Oskused ja koolitus
"Oskusel" on erinevaid tähendusi. Indiviidi tasandil tähendab see inimese praegust pädevuse taset või tulemuslikkust teatud ülesande täitmisel; teise võimalusena viitab see ülesandele, mida inimene saab rahuldaval tasemel täita. Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus (EQF) määratletakse oskused kui oskus rakendada teadmisi ja kasutada oskusteavet ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Oskusi võib kirjeldada kui kognitiivseid (loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine) või praktilisi (mis hõlmavad käelist osavust ning meetodite, materjalide, tööriistade ja instrumentide kasutamist). Riiklikul tasandil viitavad poliitikakujundajad elanikkonna oskuste tasemele; kvalifikatsiooni taset, tüüpi ja arvu kasutatakse tavaliselt antud elanikkonna oskuste taseme asendusnäitajatena. Koolitus on protsess, mille käigus parandatakse töötajate oskusi, hoiakuid ja teadmisi, et parandada pädevuse taset. Kutseõpe, sealhulgas õpipoisiõpe, võib samuti moodustada osa riiklikult pakutavast haridussüsteemist.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Euroopa töötingimuste uuring 2024 – Olulisemad punktid
See digitaalne lugu toob esile Euroopa töötingimuste uuringu 2024. aasta ülevaate olulisemad punktid. See käsitleb iga aruande peatüki peamisi järeldusi, keskendudes Euroopa tööjõule, tööpraktikatele, töökvaliteedi mõõtmisele, töökvaliteedi trendidele aja jooksul ning tööelu kvaliteedile EL-is.Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaade
Nüüdseks kaheksandat väljaannet läbiv Euroopa töötingimuste uuring 2024 kaardistab tööelu muutusi enam kui kolme aastakümne jooksul. See kvaliteetne, tõenäosustel põhinev uuring hõlmab 35 Euroopa riiki, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki, Norrat, Šveitsi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviinat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat, Kosovot ja Serbiat. Küsitluse raames toimus üle 36 600 näost näkku intervjuu, igaüks kestis umbes 45 minutit.SME digitalisation in the EU: Trends, policies and impacts
This report discusses the digital transformation of small and medium-sized enterprises (SMEs) in the European Union, highlighting its importance for their competitiveness and the EU’s economy. The report explores the degree of digitalisation in SMEs in the EU, including the adoption of digital technologies, e-commerce and e-business practices.Oskuste ja ülesannete sobiva vastavuse saavutamine ning oskuste ja pädevuste arendamise võimaluste loomine on töö ja tööhõive kvaliteedi olulised mõõtmed. Oskused on pass tööle; Mida paremini kvalifitseeritud on inimene, seda tööalasem ta on. Tööalane konkurentsivõime on kombinatsioon teguritest, nagu töökohapõhised oskused ja valdkonnaülesed oskused, mis võimaldavad inimestel tööle asuda, tööl püsida ja karjääris edasi liikuda.
Eurofound pakub laialdasi teadmisi oskuste kohta Euroopa töökohtadel, sealhulgas teavet koolituse, töökorralduse ja töökorralduse, töö kvaliteedi ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kohta. Digiajastut ja platvormitööd käsitlevates uuringutes käsitletakse ka oskusi ja koolitusvajadusi.
Püsivat tööturul osalemist toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba milles rõhutatakse oskuste säilitamise ja omandamise tähtsust, et tagada võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule. Selles on sätestatud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad tal ühiskonnas täiel määral osaleda ja tööturul edukalt toime tulla. Nagu Euroopa rohelises kokkuleppes täpsemalt märgitud, suurendab ümber- ja täiendusõpe tööalast konkurentsivõimet rohelises majanduses selliste meetmete kaudu nagu oskuste tegevuskava ja noortegarantii.
Euroopa Komisjon võttis 2016. aasta juunis vastu esimese Euroopa oskuste tegevuskava, mille eesmärk on teha ELi inimestele kättesaadavaks õige koolitus, oskused ja tugi. Sellele tuginedes võttis komisjon 1. juulil 2020 vastu uue Euroopa oskuste tegevuskava mis toetab jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet. Selle 12 meedet keskenduvad olemasolevate oskuste parandamise ja uute oskuste alase koolituse eesmärkidele, visandades eesmärgid, mis tuleb saavutada 2025. aastaks. COVID-19 pandeemia on toonud esile digioskuste ja -pädevuste olulise rolli talitluspidevuse tagamisel ning hariduse ja koolituse kaugpakkumisel. Komisjon seab nüüd oskused ELi poliitilise tegevuskava keskmesse, et aidata saavutada kestlikku taastumist COVID-19 mõjust.
Komisjon on nimetanud 2023. aasta Euroopa oskuste aastaks, mille eesmärk on suurendada teadlikkust oskustest ning vajadusest parandada ja arendada oskusi, et tegeleda oskuste nappusega, aidates samal ajal inimestel omandada kvaliteetsete töökohtade jaoks õigeid oskusi ümber- ja täiendusõppe kaudu.
See toetab juba käimasolevaid ELi algatusi oskuste ja koolituse toetamiseks. 1. juulil 2020 käivitas komisjon noorte tööhõive toetuspaketi , mis on üles ehitatud neljale tegevussuunale, mis pakuvad järgmistele põlvkondadele silla. Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus "Töösild" tugevdab 2013. aastal käivitatud noortegarantiid. See algatus on seotud ettevõtete vajadustega pakkuda vajalikke oskusi, eelkõige rohe- ja digipöördeks, ning arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu ettevõtlus- ja karjäärijuhtimise oskused. Pakett sisaldab ka ettepanekut kutsehariduse ja -õppe kohta, uut hoogu õpipoisiõppele ja lisameetmeid noorte tööhõive toetamiseks.
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 8. juunil 2020 vastu järeldused ümber- ja täiendusõppe kui kestlikkuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamise aluse kohta majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise kontekstis.
Komisjon käivitas koos ELi ametiga Cedefop 2012. aastal ELi oskuste ülevaate veebisaidi, et esitada teavet lühiajaliste ja keskpika perioodi oskuste vajaduste, oskuste pakkumise ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kohta ELis. Selle eesmärk oli parandada ELi suutlikkust hinnata ja prognoosida vajalikku oskust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid tööturu vajadustele paremini vastavaks ning viia oskuste pakkumine ja nõudlus paremini vastavusse. Praegu vastutab Cedefop ELi oskuste prognoosimise.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtetopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa oskusteaasta 2023opens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa oskuste tegevuskavaopens in new tab
EUR-Lex: komisjoni ettepanek: nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe kohtaopens in new tab
Euroopa Liidu Nõukogu: nõukogu järeldused ümber- ja täiendusõppe kui kestlikkuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamise aluse kohtaPDFopens in new tab
Euroopa Komisjon: komisjon käivitab noorte tööhõive toetamise: sild järgmise põlvkonna töökohtadeleopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
10 September 2024
Company practices to tackle labour shortages
This report provides updated evidence on the persistence of labour shortages amid declining levels of labour market slack in the EU and at Member State level. This serves as a background to the main focus of the report, which is on organisational policies aimed at attracting workers to occupations in which shortages are common. Case studies were conducted across sectors and Member States to gain an insight into how organisations deal with recruitment and retention challenges in a tight labour market. The report offers lessons on steps employers can take to fill vacancies, whether acting alone or in partnership with other organisations. It builds on previous Eurofound research that developed a taxonomy of actions employers adopt aimed at addressing labour shortages.
30 March 2023
Fostering skills use for sustained business performance: Evidence from the European Company Survey
Human resources contribute to the success of an organisation though their skills. According to the ability, motivation, opportunity (AMO) model, employee contributions to organisational performance depend on their skills, their motivation to draw on their skills, and the opportunities to do so. Organisations can adopt managerial approaches cultivating ability (A) by facilitating learning, creating opportunity (O) by providing employees with autonomy, and encouraging motivation (M) by leveraging monetary and non-monetary motivational drivers.
This report is based on the 2019 European Company Survey (ECS 2019). It shows that managerial approaches cultivating AMO are positively linked to establishment performance, and that these approaches are driven by an organisational culture that values employees as an asset to the organisation. People-centred managerial approaches that harness workplace wellbeing are central to the mechanism linking human capital utilisation to business outcomes.
27 March 2023
Measures to tackle labour shortages: Lessons for future policy
As economies begin to recover from the COVID-19 pandemic, labour shortages are becoming increasingly evident despite the impact of the war in Ukraine on energy and commodity prices. These include shortages exacerbated by the crisis in some sectors and professions where they had been endemic for some time. This report looks at measures implemented at national level to tackle labour shortages in the health, care, and information and communication technology sectors, as well as those arising from the twin green and digital transition. It assesses what measures are effective and explores the contextual factors supporting or hindering effective policy implementation and outcomes.
29 November 2022
Working conditions in the time of COVID-19: Implications for the future
The strict public health restrictions implemented by governments in 2020 to control the COVID-19 pandemic abruptly changed working life and continued to shape it over the two years that followed. Between March and November 2021, over 70,000 interviews were carried out in 36 countries by the European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS), a high-quality probability-based survey. The aim was to provide a detailed picture of the working lives of Europeans in that exceptional time.
The report documents the working conditions of Europeans in 2021. It examines variation in job quality and identifies its positive association with well-being, health, work engagement and the financial sustainability of work. It highlights the divergences in the experiences of workers depending on workers’ own attributes and their place in the workforce. From this analysis, the report aims to derive lessons for the future, particularly in relation to the enduring marks on how we work and the implications for work organisation, the quality of work, and the interaction between work and private life.
20 July 2021
Tackling labour shortages in EU Member States
While unemployment is still a huge challenge in Europe, some countries, sectors and occupations are experiencing labour shortages. This report explores various approaches to identifying labour shortages and maps national policy debates around the issue. It documents public and social partner interventions to tackle labour shortages, such as measures fostering geographical or occupational mobility, addressing skills shortages and underinvestment in skills, improving working and employment conditions, and providing better matching procedures.
30 June 2021
Innovation in EU companies: Do workplace practices matter?
The EU has long supported innovation in business and in workplaces. The challenges facing Europe as it emerges from the COVID-19 crisis make the need for innovation more urgent. The NextGenerationEU recovery package requires a reorientation of business activities towards innovation for resilience. Looking to the longer term, policies such as the European Industrial Strategy aim to support the transition to a green and digital economy.
Against this background, this policy brief investigates the workplace practices of innovative companies and examines the evidence linking them with innovation. These practices aim to encourage employees to work and problem-solve independently, to develop their skills, to include them in organisational decision-making, to motivate them to surpass their job description and to reward them for doing so. Analysis of these workplace practices can improve understanding of how they contribute to increasing the innovation potential of companies. It also provides an evidence base to support the work of policymakers and practitioners.
12 October 2020
European Company Survey 2019 - Workplace practices unlocking employee potential
This report is based on the fourth edition of the European Company Survey (ECS), which was carried out jointly by Eurofound and Cedefop in 2019. It describes a wide range of practices and strategies implemented by European companies in terms of work organisation, human resource management, skills use and skills development, and employee voice. The report shows how these practices are combined and how the resulting ‘bundles of practices’ are associated with two outcomes beneficial to employees and employers: workplace well-being and establishment performance.
The analysis finds that the establishments that are most likely to generate this win–win outcome are those that combine a high degree of worker autonomy, a balanced motivational strategy, a comprehensive training and learning strategy, and high levels of direct employee involvement in decision-making, as well as offering managerial support for these practices. To boost the adoption of employee-oriented practices – particularly in relation to autonomy, skills and employee involvement – managers should be offered appropriate support, as they play a key role in the decision to initiate workplace change. They are also crucial to its success, as they must continuously support the workplace practices implemented.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Gijs van Houten
Senior research managerGijs van Houten on Eurofoundi tööhõiveüksuse vanemuuringute juht. Tal on eriteadmised riikidevaheliste uuringute metoodika ning töökoha tavade ja organisatsiooniliste strateegiate analüüsi alal. Ta juhib Eurofoundi andmete kogumise rakkerühma ning vastutab 2024. aasta Euroopa töötingimuste uuringu ülesehituse ja metoodika eest, mis on oluline samm Eurofoundi tulevikukindluse tagamisel. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta Madalmaade Sotsiaaluuringute Instituudis (SCP). Gijs veetis 2016. aastal aasta eemal, töötades Washingtonis Pew Research Centeris. Tal on magistrikraad sotsioloogias Nijmegeni Radboudi ülikoolist ja doktorikraad sotsiaalteadustes Utrechti ülikoolist.
Tina Weber
Senior research managerTina Weber is a senior research manager in Eurofound’s Working Life unit. Her work has focused on labour shortages, the impact of hybrid work and an ‘always on’ culture and the right to disconnect, working conditions and social protection measures for self-employed workers and the impact of the twin transitions on employment, working conditions and industrial relations. She is responsible for studies assessing the representativeness of European social partner organisations. She has also carried out research on European Works Councils and the evolution of industrial relations and social dialogue in the European Union. Prior to joining Eurofound in 2019, she worked for a private research institute primarily carrying out impact assessments and evaluations of EU labour law and labour market policies. Tina holds a PhD in Political Sciences from the University of Edinburgh which focussed on the role of national trade unions and employers’ organisations in the European social dialogue.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
