Noorus
Noorus on termin, mida kasutatakse lapsepõlve ja täiskasvanuea vahelise perioodi kirjeldamiseks. Kuigi see võib olla muutlik määratlus, kasutatakse seda ka poliitikas konkreetsete vanuserühmade tähistamiseks. Noortele hea kasvu-, õppimis- ja töökeskkonna loomine on Euroopa ja Eurofoundi peamine eesmärk, kuid see seisab silmitsi eriliste probleemidega. Noored on pikka aega olnud ELi tasandi poliitika olulisel kohal ja see kehtib eriti praegu.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Lõhe ületamine: ebavõrdsus varajase lapsepõlve hariduse ja -hoolduse kättesaadavuses
Kuigi varajane lapsepõlve haridus ja hooldus (ECEC) on olnud mitmete hiljutiste ELi algatuste keskmes, on oht, et mõned lapsed jäävad maha. See artikkel vaatleb osalemismäärasid ECEC-is ja püüab uurida, kuidas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad lapsed saavad ligipääsu sellele olulisele haridussüsteemi osale.Tehisintellekt on juba kasutusel Euroopa töökohtades, kuid mitte noorte töötajate arvelt
AI kiire kasutuselevõtt viimastel aastatel on tekitanud arutelu selle üle, kas tehnoloogia nõrgestab noorte tööhõive tulemusi. See artikkel analüüsib tõendeid kogu ELi27 ulatuses, võrreldes tööjõuturu tulemusi noorte ja parimas eas töötajate seas aastatel 2011–2025, eristades samal ajal tegelikku generatiivset tehisintellekti kasutamist võimalikust kokkupuutest sellega.Lukustatud põlvkond: Euroopa kinnisvaraturg ebaõnnestub noorte ees
Euroopa pealinnades on toimunud vaikne, kuid sügav lahknemine. Kümneid aastaid vihjas kaudne sotsiaalne leping, et majanduste kasvades ja noorte töötajate sisenedes tööjõuturule saavad nad lõpuks endale võtmed oma esiuksele.Noorte tööhõive määr on ELis kõrgem kui kunagi varem alates 2007. aastast ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on ajalooliselt madal (11 % 2024. aastal). Lisaks on heitunud töötajate osakaal NEET-noorte seas madalaimal registreeritud tasemel. See on edasiminek võrreldes COVID-19 pandeemiaga, mil töökohtade kaotus tabas kõige rängemalt noori, kuna nad olid üleesindatud sektorites, mida pandeemiapiirangud kõige rohkem mõjutasid, ja töötasid tõenäolisemalt ajutiste lepingute alusel või osalise tööajaga.
On märke noorte töökohtade kvaliteedi paranemisest, kuna sunniviisilisi ajutisi lepinguid on vähem, töökindlus on suurem ning töö- ja eraelu tasakaal on parem kui pandeemia aastatel.
COVID-19 kriisil oli vanemate rühmadega võrreldes ebaproportsionaalne mõju noorte eluga rahulolule ja vaimsele heaolule. See paranes 2020. aasta kevade ja suve vahel, kui sulgemised leevenesid, kuid langes madalaimale tasemele 2021. aasta kevadel, kui piirangud ja koolide sulgemine naasisid, aidates kaasa eluga rahulolu ja vaimse heaolu vähenemisele, kus peaaegu kaks kolmandikku noortest oli depressiooniohus. Pärast pandeemiat on noorte vaimne heaolu paranenud, ehkki vähemal määral kui vanemate elanike seas.
Uued leiud näitavad, et püüdluste ja konkreetsete plaanide mittevastavus, eriti töö leidmisel, on seotud noorte suurema depressiooniriskiga. Soovide ja plaanide ebakõlad on kõige sagedasemad eluaseme puhul: vanematekodust välja kolimine või elukaaslase juurde kolimine ja maja ostmine.
Eluase on üks peamisi takistusi noorte iseseisvumisel, kusjuures majanduslikult vähem jõukad inimesed saavad väiksema tõenäosusega vanematekodust välja kolida, mis paneb leibkonnale täiendava rahalise koormuse. Vanemate juures elavatel noortel on kõige tõenäolisemalt raskusi ots otsaga kokku tulemisega.
Noorte usaldus asutuste vastu on üldiselt endiselt suurem kui teistes rühmades, hoolimata sellest, et COVID-19 kriis tabas neid vaimse tervise ja tööhõive osas kõige rängemalt. Poliitikakujundajate jaoks on oluline tugineda sellele sotsiaalsele kapitalile ja tagada, et investeeringud noortesse jääksid ELi poliitilise tegevuskava esikohale.
Noorte toetamiseks pandeemia ajal võeti kasutusele mitmesuguseid meetmeid. Nende hulka kuulusid tugevdatud Euroopa noortegarantii, riiklikud algatused noorte hariduses hoidmiseks ning meetmed, millega vähendatakse konkreetselt noortele mõeldud rahalise toetuse ja sotsiaalkaitse takistusi; paljud neist poliitilistest reaktsioonidest olid aga ajutised. Selleks et tagada suurem vastupanuvõime tulevastele kriisidele, on oluline, et poliitikakujundajad seaksid prioriteediks noortele suunatud pikaajalised meetmed, nagu tööle ja õpipoisiõppele juurdepääsu pidev parandamine ning meetmed töökohakindluse suurendamiseks.
Eurofoundi kõnelused
Eurofound on teinud palju tööd tööhõive, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud noorteküsimustega. Teadusuuringutes uuritakse jätkuvalt noori mõjutavaid küsimusi mitmes teemavaldkonnas, eelkõige tööhõive ja tööturud, elutingimused ja elukvaliteet ning juurdepääs avalikele teenustele.
Noorte tööhõive ja noori mõjutavad küsimused on ELi poliitilises tegevuskavas endiselt tähtsal kohal. Olles juba eelmise majanduslanguse ajal maksnud kõige suuremat lõivu, selgus, et noored olid COVID-19 pandeemia ja piiravate meetmete tõsise sotsiaalse ja majandusliku mõju suhtes kõige haavatavamad.
Selleks et vältida ajaloo kordumist, käivitas komisjon 2020. aasta juulis noorte tööhõive toetuspaketi, mis on üles ehitatud neljale tegevussuunale, et pakkuda järgmisele põlvkonnale silda töökohtadele. Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus "Sild tööle – noortegarantii tugevdamine", mis asendaks 2013. aasta soovituse konkreetse poliitikavahendina COVID-19 tööhõive- ja sotsiaalsete tagajärgedega tegelemiseks. Selle eesmärk on tagada, et kõik alla 30-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. See algatus on seotud ettevõtete vajadustega pakkuda vajalikke oskusi, eelkõige rohe- ja digipöördeks. Sellega laiendatakse noortegarantiiga hõlmatud vanusevahemikku 15–24-aastaselt 15–29-le.
Noorte tööhõive toetuspakett sisaldab ka ettepanekut kutsehariduse ja -õppe kohta, uut hoogu õpipoisiõppele ja lisameetmeid noorte tööhõive toetamiseks.
Käesolev algatus tugineb varasematele Euroopa tasandi meetmetele. Komisjoni 2016. aasta teatise "Investeerimine Euroopa noortesse" eesmärk oli toetada noori noortepaketi vormis. Paketiga toetatakse 2013. aastal käivitatud noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kaudu paremaid võimalusi tööturule pääsemiseks, paremaid võimalusi hariduse ja koolituse kaudu ning paremaid võimalusi solidaarsuseks, õpirändeks ja osalemiseks.
Selle jõupingutuse osana on 26. novembril 2018 vastu võetud viimases ELi noortestrateegias (2019–2027) sätestatud raamistik liikmesriikidega noortepoliitika valdkonnas tehtavaks koostööks. Tegevused on rühmitatud kolme peamisse tegevusvaldkonda, mis on sõnad "kaasamine", "ühendamine" ja "võimestamine".
2020. aasta jaanuaris esitas komisjon teatise "Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks". See valmistas ette Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, milles korratakse ELi pühendumust noortegarantiile. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, mille Euroopa Komisjon esitas 2021. aasta märtsis ja millele järgnes deklaratsioon 2021. aasta mais Porto sotsiaaltippkohtumisel, seati noortele uued ambitsioonikad eesmärgid, näiteks vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29-aastaste noorte (NEET-noorte) osakaalu 11%-lt (2024) 9%-le 2030. aastaks.
Euroopa Komisjon: tugevdatud noortegarantiiopens in new tab
EUR-Lex: Noorte tööhõive toetamine: sild järgmise põlvkonna töökohtadeleopens in new tab
Euroopa Komisjon: ELi noortestrateegiaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
21 May 2024
Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
16 December 2021
The impact of COVID-19 on young people in the EU
&w=3840&q=75)
23 October 2020
Youth in a time of COVID
Watch the webinar - Being young in the COVID-19 pandemic
3 July 2019
Inequalities in the access of young people to information and support services
In recent years, concerns have been expressed at EU and national level that the combined stresses arising from school, parental expectations and societal pressures can make the transition to adulthood difficult for young people – with the risk of a long-lasting negative impact. One way of easing the transition is to provide appropriate information and support services during these critical life-changing years. However, it appears that not all young people have access to such services. This report describes the characteristics of the young people who face most difficulties in accessing social and health services, the types of services most relevant to them and the main challenges they face in accessing information and support services. It also looks at what service providers can do to ensure they reach young people in need of their support and presents innovative examples of how to tackle inequalities in access to services.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
