&w=3840&q=90)
NEET-id
NEET on lühend sõnadest 'ei tööta, hariduses ega koolituses', mida kasutatakse paljude 15–29-aastaste noorte olukorra tähistamiseks Euroopas. NEET kontseptsiooni eesmärk on laiendada arusaamist noorte haavatavast olukorrast ja paremini jälgida nende probleemset juurdepääsu tööturule.
Eurofound annab ülevaate sellest teemast, jälgides NEET trende kogu ELis, analüüsides soolisi erinevusi ning jälgides kriiside mõjusid nagu suur majanduslangus ja COVID-19 pandeemia. Selle tulemused toetavad poliitikaid nagu noortegarantii ning rõhutavad vajadust sihipärasemate meetmete järele noorte naiste ja emade jaoks.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Young people in the Western Balkans
This report analyses data from Eurofound’s 2021 European Working Conditions Telephone Survey and its 2022 Living, working and COVID-19 e-survey, as well as data from official statistics, to examine employment trends, working conditions and the social situation of young people in the Western Balkans (Albania, Bosnia and Herzegovina, Kosovo, Montenegro, North Macedonia and Serbia). Employment trends are also presented for Türkiye. This report is part of Eurofound’s ongoing effort to support informed policymaking in EU accession countries through the Instrument for Pre-accession Assistance (IPA). It is the first output from a project financed by the Directorate-General for Neighbourhood and Enlargement Negotiations (DG NEAR) under the auspices of the IPA. Its aim is to provide knowledge that will support better-informed social, employment and work-related policies in the Western Balkans and Türkiye. It offers a comparative perspective between the countries and with the EU based on sound statistical analysis and expert consultation.
Kas Euroopa on oma noori alt vedanud?
Selles Eurofoundi kõneluste episoodis räägib Mary McCaughey Eurofoundi teadlaste Eszter Sandori ja Massimiliano Mascheriniga noorte olukorrast Euroopas, alates majanduskriisi ja suure majanduslanguse mõjudest kuni COVID-19 pandeemia tagajärgedeni ja hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste valimissuundumusteni. Nad arutlevad, et kuigi viimastel aastatel on tööhõives toimunud mõningaid positiivseid suundumusi, on Euroopa noorte ees murettekitavaid probleeme, mis tuleb lahendada – mitte ainult kõnealuste noorte, vaid ka laiema majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse jaoks.Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
NEET-id tõusid pärast 2008–2013 suurt majanduslangust üheks kõige haavatavamaks rühmaks. Noorte töötus tõusis paljudes ELi riikides üle 40%, mis näitab, kui haavatavamad on noored majanduslanguse suhtes kui teised vanuserühmad.
EL27-s saavutas 15–29-aastaste NEET-ide osakaal 2013. aastal tipu 16,1%-ni, järgnevatel aastatel on see mõningane paranemine tänu poliitikameetmetele nagu Noorte Garantii. 2019. aastaks oli see määr langenud 12,6%-ni, mis on madalaim tase viimase 10 aasta jooksul.
COVID-19 pandeemia ja sellega seotud majanduspiirangud on aidanud kaasa NEET-ide määra tõusule 2020. aastal 13,8%-ni, mis on tingitud töökohtade kaotusest ja noorte hariduse ning koolituse takistustest. NEET-ide määr on alates 2021. aastast pidevalt langenud ja jõudis 2023. aastal ajalooliselt madalaimale tasemele, 11,2%-ni. Lisaks on NEET-ide seas ka heidutatud töötajate osakaal madalaimal registreeritud tasemel.
NEET-ide määr noorte naiste seas vanuses 15–29 oli EL-is 2020. aastal 15,5% ning 2023. aastal on see endiselt kõrgem, 12,5% kui noorte meeste 10,1%. See osakaal on noorte naiste seas suurem peaaegu kõigis liikmesriikides.
Paljudes riikides on noored emad nüüd tõenäolisemalt NEET-is kui noored mehed, kusjuures perekondlikud kohustused on peamine põhjus NEET-iks. Kuid ELi poliitikameetmed, mis on suunatud just noortele emadele või noortele naistele üldisemalt, on haruldased. Võib olla vaja rohkem rõhku pöörata NEET määra soolisele mõõtmele.
Murettekitavad vaimse heaolu tasemed on teatatud noorte seas ELis, eriti üksinduse ja depressiooni tunnete osas, kus noored kannatavad pandeemia mõju ja sotsiaalsete suhete vähenemise all rohkem kui eakas elanikkond.
Noorte garantii rakendamisega on 15–29-aastaste NEET-ide arv vähenenud, umbes 14 miljonilt 2008–2013 kriisi haripunktis 9,3 miljonini 2019. aastal (12,6%), mis kasvas COVID-19 pandeemia ajal ja langes taas 8,2 miljonini 2023. aastaks (11,2%). Siiski hindab Eurofoundi uuring Euroopa majandustele hüvitiste ning kaotatud tulude ja maksude kaotust märkimisväärseks (142 miljardit eurot aastas 2015. aastal). See avaldab suurt mõju ELi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.
Noorte olukorda halvendab ka COVID-19 pandeemia, seega analüüsib Eurofound kriisi mõju neile näitajatele, tuginedes varasematele noorteuuringutele.
Noorte tööpuuduse vähendamine ja eesmärgiga kaasata võimalikult palju Euroopa noori töömaailma on ELi poliitikakava keskmes. 2008–2013 majanduskriis tõi kaasa kõrge noorte tööpuuduse ja seeläbi noorte seas osaluse vähenemise. Selle valguses on teadlased ja valitsusametnikud otsinud uusi viise tööjõuturu haavatavuse ja võõrandumise leviku jälgimiseks ja analüüsimiseks noorte seas.
NEET kontseptsiooni on alates 2010. aastast laialdaselt kasutatud indikaatorina noortele suunatud poliitikate kujundamiseks tööhõive, hariduse, koolituse ja sotsiaalse kaasatuse osas ELi liikmesriikides.
NEET-e mainiti esmakordselt Euroopa poliitikaaruteludes Euroopa 2010 lipulaevaalgatuses "Noored liikumisel". Mõiste hõlmas vanusekategooriat 15–24 ning hiljem laiendati seda ka 15–29-aastastele. See mõiste on nüüd ELi tasandi poliitikadiskursuses keskne. 2023. aastal oli 11,2% 15–29-aastastest elanikkonnast NEET-id, mis on ajalooliselt madal näitaja. NEET-ide määr tõusis pandeemia ajal 2020. aastal 13,8%-ni, kuid on sellest ajast alates pidevalt langenud.
2013. aasta aprillis võeti vastu Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Liidu Nõukogule rakendada noorte garantii kõigis liikmesriikides. NEET-ide arvu vähendamine on Noorte Garantii selge poliitiline eesmärk. Selle algatuse eesmärk oli tagada, et kõik 15–24-aastased noored saaksid nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalse hariduse lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise, täiendõppe, õpipoisiõppe või praktikakoha. Noorte Garantii rakendamine liikmesriikides Noorte Tööhõive Algatuse kaudu on aidanud parandada olukorda kohapeal ning vähendada NEET-ide arvu.
2016. aasta detsembris käivitas komisjon algatuse "Investeerimine Euroopa noortesse", mis on uuendatud algatus noorte toetamiseks. Arvestades noorte garantii positiivset mõju seni, suurendas komisjon noorte tööhõive algatuse rahastust kuni 2020. aastani, et soodustada noorte tõhusamat kaasamist.
2018. aastal võeti vastu uus ELi noortestrateegia, mis sätestab koostöö raamistiku liikmesriikidega nende noortepoliitikate osas perioodiks 2019–2027. Strateegia keskendub kolmele põhitegevusvaldkonnale, mis keskenduvad sõnadele "kaasa, ühenda, võimesta". Samal ajal avaldas COVID-19 tõsist mõju õpipoisiõppele ja koolitusele. Majanduse taastumise toetamiseks pandeemiast käivitas uus komisjon 1. juulil 2020 noorte tööhõive toetuspaketi, et pakkuda järgmisele põlvkonnale 'silda töökohtadele'. Komisjon esitas ettepaneku nõukogu soovituse kohta "Sild töökohtade suunas – noorte garantii tugevdamine", mis asendaks 2013. aasta soovituse. See laiendab noorte garantii vanusevahemikku 24. eluaastast 29. eluaastani.
Euroopa Sotsiaalõiguste Samba tegevuskava, mille Euroopa Komisjon esitas 2021. aasta märtsis ja millele järgnes deklaratsioon Porto sotsiaalsel tippkohtumisel 2021. aasta mais, kehtestas noortele uued ambitsioonikad eesmärgid, näiteks NEET-ide määra vähendamine EL-is 9%-ni aastaks 2030.
Euroopa Komisjon: Tugevdatud noortegarantiiopens in new tab
EUR-Lex: Kommunikatsioon Euroopa noorte investeerimisestopens in new tab
Euroopa Komisjon: ELi noortestrateegiaopens in new tab
EUR-Lex: Noorte tööhõive tugi: Sild töökohtadele järgmisele põlvkonnaleopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
21 May 2024
Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
9 November 2021
Impact of COVID-19 on young people in the EU
Following a long recovery from the economic crisis (2007–2013), young people in the EU proved to be more vulnerable to the effects of the restrictions put in place to slow the spread of the COVID-19 pandemic. Young people were more likely than older groups to experience job loss, financial insecurity and mental health problems. They reported reduced life satisfaction and mental well-being associated with the stay-at-home requirements and school closures. While governments responded quickly to the pandemic, most efforts to mitigate the effects of restrictions were temporary measures aimed at preventing job loss and keeping young people in education. This report explores the effects of the pandemic on young people, particularly in terms of their employment, well-being and trust in institutions, and assesses the various policy measures introduced to alleviate these effects.
9 May 2021
Living, working and COVID-19 (Update April 2021): Mental health and trust decline across EU as pandemic enters another year
The third round of Eurofound's e-survey, fielded in February and March 2021, sheds light on the social and economic situation of people across Europe following nearly a full year of living with COVID-19 restrictions. This report analyses the main findings and tracks ongoing developments and trends across the 27 EU Member States since the survey was first launched in April 2020. It pinpoints issues that have surfaced over the course of the pandemic, such as increased job insecurity due to the threat of job loss, decline in mental well-being levels, erosion of recent gains in gender equality, fall in trust levels vis-à-vis institutions, deterioration of work–life balance and growth of vaccine hesitancy. The results of the survey highlight the need for a holistic approach to support all the groups hit hard by the crisis in order to prevent them from falling further behind.
23 October 2020
Youth in a time of COVID
14 December 2017
Long-term unemployed youth: Characteristics and policy responses
While the youth labour market has improved considerably since 2014, one legacy of the recent economic crisis is the large cohort of long-term unemployed young people, which represents nearly one-third of jobless young people. This report provides an updated profile of the youth labour market in 2016 and describes trends over the past decade. It explores the determinants of long-term unemployment, at both sociodemographic and macroeconomic levels. It also provides evidence on the serious consequences for young people of spending a protracted time in unemployment, such as scarring effects on income and occupation and on several dimensions of young people’s well-being. The report concludes with a discussion of selected policy measures recently implemented by 10 Member States in order to prevent young people from becoming long-term unemployed or, if they are in such circumstances, to integrate them into the labour market or education.
4 July 2016
Exploring the diversity of NEETs
The concept of NEET (young people not in employment, education or training) has, since 2010, been widely used as a tool to inform youth-oriented policies in the 28 Member States of the European Union. While it has been a valuable addition to more traditional indicators used to understand the economic and social vulnerability of young people and their labour market participation, it has often been criticised because of the heterogeneity of the population it captures. This report explores the diversity of NEETs and suggests seven subgroups into which the NEET population can be disaggregated using data routinely collected for the EU Labour Force Survey. Through analysis of the data for each of these subgroups, it offers a contemporary overview of the composition of the NEET population, both at EU28 level and in each Member State. It is hoped this information will help policymakers more precisely target interventions intended to ease young people’s engagement with the world of work and training. A separate annex presents detailed information on the composition of NEETs in the 28 Member States.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Eszter Sándor
Senior research managerEszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.
Massimiliano Mascherini
Head of UnitMassimiliano Mascherini on alates oktoobrist 2019 Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse juht. Ta liitus Eurofoundiga 2009. aastal uurimisjuhina, kavandades ja koordineerides projekte noorte tööhõive, NEET-ide ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. 2017. aastal sai temast vanemteadusjuht ning ta juhtis uut uurimistööd konvergentsi jälgimise kohta ELis. Lisaks juhtis ta 2026. aasta Euroopa elukvaliteedi uuringu kontseptualiseerimist. 2025. aastal pälvis ta Brendan Walshi auhinna parima artikli eest, mis avaldati ajakirjas Economic and Social Review. Varem oli ta teadusametnik Euroopa Komisjoni Ühises Uurimiskeskuses. Ta õppis Firenze Ülikoolis, kus ta õppis aktuaaria ja statistika teadusi ning omandas doktorikraadi rakendusstatistikas. 2014. aastal omandas ta teadusliku kvalifikatsiooni sotsiaalstatistika ja demograafia dotsendina Itaalia Ülikooli- ja Teadusministeeriumis. Ta on olnud külalisteadur Sydney Ülikoolis ja Aalborgi Ülikoolis ning külalisprofessor Paavstlikus Sotsiaalteaduste Akadeemias.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
