Laste heaks töötamine on oluline: ülevaade teenuste osutamisest ja tööjõust Euroopas
Avaldatud: 31 July 2025
Laste heaolu edendamine ja laste vaesuse vastu võitlemine on uue Euroopa Komisjoni peamised eesmärgid. Käesolevas aruandes analüüsitakse suundumusi ja erinevusi lastele pakutavate teenuste kättesaadavuses, millega tuleb selle saavutamiseks tegeleda. Arvestades, et töötajatel on oluline roll nende teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlaksmääramisel, kirjeldatakse käesolevas aruandes töötajate töötingimuste ja koolitusvõimaluste olukorda. Head töötingimused ja taskukohased kvaliteetsed teenused, nagu alusharidus ja lapsehoid, mängivad samuti olulist rolli tööturul osalemise soodustamisel ja tootlikkuse suurendamisel.
Pange tähele, et enamik Eurofoundi väljaandeid on kättesaadavad ainult inglise keeles ja neid ei tõlgita praegu masintõlkega.
Laste vaesus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud – vaatamata pandeemiajärgsele väikesele kasvule vähenes see taas 24,7 %-lt 2023. aastal 24,1 %-le 2024. aastal. Laste vaesus on siiski suurem kui kogu elanikkonna vaesus, mis oli 2024. aastal 20,9%.
Tööjõupuudus põhja- ja läänepoolsetes liikmesriikides põhjustab ajude äravoolu, kuna Lõuna- ja Ida-Euroopast pärit tervishoiutöötajad rändavad põhja ja läände, kahjustades võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele kogu ELis. Sellel on olnud eriti oluline mõju lastele, arvestades, et väga hea tervisega laste osakaal on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.
Vaatamata oma kriitilisele rollile seisavad alushariduse ja lapsehoiu töötajad silmitsi madala palga ja ebakindlate tingimustega, mis pärsivad tööl hoidmist ja õõnestavad teenuste kvaliteeti. Head töötingimused, õiglane palk ja lasteteenuste töötajate piisav väljaõpe on olulised tervikliku ja kvaliteetse hoolduse tagamiseks.
Alushariduses ja lapsehoius osalemise kasv on positiivne areng, sest 2024. aastal osales ametlikus lapsehoius peaaegu 4 last 10-st (39,2 %). See kasvav kaasatus on paremate arengutulemuste saavutamiseks ülioluline.
Aruandes tuuakse esile murettekitavad suundumused: laste vaimse tervise halvenemine, rahuldamata tervishoiuvajaduste suurenemine, haridustulemuste langus ja koolist varakult lahkumise suurenemine. Need probleemid on sageli juurdunud eesliinispetsialistide ees seisvates väljakutsetes.
Käesolevas aruandes antakse ülevaade laste vaesuse vastu võitlemisel ja laste heaolu edendamisel keskse tähtsusega teenuste olukorrast. Analüüsitud teenused on tervishoid, haridus ning alusharidus ja lapsehoid. Lisaks nendele teenustele analüüsitakse ka olukorda seoses toitumise ja eluasemega, mis on osa Euroopa lastegarantiist.
Lastega töötavad inimesed on kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel lahutamatud, mis on Euroopa lastegarantii ja muude ELi poliitiliste algatuste, näiteks Euroopa haridusruumi eesmärk. Alushariduse, hariduse ja tervishoiu töötajad on Euroopa lastegarantii peamised tagajad. Seetõttu vaadeldakse raportis nende töötingimusi ja seda, kuidas neid parandada; Samuti uuritakse, kuidas värbamist ja hoidmist saaks tõhustada.
Poliitiline taust
Lastele pakutavate teenuste tähtsust korrati La Hulpe deklaratsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta. Deklaratsioonis rõhutati vajadust saavutada Barcelona uuendatud eesmärgid alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas ning tuletati meelde, kui oluline on investeerida üldiselt kättesaadavasse, taskukohasesse ja kvaliteetsesse lastehoiusse, sealhulgas tagades tööjõu professionaalsuse ja õiglased töötingimused. Samuti märkis ta, et Euroopa lastegarantii edasine rakendamine ja tugevdamine on hädavajalik ning selle järelevalve parandamine. Nagu on öeldud ELi konkurentsivõime kompassis, on juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele lapsehoiule tööturul osalemise ja tootlikkuse suurendamisel keskse tähtsusega.
Poliitilistes suunistes aastateks 2024−2029 on kirjas, et Euroopa Komisjon tugevdab Euroopa lastegarantiid. Nendes suunistes nähakse ette uus tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ELi esimese vaesusevastase strateegia rakendamiseks. Lisaks toetab see raport ka Euroopa haridusruumis sätestatud sihttasemete saavutamist.
Peamised järeldused
Laste vaesuse suundumused liiguvad aja jooksul ELi tasandil seatud eesmärkide saavutamise suunas. 2024. aastal oli EL 27s vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste osakaal 24,1 %. See on 2015. aastaga võrreldes vähenenud, kuigi olukord halvenes aastatel 2020–2024 igal aastal. See on vastuolus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu tagamise ohu määraga kogu elanikkonnas, mis on alates 2021. aastast vähenenud ja oli 2024. aastal 20,9 %.
Alushariduses ja lapsehoius osalemine on aja jooksul suurenenud. Üle kolmandiku (39,2 %) alla kolmeaastastest lastest osales 2024. aastal ametlikus lapsehoius.
Andmed näitavad edusamme eluaseme valdkonnas ja erinevused ELi liikmesriikide vahel vähenevad. Sellegipoolest on lõhe vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste ja mitte-laste vahel endiselt märkimisväärne, kusjuures viimased elavad peaaegu 10 korda väiksema tõenäosusega leibkonnas, kus eluasemekulud on liiga suured.
Laste vaimne tervis halvenes COVID-19 pandeemiaeelsel perioodil veidi ja langes seejärel aastatel 2018–2022, eriti noorte teismeliste seas. Aja jooksul on suurenenud ka rahuldamata tervishoiuvajadused.
Haridustulemused on üks pandeemiast enim mõjutatud valdkondi, kus hinded langevad ja erinevused suurenevad. Lisaks suureneb haridussüsteemist varakult lahkumise määr, isegi kui kontrollida linnastumise astet ja leibkonna majanduslikku olukorda. Lapsehoolduskohustustega naistel on kõige suurem väljalangevus.
Tervishoiusektorit mõjutavad negatiivselt ebakindlad töötingimused, nagu pikkadest ja ebasotsiaalsetest töötundidest tingitud halb töö- ja eraelu tasakaal. Halb töökvaliteet on laialt levinud, keskmisest intensiivsem töö intensiivsus koos kõrgendatud emotsionaalsete nõudmistega, mis viivad läbipõlemiseni.
Tervishoiutöötajate suur tööjõu liikuvus võimaldab mõnes riigis lahendada tööjõupuudust ajude äravoolu arvelt ja tööjõupuuduse suurenemist teistes riikides (eriti Ida- ja Lõuna-Euroopas).
Vastuolu nõutavate oskuste ja tervishoiutöötajate pakutavate oskuste taseme vahel on eriti ilmne vaimse tervise probleemide lahendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumise tõttu.
Lastehoiutöötajatele ja alushariduse töötajatele makstakse enamikus riikides miinimumpalga taset. Ajutised, osalise tööajaga ja ainult tähtajalised lepingud on samuti üsna levinud. Üldiselt on sektori töötingimused, palk ja karjäärivõimalused halvemad kui algkooliõpetajatel, mistõttu paljud töötajad otsustavad karjääri vahetada.
Haridussektoris on U-kujuline lahkumismäär: äsja kvalifitseeritud õpetajad lahkuvad mõne aasta pärast ja üle 50-aastased õpetajad lähevad ennetähtaegselt pensionile. Samuti on õpetajate voolavus suurem koolides, kus on palju ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi, ning puuduvad koolitused ja ressursid seoses erivajadustega lastega töötamisega.
Haridussektoris taotletakse karjääri edendamist ja edenemist sageli õpetajaametist lahkudes ja kooli juhtimises või haridushalduses rolle asudes. See tekitab veelgi puudujääke õpetamise valdkonnas.
Poliitika näpunäited
Riiklikud kulutused haridusele on väga olulised. Uued jõupingutused seoses hariduse rahastamise ja poliitikaga peaksid järgima ambitsioonikat tegevuskava, mille keskmes on kvaliteetne haridus ja heaolu.
Vaatamata liikmesriikides tehtud edusammudele on sotsiaal-majanduslike rühmade vahel endiselt suured erinevused, eriti eluaseme valdkonnas. Ebavõrdsuse vähendamine on ülimalt oluline, et tagada kõigile lastele hea hariduse ja heade elutingimuste saamine.
COVID-19 kriis näitas, et teatud leibkonnad võivad olla rahaliselt ebastabiilsemad, millel võib olla kaskaadefekt eluaseme kommunaalteenustele ja võlgnevustele. Energiaostuvõimetus ja toidupuudus on endiselt olulised teemad, millega tuleb tegeleda, et tagada laste tervis.
On võimalus kasutada ära Euroopa lastegarantii, Euroopa haridusruumi ning tööjõu ja oskuste nappust käsitleva ELi tegevuskava raames kättesaadavat rahastamist ja toetust, et parandada lastele teenuseid osutavate inimeste töötingimusi ja koolitusvõimalusi.
Samuti peaks nende ja muude ELi poliitikaalgatuste (nt uus Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava) eelseisev läbivaatamine suurendama lasteteenuste töötingimuste ja koolitusvõimaluste rahastamist, toetust ja järelevalvet, et saavutada need poliitikaeesmärgid 2030. aastaks. Järelevalvet saab tõhustada, kasutades Euroopa töötingimuste uuringu ja Euroopa töökohtade seire andmeid.
Eespool nimetatud punktid on asjakohased ka riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi algatuste puhul. Paljud riiklikud poliitikad keskenduvad tavaliselt teenustele üldiselt. See võib hõlmata ühekordseid investeeringuid taristu rajamiseks, samas kui tööjõud vajab pidevat rahastamist ja toetust. Seetõttu on oluline seda poliitilistes algatustes selgesõnaliselt tunnistada ja eraldada piisavalt rahalisi vahendeid.
See osa sisaldab teavet käesolevas väljaandes sisalduvate andmete kohta.
Aruanne sisaldab järgmisi tabelite ja jooniste loendeid.
Tabelite loend
Tabel 1: Tulemuste kokkuvõte – laste vaesus
Tabel 2: Tulemuste kokkuvõte – alusharidus ja lapsehoid
Tabel 3: Tulemuste kokkuvõte – haridus
Tabel 4: Tulemuste kokkuvõte – tervishoid
Tabel 5: Tulemuste kokkuvõte – eluase
Tabel 6: Tulemuste kokkuvõte – toitumine
Tabel 7. Vabade ametikohtade määr liikmesriikide kaupa, 2024 (%)
Tabel 8: Peamised alushariduse ja lapsehoiu sektori ning Euroopa lastegarantii tööjõuga seotud NACE ja ISCO koodid
Tabel 9: Peamised haridussektori ja Euroopa lastegarantii tööjõuga seotud NACE ja ISCO koodid
Tabel 10: Peamised NACE ja ISCO koodid, mis on seotud koolitoidu sektori ja Euroopa lastegarantii tööjõuga
Tabel 11: Peamised ISCO-koodid, mis on seotud tervishoiusektori ja Euroopa lastegarantii tööjõuga
Arvude loetelu
Joonis 1. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu rühma määr laste ja kogu elanikkonna hulgas, EL 27, 2024 (%)
Joonis 2. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu tekkimise määr laste seas, EL 27 keskmine, standardhälve ning kõrgeima ja madalaima tulemuslikkusega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 3: Laste AROP määra muutus, EL 27 ja standardhälve, 2010 ja 2024 (%)
Joonis 4: Laste kulukohustuste erinevus, EL 27 ja standardhälve, 2015–2024 (%)
Joonised 5a ja 5b: Alushariduses ja lapsehoius osalemise määr a) kõigi alla kolmeaastaste laste ja b) vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste puhul, EL 27, 2024 (%)
Joonis 6: Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse või sotsiaalse tõrjutuse rühma kuuluvate alla kolmeaastaste laste alushariduses ja lapsehoius osalemise määr, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 7: Kolmandas kuni kohustuslikus koolieas osalemise määr laste puhul, kes on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse või sotsiaalse tõrjutuse tagamise rühma kuuluvad ja kes ei ole vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 8: Madalate tulemustega õpilaste osakaal matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes, EL 27, 2012–2022 (%)
Joonis 9. Madalate tulemustega õpilaste osakaal kõrgeima ja madalaima SESi kvartiili järgi, 2018 ja 2022 (%)
Joonis 10: Haridussüsteemist varakult lahkumise määr soo järgi, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 11: Haridussüsteemist varakult lahkunute määr linnastumise astme järgi, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 12: Haridussüsteemist varakult lahkunute määr töötute leibkondades, EL 27, standardhälve ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2023 (%)
Joonis 13: Imikute suremus, EL 27 ja standardhälve, 2015–2023 (tuhande kohta)
Joonis 14: Halva enesetundega laste osakaal, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2014–2022 (%)
Joonis 15: Ülemääraste eluasemekulude määr kogu elanikkonnas, kõigi laste ja laste puhul, kes on vaesuse või ohu tagamise ohus, EL 27, 2024 (%)
Joonis 16: Ülemääraste eluasemekulude määr laste puhul, kes on vaesuse või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu tagamise ohus, EL 27, standardhälve ning kõige kõrgema ja halvima tulemuslikkusega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonised 17a ja 17b: Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste ülerahvastatuse määr (a) 2015. aastal ja b) 2024. aastal, EL 27 (%)
Joonis 18: Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse või sotsiaalse tõrjutuse rühma kuuluvate laste ja mitte-laste osakaal leibkondades, kes ei suuda kodu soojana hoida, EL 27 ning kõige paremate ja halvimate tulemustega liikmesriigid, 2015–2024 (%)
Joonis 19: Selliste laste osakaal, kes on vaesuse või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, ja laste osakaal, kes ei ole vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad lapsed, kes ei saa endale iga päev puu- ja köögivilju lubada, EL 27 ja standardhälve, 2014 ja 2021 (%)
Joonis 20: Igal koolipäeval hommikusööki söövate 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, EL 27 ja standardhälve, 2014–2022 (%)
Eurofound soovitab viidata sellele väljaandele järgmiselt.
Eurofound (2025), " Working for children matters: an overview of service delivery and workforce in Europe" (Laste heaks töötamine: ülevaade teenuste osutamisest ja tööjõust Euroopas), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.
