NEET-noored
NEET-noored on akronüüm sõnadest "ei tööta, ei õpi ega õpi",mida kasutatakse paljude 15–29-aastaste noorte olukorra tähistamiseks Euroopas. NEET-noorte kontseptsiooni eesmärk on avardada arusaamist noorte haavatavast seisundist ja paremini jälgida nende probleemset juurdepääsu tööturule.
Eurofound annab selle teema kohta ülevaate, jälgides NEET-noorte suundumusi kogu ELis, analüüsides soolisi erinevusi ning jälgides selliste kriiside mõju nagu suur majanduslangus ja COVID-19 pandeemia. Selle tulemused toetavad selliseid poliitikavaldkondi nagu noortegarantii ning rõhutavad vajadust sihipärasemate meetmete järele noorte naiste ja emade jaoks.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Young people in the Western Balkans
This report analyses data from Eurofound’s 2021 European Working Conditions Telephone Survey and its 2022 Living, working and COVID-19 e-survey, as well as data from official statistics, to examine employment trends, working conditions and the social situation of young people in the Western Balkans (Albania, Bosnia and Herzegovina, Kosovo, Montenegro, North Macedonia and Serbia). Employment trends are also presented for Türkiye. This report is part of Eurofound’s ongoing effort to support informed policymaking in EU accession countries through the Instrument for Pre-accession Assistance (IPA). It is the first output from a project financed by the Directorate-General for Neighbourhood and Enlargement Negotiations (DG NEAR) under the auspices of the IPA. Its aim is to provide knowledge that will support better-informed social, employment and work-related policies in the Western Balkans and Türkiye. It offers a comparative perspective between the countries and with the EU based on sound statistical analysis and expert consultation.
Kas Euroopa on oma noori alt vedanud?
Selles Eurofoundi kõneluste episoodis räägib Mary McCaughey Eurofoundi teadlaste Eszter Sandori ja Massimiliano Mascheriniga noorte olukorrast Euroopas, alates majanduskriisi ja suure majanduslanguse mõjudest kuni COVID-19 pandeemia tagajärgedeni ja hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste valimissuundumusteni. Nad arutlevad, et kuigi viimastel aastatel on tööhõives toimunud mõningaid positiivseid suundumusi, on Euroopa noorte ees murettekitavaid probleeme, mis tuleb lahendada – mitte ainult kõnealuste noorte, vaid ka laiema majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse jaoks.Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
NEET-noored kujunesid pärast 2008.–2013. aasta suurt majanduslangust üheks kõige haavatavamaks rühmaks. Noorte töötus tõusis paljudes ELi riikides üle 40%, mis näitab, et noored on majanduslanguse suhtes haavatavamad kui teised vanuserühmad.
EL 27s saavutas 15–29-aastaste NEET-noorte osakaal 2013. aastal kõrgeima taseme (16,1%), kusjuures järgnevatel aastatel see mõnevõrra paranes tänu sellistele poliitikameetmetele nagu noortegarantii. 2019. aastaks oli see määr langenud 12,6%-ni, mis on 10 aasta madalaim punkt.
COVID-19 pandeemia ja sellega seotud majanduspiirangud on aidanud kaasa NEET-noorte määra tõusule 2020. aastal 13,8 %-ni, mis on tingitud töökohtade kaotusest ning noorte hariduse ja koolituse takistamisest. NEET-noorte määr on alates 2021. aastast pidevalt langenud ja jõudis 2023. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele – 11,2 %. Lisaks on heitunud töötajate osakaal NEET-noorte seas samuti madalaimal registreeritud tasemel.
15–29-aastaste noorte naiste NEET-noorte osakaal oli ELis 2020. aastal 15,5 % ja on 2023. aastal endiselt kõrgem (12,5 %) kui noorte meeste 10,1 %. Noorte naiste osakaal on suurem peaaegu kõigis liikmesriikides.
Paljudes riikides on noored emad nüüd tõenäolisemalt NEET-noored kui noored mehed, kusjuures perekondlikud kohustused on NEET-i suurimaks põhjuseks. Siiski on vähe ELi poliitikameetmeid, mis on suunatud konkreetselt noortele emadele või noortele naistele üldisemalt. Võib-olla on vaja pöörata suuremat tähelepanu NEET-noorte osakaalu soolisele mõõtmele.
ELi noorte vaimse heaolu murettekitav tase on teatatud, eriti mis puudutab üksindustunnet ja depressiooni, kus noored kannatavad pandeemia mõju ja sotsiaalse suhtluse vähenemise all rohkem kui vanem elanikkond.
Noortegarantii rakendamisega on 15–29-aastaste NEET-noorte arv vähenenud ligikaudu 14 miljonilt 2008.–2013. aasta kriisi haripunktis 9,3 miljonini 2019. aastal (12,6%), mis kasvas COVID-19 pandeemia ajal ja langes taas 8,2 miljonini 2023. aastal (11,2 %). Eurofoundi uuringu hinnangul on aga Euroopa majandus saamata jäänud hüvitiste ning saamata jäänud tulu ja maksude osas märkimisväärne (2015. aastal 142 miljardit eurot aastas). Sellel on suur mõju ELi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.
Kuna noorte olukorda halvendab ka COVID-19 pandeemia, analüüsib Eurofound kriisi mõju nendele näitajatele, tuginedes oma varasematele noorte kohta tehtud uuringutele.
Noorte töötuse vähendamine ja eesmärk kaasata võimalikult palju Euroopa noori tõhusalt töömaailma on ELi poliitilise tegevuskava keskmes. 2008.–2013. aasta majanduskriis tõi kaasa noorte tööpuuduse kõrge taseme ja seega noorte eemaldumise. Seda silmas pidades on teadlased ja valitsusametnikud otsinud uusi viise, kuidas jälgida ja analüüsida noorte tööturu haavatavuse ja tõrjutuse levimust.
NEET-noorte mõistet on alates 2010. aastast laialdaselt kasutatud näitajana, et teavitada noortele suunatud poliitikat tööalase konkurentsivõime, hariduse, koolituse ja ka sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ELi liikmesriikides.
NEET-noortele viidati esimest korda konkreetselt Euroopa poliitilistes aruteludes Euroopa 2010. aasta juhtalgatuses "Noorte liikuvus". Mõistega hõlmatud vanusekategooria oli 15–24 aastat ja hiljem laiendati seda 15–29-aastastele. See kontseptsioon on nüüd ELi tasandi poliitilises diskursuses kesksel kohal. 2023. aastal oli 11,2% 15–29-aastastest NEET-noored, mis on ajalooliselt madalaim tase. NEET-noorte määr tõusis pandeemia ajal 2020. aastal 13,8%-ni, kuid on sellest ajast alates pidevalt langenud.
2013. aasta aprillis võeti vastu Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu Nõukogule rakendada noortegarantiid kõigis liikmesriikides. NEET-noorte arvu vähendamine on noortegarantii selge poliitiline eesmärk. Selle algatuse eesmärk oli tagada, et kõik 15–24-aastased noored saaksid nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Noortegarantii kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides noorte tööhõive algatuse kaudu on aidanud parandada olukorda kohapeal, vähendades NEET-noorte arvu.
2016. aasta detsembris käivitas komisjon algatuse "Investeerimine Euroopa noortesse", mis on uus jõupingutus noorte toetamiseks. Arvestades noortegarantii senist positiivset mõju, suurendas komisjon noorte tööhõive algatuse jaoks kuni 2020. aastani kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et soodustada noorte tõhusamat teavitamist.
2018. aastal võeti vastu uus ELi noortestrateegia, milles on sätestatud raamistik liikmesriikidega noortepoliitika valdkonnas tehtavaks koostööks aastateks 2019–2027. Strateegias keskendutakse kolmele põhilisele tegevusvaldkonnale, mille keskmes on sõnad "kaasata, ühendada, võimestada". Samal ajal avaldas COVID-19 tõsist mõju õpipoisiõppele ja koolitusele. Selleks et aidata kaasa majanduse pandeemiast taastumisele, käivitas uus komisjon 1. juulil 2020 noorte tööhõive toetuspaketi, et pakkuda järgmisele põlvkonnale silda töökohtadele. Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus "Sild tööle – noortegarantii tugevdamine", mis asendaks 2013. aasta soovituse. Sellega laiendatakse noortegarantiiga hõlmatud vanusevahemikku 24. eluaastalt 29. eluaastale.
Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, mille Euroopa Komisjon esitas 2021. aasta märtsis ja millele järgnes deklaratsioon 2021. aasta mais Porto sotsiaaltippkohtumisel, seati noortele uued ambitsioonikad eesmärgid, näiteks vähendada NEET-noorte osakaalu ELis 2030. aastaks 9 %-ni.
Euroopa Komisjon: tugevdatud noortegarantiiopens in new tab
EUR-Lex: Teatis "Investeerimine Euroopa noortesseopens in new tab
Euroopa Komisjon: ELi noortestrateegiaopens in new tab
EUR-Lex: Noorte tööhõive toetamine: sild järgmise põlvkonna töökohtadeleopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
21 May 2024
Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
9 November 2021
Impact of COVID-19 on young people in the EU
Following a long recovery from the economic crisis (2007–2013), young people in the EU proved to be more vulnerable to the effects of the restrictions put in place to slow the spread of the COVID-19 pandemic. Young people were more likely than older groups to experience job loss, financial insecurity and mental health problems. They reported reduced life satisfaction and mental well-being associated with the stay-at-home requirements and school closures. While governments responded quickly to the pandemic, most efforts to mitigate the effects of restrictions were temporary measures aimed at preventing job loss and keeping young people in education. This report explores the effects of the pandemic on young people, particularly in terms of their employment, well-being and trust in institutions, and assesses the various policy measures introduced to alleviate these effects.
9 May 2021
Living, working and COVID-19 (Update April 2021): Mental health and trust decline across EU as pandemic enters another year
The third round of Eurofound's e-survey, fielded in February and March 2021, sheds light on the social and economic situation of people across Europe following nearly a full year of living with COVID-19 restrictions. This report analyses the main findings and tracks ongoing developments and trends across the 27 EU Member States since the survey was first launched in April 2020. It pinpoints issues that have surfaced over the course of the pandemic, such as increased job insecurity due to the threat of job loss, decline in mental well-being levels, erosion of recent gains in gender equality, fall in trust levels vis-à-vis institutions, deterioration of work–life balance and growth of vaccine hesitancy. The results of the survey highlight the need for a holistic approach to support all the groups hit hard by the crisis in order to prevent them from falling further behind.
23 October 2020
Youth in a time of COVID
14 December 2017
Long-term unemployed youth: Characteristics and policy responses
While the youth labour market has improved considerably since 2014, one legacy of the recent economic crisis is the large cohort of long-term unemployed young people, which represents nearly one-third of jobless young people. This report provides an updated profile of the youth labour market in 2016 and describes trends over the past decade. It explores the determinants of long-term unemployment, at both sociodemographic and macroeconomic levels. It also provides evidence on the serious consequences for young people of spending a protracted time in unemployment, such as scarring effects on income and occupation and on several dimensions of young people’s well-being. The report concludes with a discussion of selected policy measures recently implemented by 10 Member States in order to prevent young people from becoming long-term unemployed or, if they are in such circumstances, to integrate them into the labour market or education.
4 July 2016
Exploring the diversity of NEETs
The concept of NEET (young people not in employment, education or training) has, since 2010, been widely used as a tool to inform youth-oriented policies in the 28 Member States of the European Union. While it has been a valuable addition to more traditional indicators used to understand the economic and social vulnerability of young people and their labour market participation, it has often been criticised because of the heterogeneity of the population it captures. This report explores the diversity of NEETs and suggests seven subgroups into which the NEET population can be disaggregated using data routinely collected for the EU Labour Force Survey. Through analysis of the data for each of these subgroups, it offers a contemporary overview of the composition of the NEET population, both at EU28 level and in each Member State. It is hoped this information will help policymakers more precisely target interventions intended to ease young people’s engagement with the world of work and training. A separate annex presents detailed information on the composition of NEETs in the 28 Member States.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
Massimiliano Mascherini
Head of UnitMassimiliano Mascherini on alates oktoobrist 2019 Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse juht. Ta liitus Eurofoundiga 2009. aastal uurimisjuhina, kavandades ja koordineerides projekte noorte tööhõive, NEET-ide ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. 2017. aastal sai temast vanemteadusjuht ning ta juhtis uut uurimistööd konvergentsi jälgimise kohta ELis. Lisaks juhtis ta 2026. aasta Euroopa elukvaliteedi uuringu kontseptualiseerimist. 2025. aastal pälvis ta Brendan Walshi auhinna parima artikli eest, mis avaldati ajakirjas Economic and Social Review. Varem oli ta teadusametnik Euroopa Komisjoni Ühises Uurimiskeskuses. Ta õppis Firenze Ülikoolis, kus ta õppis aktuaaria ja statistika teadusi ning omandas doktorikraadi rakendusstatistikas. 2014. aastal omandas ta teadusliku kvalifikatsiooni sotsiaalstatistika ja demograafia dotsendina Itaalia Ülikooli- ja Teadusministeeriumis. Ta on olnud külalisteadur Sydney Ülikoolis ja Aalborgi Ülikoolis ning külalisprofessor Paavstlikus Sotsiaalteaduste Akadeemias.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
