&w=3840&q=90)
Hooldus
Hooldust võib defineerida kui vajaliku pakkumise osutamist kellegi või millegi terviseks, heaoluks, ülalpidamiseks ja kaitseks. See hõlmab varajast lapsepõlve haridust ja hooldust, eakate või puuetega inimeste pikaajalist hooldust ning tervishoidu. Hoolduse tagajärgede mõistmiseks tasub eristada hooldajaid ja hoolduskohustusi kandvaid inimesi (hooldajaid). Samuti on oluline eristada hooldust kui tasustatud või tasustamata tööd ja mitteametlikku hooldust, mida pakuvad pere ja sõbrad. Hooldusteenuste pakkumine on sotsiaalkaitse oluline osa, parandades elukvaliteeti ning juurdepääsu haridusele ja tööle ELi kodanikele.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Lõhe ületamine: ebavõrdsus varajase lapsepõlve hariduse ja -hoolduse kättesaadavuses
Kuigi varajane lapsepõlve haridus ja hooldus (ECEC) on olnud mitmete hiljutiste ELi algatuste keskmes, on oht, et mõned lapsed jäävad maha. See artikkel vaatleb osalemismäärasid ECEC-is ja püüab uurida, kuidas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad lapsed saavad ligipääsu sellele olulisele haridussüsteemi osale.Paths towards independent living and social inclusion in Europe for people with a disability - Background paper
This background paper looks at the EU policy context regarding deinstitutionalisation for people with long-term care needs, analyses trends and outlines strategies supporting independent living.Laste teenuste pakkumise edenemise hindamine kogu Euroopa Liidus
See aruanne annab ülevaate viimastest ELi poliitikaarengutest laste vaesuse, eluasemekulude ülekoormuse ja varajase koolist lahkumise osas. Samuti käsitletakse meetmeid tervishoiu ja varajase lapsepõlve hariduse ning hoolduse kättesaadavuse parandamiseks. Aruanne toob esile näiteid edukatest lähenemisviisidest ja valdkondadest, mis vajavad parandamist, ning pakub sügavamat analüüsi valitud liikmesriikidest, et tuvastada poliitika rakendamist kujundavad tegurid.Eurofoundi uurimistöö keskendub mitmesugustele hooldusega seotud teemadele. Nende hulka kuuluvad töötamine ja hooldamine, algatused toetada mitteametlikke hooldajaid, kes tegelevad tasustatud tööga ning neid, kes seda ei tee, suurenenud vajadus pikaajalise hoolduse järele, varajase lapsepõlve hariduse ja hoolduse (ECEC) ning avalike teenuste kättesaadavus.
Kvaliteetse ja taskukohase varajase lapsepõlve hariduse ja hoolduse (ECEC) ning eakate hoolduse parem ligipääs aitab aidata Euroopa Komisjoni eesmärke suurendada tööhõivet, eriti naiste ja eakate töötajate osalust tööturul. Euroopa sotsiaalõiguste sammas keskendub tugevalt hooldusele, eelkõige võrdsetele võimalustele ja tööturule ligipääsule. See keskendub vanemate ja hoolduskohustustega inimeste õigusele paremale töö- ja eraelu tasakaalule, sobivale puhkusele ja paindlikele töökorraldustele ning juurdepääsu hooldusteenustele. Sotsiaalkaitse ja kaasatuse valdkonnas rõhutab see laste õigust taskukohasele varajasele lapseharidusele ja kvaliteetsele hooldusele. Rõhutatakse õigust õigeaegsele juurdepääsule taskukohasele ja kvaliteetsele tervishoiule. Samuti rõhutab see kõigi õigust taskukohastele pikaajalistele ja kvaliteetsetele hooldusteenustele, eriti koduhooldusele ja kogukonnapõhistele teenustele.
Euroopa laste garantii, mis võeti vastu 2021. aasta juunis, eesmärk on tagada, et iga Euroopa lapsel, kes on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, oleks juurdepääs kõige põhilisematele õigustele, nagu tervishoid ja haridus. Nõukogu soovitus kvaliteetsete varajase lapsepõlve hariduse ja hooldussüsteemide kohta, mis võeti vastu 2019. aasta mais, püüab toetada liikmesriike nende teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisel. Eurofound osaleb selle algatuse raames temaatilises töörühmas. 2019. aasta juunis vastu võetud uus direktiiv töö- ja eraelu tasakaalu kohta vanematele ja hooldajatele on suunatud naiste osalust tööturul ning perepuhkuse ja paindlike töökorralduste kasutuselevõttu.
7. septembril 2022 esitas Euroopa Komisjon oma tööprogrammi 2022 osana uue Euroopa hooldusstrateegia, mille eesmärk on tagada "kvaliteetsed, taskukohased ja kättesaadavad hooldusteenused" kogu ELis.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste sammasopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa laste garantiiopens in new tab
Euroopa Komisjon: Nõukogu soovitus kvaliteetsete varajase lapsepõlve hariduse ja hooldussüsteemideopens in new tab kohta
ELi Nõukogu: Parem töö- ja eraelu tasakaal vanematele ja hooldajatele ELis: Nõukogu võtab vastu uued reeglidopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa hooldusstrateegia hooldajatele ja ravisaajateleopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
25 October 2024
Paths towards independent living and social inclusion in Europe
Increasing emphasis on independent living and social inclusion is driving deinstitutionalisation – the shift away from a reliance on residential institutions towards family- and community-based settings for the provision of care and services. The aim is to ensure that people at risk of marginalisation have opportunities to participate fully in society and to exercise their personal rights and freedoms. An institutional culture that gives rise to social isolation and loss of autonomy can be present in any care setting, but it is commonplace in long-stay residential institutions such as children’s homes and nursing homes. Although deinstitutionalisation strategies have been adopted across the EU, shortcomings are apparent. This report presents evidence on changes in the extent of institutional living in the EU over time, as well as information on national deinstitutionalisation strategies and practices. It includes two person-centred case studies that illustrate the benefits of deinstitutionalisation and greater social inclusion and the challenges encountered in efforts towards these goals.
Euroopa Laste Garantii Monitor
20 September 2023
Guaranteeing access to services for children in the EU
The European Child Guarantee was established in 2021 to ensure that children in need have access to a set of key services. This policy brief analyses trends and disparities in children’s access to early childhood education and care, education, healthcare, nutrition and housing. This is done using a convergence analysis, which tracks whether Member States are improving in respect of specific performance indicators and whether disparities between them are expanding or narrowing. The analysis, where possible, also looks at the differences between urban and rural areas and between children living in households with different levels of income and risk of social exclusion. The indicators chosen for analysis highlight the links between the Guarantee, the European Semester and the Social Scoreboard.
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
28 January 2022
COVID-19 and older people: Impact on their lives, support and care
This report captures the impact of the COVID-19 crisis on the quality of life of older citizens, including the impact on their well-being, finances, employment and social inclusion. It explores the effects on the use of care services and older people’s reliance on other support. The report presents policy measures that have been implemented in EU Member States to support older people along all of the above-mentioned dimensions. These include measures to support independent living and schemes to support the labour market integration of older people or to prevent unemployment, all of which play a role in the quality of life of older citizens.
30 September 2021
COVID-19: A turning point for upward convergence in health and healthcare in the EU?
The impact of COVID-19 has moved public health up the EU social policy agenda. As the EU directs its efforts towards establishing a European Health Union to guard against future health crises, this policy brief examines the extent to which the EU achieved upward convergence in terms of health and healthcare outcomes, as well as health expenditures and delivery, prior to the pandemic. It also examines convergence patterns in infections and deaths from COVID-19 and in the mitigating measures adopted by the EU and national governments.
The findings indicate that, from 2008 to 2019, the health of EU citizens improved overall, and Member States converged in health outcomes, but disparities in government expenditures and delivery of health services continued to widen. Against this background, the COVID-19 pandemic caused further divergence, with death and infection tolls varying greatly across countries. The policy brief stresses that a European Health Union would ideally not only reinforce the crisis preparedness of the EU but also ultimately enable convergence in health and healthcare indicators across its Member States.
28 January 2021
Education, healthcare and housing: How access changed for children and families in 2020
The COVID-19 pandemic has had a dramatic impact on the accessibility of health, education and care services for all Europeans. This is also the case for children, who in several countries have seen their schools closed and replaced with remote learning. They have been affected, too, by the pandemic’s negative impact on their families’ access to healthcare and their mental health. Many families have also experienced rising housing insecurity. The Child Guarantee aims to ensure access to these resources for children in need.
Over 2020, Eurofound gathered wide-ranging data on Europeans’ lives during the pandemic. Based on this data, this policy brief documents changes in the accessibility of education, healthcare and housing in the EU27 between 2018–2019 and the summer of 2020, so that these developments can be taken into account when designing policy responses and mitigating measures.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Daniel Molinuevo
Senior research managerDaniel Molinuevo on sotsiaalpoliitika üksuse teadusjuht, kes liitus Eurofoundiga 2010. aastal. Tema tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande alane teadustöö on keskendunud teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele, nende digitaalsele ümberkujundamisele ja töötajate töötingimustele. Tema töö on keskendunud peamiselt lastele suunatud teenustele nii Eurofoundis kui ka UNICEFis, kus ta töötas 2021. aastal Euroopa lastegarantii rakendamise toetamisel. Ta õppis sotsioloogiat Hispaanias Salamancas ja Berliini Humboldti ülikoolis. Tal on magistrikraad Euroopa poliitika- ja haldusuuringutes Euroopa Kolledžist Brugges ning magistrikraad Euroopa sotsiaalpoliitikas London School of Economicsist, kus ta töötas ka teadurina.
Hans Dubois
Senior research managerHans Dubois on Eurofoundi sotsiaalpoliitika osakonna vanemteadusjuht. Tema uurimisteemadeks on eluaseme, ülevõlgade seadmine, tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalsed hüved, pensionile jäämine ja elukvaliteet kohalikus piirkonnas. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta dotsent Kozminski Ülikoolis (Varssavi). Ta omandas doktorikraadi ärijuhtimises ja juhtimises Bocconi Ülikoolis (Milano), olles töötanud uurimisametnikuna Euroopa Tervishoiusüsteemide ja -poliitikate Observatooriumis (Madrid).
Sanna Nivakoski
Research officerSanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse uurimistöötaja. Tema uurimistöö keskendub majapidamiste struktuuridele, iseseisvale elule, eluasemele, soolisele võrdõiguslikkusele ja tasustamata hooldusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta postdoktorantuurijana University College Dublini Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis ning Iirimaa Kuninglikus Kirurgide Kolledžis. Ta on töötanud mitmetes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja varandus, pensionisäästu, põlvkondadevahelised ülekanded ning leseks jäämise finantsmõju. Sanna omab majandusteaduse doktorikraadi Trinity College Dublinist.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on uurimistöötaja Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuses, töötades Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS), soolise võrdõiguslikkuse, rohelise ülemineku ja eurooplaste digielu aspektidega, sealhulgas tehisintellekti mõju üle väljaspool töökohta. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse käitumuslike teadmiste kompetentsikeskuses. Ta on töötanud postdoktorandina University Vita-Salute San Raffaele (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka ulatuslik kogemus varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Marianna omab doktorikraadi majanduses ja juhtimises Trento Ülikoolist, spetsialiseerudes käitumuslikule majandusele.
Claudia Peroni
Temporary research support officerClaudia Peroni on ajutine uurimistoetuse ametnik, kes keskendub jälgimistööriistadele ja andmeoperatsioonidele Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuses. Tema töö hõlmab peamiselt elamumajandust ja hooldussektorit. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta kodanikuühiskonna organisatsioonides Itaalias ja Küprosel. Claudia omab magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Bologna Ülikoolist ja doktorikraadi sotsioloogias Trinity College Dublinist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.






