Töökorraldus
Töökorraldus tähendab tööjaotust, töö koordineerimist ja kontrolli: kuidas töö jaguneb tööülesanneteks, ülesannete koondamine töödeks ja ülesanneteks, töötajate omavahelised sõltuvused ning kuidas tööd koordineeritakse ja kontrollitakse organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. See hõlmab täidetavaid ülesandeid, kes neid täidab ja kuidas neid toote valmistamise või teenuse osutamise käigus täidetakse. Töökorraldus viitab seega sellele, kuidas tööd ettevõtetes kavandatakse, korraldatakse ja juhitakse, ning valikutele mitmesugustes aspektides, nagu tööprotsessid, töö ülesehitus, kohustused, ülesannete jaotus, töögraafik, töötempo, eeskirjad ja protseduurid ning otsustusprotsessid.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed – digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab pealkirjade tulemusi selle kohta, kuidas hübriidtöö muudab juhtimispraktikaid otsese juhi tasemel: miks hübriidtöö nõuab uusi koordineerimisviise; Kuidas juhid säilitavad nähtavuse ja tulemuslikkuse järelevalve ilma füüsilise kohalolekuta; Mis hoiab meeskonna ühtsust ja heaolu hajutatud meeskondade vahel; Kuidas tagada õiglane juurdepääs teabele ja võimalustele; Seal, kus on kõige rohkem vaja poliitilist juhendamist või tuge.Üleminek hübriidtööle: juhtimise väljakutsed
COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut hübriidtööle, kus töötajad jagavad oma aega kaugtöö ja kohapealse töö vahel. Kuigi see mudel pakub suuremat paindlikkust, toob see kaasa ka uusi väljakutseid otsejuhtidele ja teistele juhendajatele. See aruanne uurib, kuidas hübriidtöö muudab töökorraldust ja mõjutab igapäevaseid juhtimispraktikaid otsese juhi tasandil, keskendudes muutustele koordineerimises, kommunikatsioonis, tulemusjuhtimises ja töötajate heaolus.Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades: mõjud töökorraldusele ja töötingimustele
See uuring esitab teisese analüüsi Eurofoundi seitsmenda Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS 2024) andmetest, mis uurib digitehnoloogiate levikut kaasaegsetes töökeskkondades ja algoritmiliste juhtimispraktikate levikut. Seostades töötajate raporteeritud kokkupuute arvutiprogrammidega, mis jälgivad sooritust, jaotavad ülesandeid ja ajastavad tööd, hinnates analüüs töö kvaliteedi näitajatega, hindab, kuidas tehnoloogia tööd ümber kujundab. Samuti tuvastatakse eraldiseisvad töötajate profiilid, lähtudes digitaalse tehnoloogia kasutamise mustritest ja iga profiiliga seotud omadustest. Tulemused aitavad kujundada poliitikakujundamist, mille eesmärk on edendada kvaliteetseid töökohti üha digitaalsemates töökeskkondades.Eurofoundi uuringus uuritakse erinevaid töökorralduse viise organisatsioonides ning nende võimalikku mõju tootlikkusele, tõhususele ja konkurentsivõimele, samuti töötingimustele, töötajate heaolule ja töö jätkusuutlikkusele kogu elu jooksul. Teatavat liiki töökorraldust seostatakse parema töö ja tööhõive kvaliteediga. Need inimkesksemad töökorralduse vormid rõhutavad meeskonnatöö, oskuste kasutamise ja arendamise väärtust, samuti töötajate kaasatust ja autonoomiat.
Töökorraldus on majanduse ja ettevõtluse arengu põhielement, millel on olulised tagajärjed tootlikkusele, innovatsioonile, töötingimustele ja töötajate heaolule. Teatavate töökorralduse vormide edendamine aitab saavutada eesmärke, mis on seatud Euroopa Komisjoni 1. juulil 2020 käivitatud Euroopa kestliku konkurentsivõime, sotsiaalse õigluse ja vastupanuvõime oskuste tegevuskavas ja selle töökohtade innovatsiooniprojektides. Nende eesmärkide eesmärk on viia Euroopa konkurentsivõimelisema teadmistepõhise majanduse poole, mille keskmes on kvalifitseeritud tööjõud ja innovatsioon – mitte ainult toodete ja protsesside, vaid ka töökorralduse ja töökvaliteedi standardite osas, kui riik läheb üle digitaalsele ja süsinikuneutraalsele majandusele. Euroopa Komisjon nimetas 2023. aasta Euroopa oskuste aastaks, et toetada oskuste arendamist ja aidata ettevõtetel tegeleda oskuste nappusega ELis.
Töökoha innovatsioon ja seos töökorraldusega võib toimuda mitmel viisil, sealhulgas muutused äristruktuuris ja ärimudelites, personalijuhtimises, suhetes klientide ja tarnijatega või töökeskkonnas endas. Sotsiaaldialoogil on oluline roll ka töötajate potentsiaali edendamisele suunatud töökorralduses, nagu on rõhutatud töötajate teavitamist ja nõustamist käsitlevas ELi direktiivis. Euroopa sotsiaalõiguste sambas korratakse sotsiaaldialoogi tähtsust ja töötajate kaasamist töökorraldusega seotud protsessidesse.
Euroopa Komisjon: Euroopa oskuste tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa oskusteaastaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Innovatsioon töökohalopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtetopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
25 May 2023
Hybrid work in Europe: Concept and practice
The term ‘hybrid work’ was popularised with the upsurge of telework during the COVID-19 pandemic, when companies and employees started to discuss ways of organising work after the crisis. The term has been increasingly used to refer to situations in which (teleworkable) work is carried out from two sites: at the usual place of work (normally the employer’s premises) and from home (as experienced during the pandemic) or other locations. However, the concept of hybrid work is still fuzzy and various meanings are attributed to it. This report aims to bring clarity to this concept by exploring the available information from two main sources: recent literature and contributions provided by the Network of Eurofound Correspondents from across the European Union. It summarises the main debates around hybrid work in the Member States and shows how hybrid work has been implemented in practice across Europe. The main hindrances, challenges, benefits and opportunities of hybrid work are also discussed.
9 December 2021
Business not as usual: How EU companies adapted to the COVID-19 pandemic
This report aims to support European businesses in navigating the challenges of the COVID-19 pandemic. The focus is on workplace practices and features that have helped establishments across the EU to develop operational resilience while keeping employees and customers safe. The report investigates how EU establishments initially reacted to the external shock brought about by the outbreak of the pandemic and how they subsequently adapted their workplaces. It also explores the impact of the pandemic on the health and well-being of workers and how the COVID-19 outbreak and subsequent disruptions affected business operations and work organisation.
24 October 2021
Digitisation in the workplace
Research into the transformative potential of the digital revolution tends to take a quantitative approach in an attempt to monitor changes in employment levels due to digitalisation. The fear of potential job losses and negative disruption brought about by digital technologies has permeated the policy debate on digitalisation. In contrast, this report, based on case study research, takes a more qualitative approach to exploring the impact of selected digital technologies (internet of things, 3D printing, and virtual and augmented reality) in the workplace. While digital technologies can bring many opportunities and have been shown to be beneficial for both workers and organisations, there is a need to put safeguards in place to ensure employee data protection and privacy. A well-functioning social dialogue is also key to reaping the benefits of digital technologies and preventing – or minimising – any negative outcomes.
26 February 2021
Working conditions and sustainable work: An analysis using the job quality framework
This flagship report summarises the key findings of Eurofound’s research on working conditions conducted over the programming period 2017–2020. It maps the progress achieved since 2000 in improving working conditions and examines whether all workers have benefited equally from positive change. It highlights which groups are the most at risk of experiencing poor working conditions and being left behind. Given the changes in the world of work, emerging challenges for good job quality are identified. The report also provides evidence for measures that could lead to the further improvement of work and the achievement of fair working conditions for all in the EU. The analysis shows that, overall, job quality in the EU is improving, if slowly. Not all workers are benefiting to the same extent, however. Furthermore, gender, age and contractual status have a significant bearing on a person’s working conditions. And while digitalisation helps to address some job quality issues, it also creates new challenges. The COVID-19 pandemic has exacerbated trends, reinforcing concerns and highlighting the importance of achieving job quality for all.
12 October 2020
European Company Survey 2019 - Workplace practices unlocking employee potential
This report is based on the fourth edition of the European Company Survey (ECS), which was carried out jointly by Eurofound and Cedefop in 2019. It describes a wide range of practices and strategies implemented by European companies in terms of work organisation, human resource management, skills use and skills development, and employee voice. The report shows how these practices are combined and how the resulting ‘bundles of practices’ are associated with two outcomes beneficial to employees and employers: workplace well-being and establishment performance.
The analysis finds that the establishments that are most likely to generate this win–win outcome are those that combine a high degree of worker autonomy, a balanced motivational strategy, a comprehensive training and learning strategy, and high levels of direct employee involvement in decision-making, as well as offering managerial support for these practices. To boost the adoption of employee-oriented practices – particularly in relation to autonomy, skills and employee involvement – managers should be offered appropriate support, as they play a key role in the decision to initiate workplace change. They are also crucial to its success, as they must continuously support the workplace practices implemented.
6 July 2020
How does employee involvement in decision-making benefit organisations?
How do organisations get the best out of their employees? Research on human resource management has found that a key practice is employee involvement: enabling employees to make decisions on their own work and to contribute to organisational decision-making. A high degree of employee involvement creates work environments that are highly motivational and that emphasise skill development. And this is the type of work environment that organisations need to meet the demands for innovation and adaptability to technological change in a knowledge-driven economy. This policy brief examines the empirical evidence that workplaces where employee involvement is high are more successful in developing the capacity for high performance in workers than workplaces with lower levels of involvement. It examines the influence of work organisation on two factors contributing to performance: work engagement and skill development.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Gijs van Houten
Senior research managerGijs van Houten on Eurofoundi tööhõiveüksuse vanemuuringute juht. Tal on eriteadmised riikidevaheliste uuringute metoodika ning töökoha tavade ja organisatsiooniliste strateegiate analüüsi alal. Ta juhib Eurofoundi andmete kogumise rakkerühma ning vastutab 2024. aasta Euroopa töötingimuste uuringu ülesehituse ja metoodika eest, mis on oluline samm Eurofoundi tulevikukindluse tagamisel. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta Madalmaade Sotsiaaluuringute Instituudis (SCP). Gijs veetis 2016. aastal aasta eemal, töötades Washingtonis Pew Research Centeris. Tal on magistrikraad sotsioloogias Nijmegeni Radboudi ülikoolist ja doktorikraad sotsiaalteadustes Utrechti ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
