&w=3840&q=90)
Digitaliseerimine
Digitaliseerimine on digitehnoloogiate ja digitaliseeritud andmete pidev integreerimine majanduses ja ühiskonnas. Kaksikroheline ja digitaalne üleminek kiirendab muutuste tempot, mis mõjutab kõiki meie elu aspekte, ning neil on palju tagajärgi töö tulevikule. Uuendused ja arengud arenenud tehnoloogiates avaldavad märkimisväärset mõju peaaegu kõigis majanduse valdkondades ja ühiskonnale laiemalt. Töö, selle sisu, organiseerimine ja disain, reguleerimine ja kaitse on kõik muutumas. Teenuste pidev automatiseerimine ja digitaliseerimine ning tehisintellekti (AI) kasvav kasutuselevõtt töökohal muudavad jätkuvalt töö olemust, oskuste vajadusi ning ülesannete jaotust, täitmist ja hindamist. See toob sageli kaasa ka töö ja mitte-töö piiride hägustumise.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades – Digitaalne lugu
See digitaalne lugu esitab peamisi järeldusi algoritmilise juhtimise kasutuselevõtust Euroopa töökohtades ning selle seosest töötingimuste ja töötajate heaoluga.Algoritmiline juhtimine Euroopa töökohtades
Üha rohkem töötajaid on allutatud algoritmilisele juhtimisele – arvutiprogrammide kasutamisele tulemuste jälgimiseks, ülesannete jaotamiseks ja töö ajastamiseks. Kuidas see muudab tööd ning mõjutab töötingimusi ja töötajate heaolu?IT-sektor fookuses: ELi digitaalse tööjõu areng
IKT sektor juhib digitaliseerimist ja tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Euroopas, kuid oskustööjõu puudus pidurdab selle kasvu. See aruanne käsitleb IKT spetsialistide tööhõivet ja töötingimusi ning väljakutseid, mis kujundavad üht ELi kriitilisemat sektorit.Eurofoundi uuring uurib digitaliseerimise mõju tööelule ning seoseid üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele. See hõlmab tööhõive taset, töötingimusi, sotsiaalkaitset ja töösuhteid. Restruktureerimise ja digitaliseerimise kontekstis on oluline analüüsida tööstussuhete ja sotsiaaldialoogi rolli muutuste elluviimisel, samuti mõju ühiskonnale ja kodanikele.
Uuring annab tõendeid struktuursete muutuste kohta, mida suuresti ajendavad need megatrendid, aga ka hiljutised kriisid, mis võivad suunata poliitikat õiglasemate üleminekute tagamiseks, mis soodustavad tööhõivet, häid töötingimusi, sotsiaalkaitset ja töötajate õigusi ning parandavad tööjõu tootlikkust, konkurentsivõimet ja jõukust.
Vastuseks sellele, kuidas digitaaltehnoloogia muudab ELi kodanike elu, on Euroopa Komisjoni prioriteet luua Euroopa, mis sobib digiajastuks, juhtides üleminekut tervislikule planeedile ja uuele digitaalsele maailmale oma Digikümnendi programmi kaudu.
Digiteenuste seaduse paketi osana, mis avaldati 15. detsembril 2020, esitas komisjon kaks seadusandlikku algatust digitaalsete teenuste reguleerimise reeglite uuendamiseks EL-is: Digiteenuste seadus (DSA) ja Digiturgude seadus (DMA). Need algatused on suunatud turvalisema digiruumi loomisele ja digiteenuste kasutajate kaitsmisele ning võrdsete võimaluste loomisele ettevõtetele innovatsiooni, kasvu ja konkurentsivõime edendamiseks.
9. märtsil 2021 avaldas komisjon oma teate, milles määratleti Euroopa digitaalse kümnendi visiooni, määratledes selge kompassi edukaks digitaalseks transformatsiooniks aastaks 2030 sellistes valdkondades nagu ühenduvus, oskused ja digitaalsed avalikud teenused.
2023. aasta detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja Nõukogu kokkuleppele tehisintellekti seaduse (AI seadus) osas, mis tähistab olulist sammu tehisintellekti reguleerimise suunas ELis. AI seadus jõustus 1. augustil 2024. See on esimene terviklik AI regulatsioon maailmas, mille rakendamisprotsess on järk-järguline, et tagada ettevõtetele ja institutsioonidele sujuv üleminek. Seaduse alusel tuvastatud kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide hulka kuuluvad värbamisel ja tööjuhtimisel kasutatavad süsteemid, mis on eriti olulised Eurofoundi uurimistöö seisukohalt.
Vastuseks platvormitöö kiirele arengule ELis esitas komisjon ettepaneku kaitsta inimesi, kes töötavad digitaalsete platvormide kaudu. 2024. aasta aprillis võttis parlament vastu platvormitöö direktiivi, mille eesmärk on parandada töötingimusi ja reguleerida algoritmide kasutamist digitaalsete tööplatvormide poolt.
2025. aasta aprillis käivitas komisjon uue tehisintellekti strateegia koos tehisintellekti mandri tegevuskavaga. Plaani eesmärk on tõsta Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti liidrina. Eurofoundi töö jaoks on olulised sambad, mis keskenduvad tehisintellekti oskustele ja talentidele ning algoritmide kasutamisele.
Euroopa Komisjon: Digitaalne kümnendopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa oskuste agendaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Digiteenuste seaduse pakettopens in new tab
Euroopa Komisjon: AI seadusopens in new tab ja tehisintellekti mandri tegevuskavaopens in new tab
Euroopa Komisjon: Oskuste Liitopens in new tab
Euroopa Parlament: Parlament võtab vastu platvormitöö direktiiviopens in new tab
EUR-Lex: 2030 Digitaalne kompass: Euroopa viis digikümnendiksopens in new tab
2020. aastal kiitsid Euroopa sotsiaalpartnerid heaks autonoomse raamistikulepingu digitaliseerimise osas.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
21 July 2024
Human–robot interaction: What changes in the workplace?
12 September 2023
Ethical digitalisation at work: From theory to practice
Automation and digitisation technologies, including artificial intelligence, are rapidly evolving and becoming increasingly powerful and pervasive. The full range of their effects in the workplace is yet to be seen. It is, however, important not only to explore the ethical implications of digital technologies and the effects of such technologies on working conditions as they emerge, but also to anticipate any unintended effects that raise new ethical challenges. Using a variety of research methods and building on previous research on the digital workplace, this report examines the many ramifications of digital technologies in the workplace, looking at the fundamental rights and ethical principles most at stake and the areas of working conditions most likely to be affected.
8 December 2022
The rise in telework: Impact on working conditions and regulations
This report presents Eurofound’s research on telework during the COVID-19 pandemic in 2020 and 2021. It explores changes in the incidence of telework, working conditions experienced by employees working from home and changes to regulations addressing issues related to this working arrangement. The findings reveal a rapid escalation of telework triggered by the pandemic: in 2021, 2 out of 10 European employees were teleworking – a figure that most likely would not have been reached before 2027 had the pandemic not occurred. The health crisis unleashed the social and technological potential for flexibility in terms of working time and place. The impacts of telework on working conditions were initially difficult to determine because it was difficult to disentangle them from pandemic-induced factors, such as lockdowns and school closures. However, both the positive impacts, such as the contribution of telework to improving work–life balance, and the negative impacts, such as reduced social interaction and an increase in overtime worked, have become more evident. The rise in telework and an awareness of its implications for working conditions have prompted a renewed focus on regulatory frameworks, with new telework regulations passed in several EU Member States.
25 September 2022
Digitaalseks minek: jaepanganduse ümberkorraldustrendid
Jaepangandussektor on viljakas pinnas digitaliseerimise mõju uurimiseks tööle ja tööhõivele. Finantsteenuseid pakutakse üha enam veebis, ilma kliendiga suhtlevate asutuste vahenduseta. Paljud pangad selles sektoris on pärast ülemaailmset finantskriisi läbi teinud järjestikku restruktureerimist ning see on üks väheseid teenindussektoreid, kus tööhõive on seisma jäänud või vähenenud. Lisaks tehnoloogilistele muutustele teenuste osutamises reageerib sektor ka teistele väljakutsetele, sealhulgas suurenenud regulatiivsele ja vastavuskoormusele, fintechi konkurentsile ning madalatele intressimääradele ja vähenenud kasumlikkusele. Selles aruandes toodud juhtumiuuringud kirjeldavad hiljutiste restruktureerimiste näiteid sektoris, mis neid ümberstruktureerimist motiveeris, kuidas seda juhtiti ning kuidas see mõjutas tööhõivet, töökorraldust ning muid ärilisi ja töötajate tulemusi.
30 May 2022
Ethics in the digital workplace
Digitisation and automation technologies, including artificial intelligence (AI), can affect working conditions in a variety of ways and their use in the workplace raises a host of new ethical concerns. Recently, the policy debate surrounding these concerns has become more prominent and has increasingly focused on AI. This report maps relevant European and national policy and regulatory initiatives. It explores the positions and views of social partners in the policy debate on the implications of technological change for work and employment. It also reviews a growing body of research on the topic showing that ethical implications go well beyond legal and compliance questions, extending to issues relating to quality of work. The report aims to provide a good understanding of the ethical implications of digitisation and automation, which is grounded in evidence-based research.
24 October 2021
Digitisation in the workplace
Research into the transformative potential of the digital revolution tends to take a quantitative approach in an attempt to monitor changes in employment levels due to digitalisation. The fear of potential job losses and negative disruption brought about by digital technologies has permeated the policy debate on digitalisation. In contrast, this report, based on case study research, takes a more qualitative approach to exploring the impact of selected digital technologies (internet of things, 3D printing, and virtual and augmented reality) in the workplace. While digital technologies can bring many opportunities and have been shown to be beneficial for both workers and organisations, there is a need to put safeguards in place to ensure employee data protection and privacy. A well-functioning social dialogue is also key to reaping the benefits of digital technologies and preventing – or minimising – any negative outcomes.
9 September 2021
Right to disconnect: Exploring company practices
Digital technologies have made it possible for many workers to carry out their work at any time and anywhere, with consequent advantages and disadvantages. Eurofound data show that teleworkers are twice as likely to exceed the 48-hour working time limit, take insufficient rest and work in their free time, with knock-on effects on their physical and mental health. To address this issue, there have been calls for the ‘right to disconnect’. This report is based on case studies that chart the implementation and impact of the right to disconnect at workplace level. It builds on previous Eurofound research that shows an increase in collective agreements providing for a right to disconnect in countries that have enshrined this right in their legislation. With the exponential growth in teleworking brought about by the COVID-19 pandemic, the importance of striking a better balance between the opportunities and the challenges associated with teleworking and ICT-based flexible working has become more relevant than ever before.
9 December 2020
Employee monitoring and surveillance: The challenges of digitalisation
New digital technologies have expanded the possibilities of employee monitoring and surveillance, both in and outside the workplace. In the context of the increasing digitalisation of work, there are many issues related to employee monitoring that warrant the attention of policymakers. As well as the often-cited privacy and ethical concerns, there are also important implications for worker–employer relations, as digitally enabled monitoring and surveillance inevitably shift power dynamics in the workplace. Based on input from the Network of Eurofound Correspondents, this report explores the regulatory approaches to workplace monitoring in Europe, and the many challenges arising from the use of new digital technologies. Drawing from empirical and qualitative research, the report also provides some insight into the extent of employee monitoring in Europe and the implications for job quality and work organisation.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on uurimistöötaja Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuses, töötades Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS), soolise võrdõiguslikkuse, rohelise ülemineku ja eurooplaste digielu aspektidega, sealhulgas tehisintellekti mõju üle väljaspool töökohta. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse käitumuslike teadmiste kompetentsikeskuses. Ta on töötanud postdoktorandina University Vita-Salute San Raffaele (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka ulatuslik kogemus varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Marianna omab doktorikraadi majanduses ja juhtimises Trento Ülikoolist, spetsialiseerudes käitumuslikule majandusele.
Dragoș Adăscăliței
Research managerDragoș Adăscăliței on uurimisjuht Eurofoundi tööhõive osakonnas. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise mõjule tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööturu struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta töösuhete lektor Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
Sara Riso
Senior research managerSara Riso liitus Eurofoundiga 2006. aastal ja on praegu vanemteadusjuht Working Life üksuses. Ta tegeleb uurimisprojektidega, mis keskenduvad digitaliseerimisele ja töötingimustele. Enne Eurofoundiga liitumist juhtis Sara uurimisprojekte suurte Brüsselis asuvate Euroopa ühenduste ja võrgustike jaoks. Tema akadeemiline taust on psühholoogias, kommunikatsioonis ja keeltes. Tema peamine uurimishuvi on uurida uusi töökeskkonna stressoreid, mis tulenevad töö digitaliseerimise suurenemisest, organisatsioonipraktikate muutumisest ning muutuste juhtimise strateegiatest, et lahendada digitaliseerimise väljakutseid kaasaegsetes töökeskkondades.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
