmete analüüs on läbi viidud, et uurida töötingimuste ja töötervishoiu ning tööohutuse vahelisi seoseid. See toimub tihedas koostöös Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuriga (EU-OSHAopens in new tab). Eurofoundil on koostööleping EU-OSHA-ga, mis sätestab võimalused ühisteks tegevusteks selles valdkonnas ja edasiseks vahetusvormiks.
Eurofoundi uuringud ja muud uuringud püüavad samuti püüda inimeste arusaama oma elukvaliteedist ja vaimsest tervisest.
ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik 2021–2027 määratleb liikmesriikide jaoks olulised väljakutsed ja eesmärgid muutuvas töömaailmas. See keskendub kolmele peamisele eesmärgile: muutuste ettenägemine ja juhtimine töömaailmas, mida põhjustavad rohelised, digitaalsed ja demograafilised üleminekud; tööõnnetuste ja haiguste ennetamine; valmisolek võimalike tulevaste tervisekriiside jaoks.
Vaimse tervise teemal on 2023. aasta juunis Euroopa Komisjoni tervikliku vaimse tervise lähenemise teade eesmärk viia vaimne tervis samale tasemele füüsilise tervisega ning tagada uus, sektoriteülene lähenemine vaimse tervise küsimustele paljudes poliitikavaldkondades. ELi tegevus vaimse tervise valdkonnas keskendub kolmele juhtpõhimõttele: piisav ja tõhus ennetus; juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele vaimsele tervishoiule ja ravile; ning taasintegreerumine ühiskonda pärast taastumist.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas sisaldab sätteid töötajate tervise ja tööohutuse kaitseks ning töökeskkonna kohandamiseks, et võimaldada pikemat osalemist tööturul. Sammas sätestab ka õiguse juurdepääsule kvaliteetsele tervishoiule, sealhulgas sotsiaalkaitse hüvedele ja teenustele.
EL aitab parandada töötingimusi oma tööohutuse ja -tervishoiu regulatsioonide ning näiteks õigusega katkestada.
Euroopa Komisjon: Kommunikatsioon vaimse tervise terviklikust lähenemisestopens in new tab
Euroopa Komisjon: ELi strateegiline raamistik töötervishoiu ja -ohutuse kohta 2021–2027opens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste sammas 20 põhimõttesopens in new tab
Euroopa Komisjon: Töötervis ja tööohutusopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
2 September 2025
Mental health: Risk groups, trends, services and policies
29 November 2022
Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future
The strict public health restrictions implemented by governments in 2020 to control the COVID-19 pandemic abruptly changed working life and continued to shape it over the two years that followed. Between March and November 2021, over 70,000 interviews were carried out in 36 countries by the European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS), a high-quality probability-based survey. The aim was to provide a detailed picture of the working lives of Europeans in that exceptional time.
The report documents the working conditions of Europeans in 2021. It examines variation in job quality and identifies its positive association with well-being, health, work engagement and the financial sustainability of work. It highlights the divergences in the experiences of workers depending on workers’ own attributes and their place in the workforce. From this analysis, the report aims to derive lessons for the future, particularly in relation to the enduring marks on how we work and the implications for work organisation, the quality of work, and the interaction between work and private life.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
19 May 2022
Tööelu COVID-19 pandeemia ajal 2021
See väljaanne koosneb üksikute riikide aruannetest tööelu kohta 2021. aastal 28 riigis – 27 ELi liikmesriigis ja Norras. Riigi aruanded võtavad kokku tõendid COVID-19 pandeemia mõju kohta tööelule, tuginedes riiklikele uuringutele ja küsitlustulemustele 2021. aastal. Need kirjeldavad valitsuste ja sotsiaalpartnerite poliitilisi vastuseid nende pingutustes sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks ning keskenduvad poliitikavaldkondadele, mis on seotud pandeemiaga kohanemise ja tööle naasmisega. See hõlmab eriti rõhku uutele töötervishoiu ja tööohutuse korraldustele, uutele töökorraldustele, poliitikatele tööjõupuuduse lahendamiseks, palkade ja palkade kehtestamisele. Aruanded käsitlevad ka pandeemia mõju sotsiaalsele dialoogile, kollektiivläbirääkimistele ja tööstusaktsioonile.
Palun pange tähele, et 2021. aastal puudub ELi tööelu kohta konsolideeritud aruanne.
9 September 2021
Right to disconnect: Exploring company practices
Digital technologies have made it possible for many workers to carry out their work at any time and anywhere, with consequent advantages and disadvantages. Eurofound data show that teleworkers are twice as likely to exceed the 48-hour working time limit, take insufficient rest and work in their free time, with knock-on effects on their physical and mental health. To address this issue, there have been calls for the ‘right to disconnect’. This report is based on case studies that chart the implementation and impact of the right to disconnect at workplace level. It builds on previous Eurofound research that shows an increase in collective agreements providing for a right to disconnect in countries that have enshrined this right in their legislation. With the exponential growth in teleworking brought about by the COVID-19 pandemic, the importance of striking a better balance between the opportunities and the challenges associated with teleworking and ICT-based flexible working has become more relevant than ever before.
26 February 2021
Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Hans Dubois
Senior research managerHans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika osakonna vanemteadusjuht. Tema uurimisteemadeks on eluaseme, ülevõlgade seadmine, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalsed hüved, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta dotsent Kozminski Ülikoolis (Varssavi). Ta omandas doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi Ülikoolis (Milano), olles töötanud uurimisametnikuna Euroopa Tervishoiusüsteemide ja -poliitikate Observatooriumis (Madrid).
Jorge Cabrita
Senior research managerJorge Cabrita on vanemteadusjuht Working Life üksuses, kus ta kavandab, koordineerib ja juhib Euroopa-ülest uurimistööd ning levitab selle tulemusi. Tema peamised erialad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ja töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning rohelise ülemineku sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uuringuid tööaja arengu ja töökvaliteedi kohta kliimale haavatavates piirkondades ning juhib koos Euroopa töötingimuste uuringu 2030 rakendamist. Varem oli ta uurija Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Portugali Majanduse Uurimiskeskuses ning töötas koolitaja ja konsultandina. Tal on bakalaureusekraad majandusteaduses ja magistrikraad sotsiaal-organisatsioonilistes majandussüsteemide alal Lissaboni Majanduskoolist.
Agnès Parent-Thirion
Senior research managerAgnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadur, kes juhib töötingimuste uurimise planeerimist ja arendamist. Ta mängib olulist rolli Euroopa töötingimuste uuringus (EWCS), juhtides koos EWCS 2030 küsimustiku koostamist ja koostamist. Tema uurimishuvid hõlmavad töö kvaliteeti, töökorraldust, sugu, psühhosotsiaalseid riske ning roheliste ja digitaalsete üleminekute mõju tööelule. Üle kahekümne aasta kogemusega Euroopa võrdlevate uuringute kallal on Agnès spetsialiseerunud küsimustike koostamisele, ametite kodeerimisele, kvaliteedikontrollile ja analüüsile. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise Pariisi IX Dauphine'i ja Paris I Panthéon Sorbonne'i ülikoolides ning omab statistika magistridiplomit Trinity College Dublinist. Ta on läbinud ka spetsialiseeritud koolituse tehisintellekti juhtimise (MIT Sloan Executive Education) ja ülemineku peamiste väljakutsete (Campus de la Transition) teemadel. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
