&w=3840&q=90)
Sooline võrdõiguslikkus
Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdsust nende õiguste, kohtlemise, kohustuste, võimaluste, osaluse ning majanduslike ja sotsiaalsete saavutuste osas. Sooline võrdõiguslikkus saavutatakse siis, kui meestel ja naistel on samad õigused, kohustused ja võimalused kõigis ühiskonnakihtides ning kui meeste ja naiste erinevad huvid, vajadused ja prioriteedid on võrdselt hinnatud.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Ülekoolitatud ja alamakstud: Mõistatus sooliste lõhede vastu võitlemisest palga- ja hariduses
Vaatamata aastakümnete pikkusele edule püsib sooline palgalõhe kogu ELis. See aruanne uurib tööjõuturu tõendeid selle lõhe taga, alates tööhõivest ja palkadest kuni uurimisvaldkonnani, ning seda, mida see paljastab püsiva poliitilise väljakutse kohta.Euroopa töötingimuste uuringu kulisside taga
Alates 1990. aastast on Euroopa töötingimuste uuring pakkunud põhjalikku ülevaadet Euroopa töötingimustest. EWCS 2024 väidab, et Euroopa tööturg on üleminekuperioodil, viidates pikkade tööpäevade vähenemisele ja ebaühtlasele töökvaliteedi paranemisele. Selles Eurofound Talksi episoodis kutsub Mary McCaughey vanemuurimisjuhi Agnès Parent-Thirioni rääkima pealkirjade taga olevast uuringust ja tööst, mis selle elluviimiseks kulub.Euroopa töötingimuste uuring 2024 – Olulisemad punktid
See digitaalne lugu toob esile Euroopa töötingimuste uuringu 2024. aasta ülevaate olulisemad punktid. See käsitleb iga aruande peatüki peamisi järeldusi, keskendudes Euroopa tööjõule, tööpraktikatele, töökvaliteedi mõõtmisele, töökvaliteedi trendidele aja jooksul ning tööelu kvaliteedile EL-is.Eurofound rakendab oma uurimistöös süsteemselt soolise põhivoolu lähenemist. Võimalusel ja asjakohasel korral jagavad uurimistulemused, sealhulgas küsitlused ja poliitikaanalüüsid, andmeid soo järgi. Teised uurimisprojektid pakuvad soolise võrdõiguslikkuse kohta spetsiifilist analüüsi. Uurimus hõlmab soolise vaatenurga alt laiemat teemade valikut, nagu palk ja sissetulek, miinimumpalk, hooldus, töökohal osalemine, puhkus, oskused ja koolitus, töökorraldus, töö kvaliteet, tööaeg, töö- ja eraelu tasakaal ning konvergents ning sotsiaalne sidusus, sealhulgas paneuroopalistes uuringutes ja regulaarsetes riiklikus aruandluses.
Kuula või vaata meie videot "Soolised erinevused töökohal" koos Eurofoundi eksperdi Barbara Gerstenbergeri kogemustega.
&w=3840&q=100)
This video is hosted by a third party, YouTube.
By clicking on the button to play the video you accept their terms and conditions .
Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiväärtus, põhiõigus, majanduskasvu kriitiline komponent ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte. Kuigi viimastel aastakümnetel on soolise võrdõiguslikkuse edendamisel tehtud märkimisväärseid edusamme, püsivad soolised ebavõrdsused sellistes valdkondades nagu tööhõive, palk, pensionid, otsustamine ja hoolduskohustused.
Sooline võrdõiguslikkus on jätkuvalt Euroopa Komisjoni peamine prioriteet. Pärast soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 rakendamist võttis komisjon 7. märtsil 2025 vastu naiste õiguste tegevuskava, mis sätestab pikaajalise visiooni naiste õiguste edendamiseks ning lahendab tekkivad väljakutsed, nagu tehnoloogia vahendatud diskrimineerimine ja vägivald. Selle tegevuskava põhjal avaldas komisjon 5. märtsil 2026 soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030, tõlkides tegevuskava eesmärgid rakendatavateks poliitikateks. Uus strateegia eesmärk on integreerida sooline võrdõiguslikkus kõigis poliitikavaldkondades ning keskendub sellistele teemadele nagu soopõhine vägivald, kübervägivald, võrdne palk, naiste tervis, töö- ja eraelu tasakaal, sooline võrdõiguslikkus juhtimises ja otsuste tegemises ning uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt, sooline mõju.
Üks varasema strateegia esimesi tulemusi oli palgaläbipaistvuse direktiiv, mille nõukogu võttis vastu 24. aprillil 2023. Uue strateegia raames jätkab komisjon sotsiaalpartnerite toetamist direktiivi rakendamisel. Teiste verstapostide hulka kuuluvad 2022. aasta septembris esitatud Euroopa hooldusstrateegia, mis on seotud naiste tööjõuturul osalemise suurendamisega, ning 2022. aasta novembris vastu võetud direktiiv soolise tasakaalu kohta ettevõtete juhatustes.
Alates 2020. aastast korraldab Euroopa Parlament Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komitee (FEMM) algatusel Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädala. Nädala jooksul avaldab EIGE oma soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused.
Euroopa Komisjon: Soolise võrdõiguslikkuse strateegia opens in new tab
Euroopa Komisjon: Naiste õiguste tegevuskava opens in new tab
Euroopa Parlament: Siduvad palgaläbipaistvuse meetmedopens in new tab
Euroopa Parlament: Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädal opens in new tab
Eurostat: Sooline tööhõivelõheopens in new tab
Eurostat: Naised tööl: ülevaade EL-i soolisest tööhõivelõhest
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
15 July 2026
Ülekoolitatud ja alamakstud: Mõistatus sooliste lõhede vastu võitlemisest palga- ja hariduses
&w=3840&q=75)
14 April 2026
Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaade
15 December 2025
Võrdne väärtus, võrdne palk: Mõisted, mehhanismid ja rakendamine soolise palgavõrdsuse suunas
&w=3840&q=75)
18 November 2025
Taking stock: Further experiences in gender pay transparency implementation and effectiveness
&w=3840&q=75)
25 September 2008
Mind the gap – Women’s and men’s quality of work and employment - Background paper
Gender mainstreaming is an integral part of the research conducted by the European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions. When labour market participation, working conditions and the resulting labour market outcomes are analysed, the difference in the situation of women and men is evident. This report highlights the main issues concerning women’s situation in the labour market and indicate where the principal barriers to women’s labour market participation lie.
15 May 2023
Gender differences in motivation to engage in platform work
The rise of the platform economy during the last decade is one of the main disrupting forces for European labour markets. While standard employment remains the norm, platforms are expanding their reach and diversifying into novel business models. In doing so, they are also attracting an increasing number of women. This policy brief investigates why women are joining the platform economy and how the motivations to perform work on platforms differ between genders. It shows that while women join platforms to gain an additional income and because it allows them the flexibility to combine work with household chores or family commitments, men are driven by the opportunities provided by platforms to work globally and to expand their client base. At the same time, findings suggest that online platforms seem to provide women with a link to the labour market that can potentially prevent their withdrawal from the labour force during different life stages. These findings suggest that policy action should focus on extending working hours regulations and work–life balance measures to all platform workers, irrespective of employment status, and promote equal sharing of care responsibilities between women and men.
13 October 2022
COVID-19 pandemic and the gender divide at work and home
The COVID-19 pandemic has accentuated inequalities in many dimensions of European societies, including inequalities between women and men in several key domains. This report looks at gender inequalities that existed prior to the COVID-19 crisis and describes in what ways the pandemic has impacted on gender divides. It also analyses the various policy responses of national governments across the EU to address gender divides, and to prevent their widening during the pandemic. The effects of the pandemic on employment at EU-level has been remarkably gender-neutral on the whole, with nuances emerging within different sectors and socioeconomic groups. The pre-existing gender gaps in unpaid work have persisted, leading to work–life conflicts, especially among teleworking mothers of young children. Finally, the report describes the outlook for gender inequalities in Europe, pointing to factors that will shape the future of equality between women and men: gender segregation in labour markets, gender divides in telework and hybrid work, and gender mainstreaming in policymaking – especially in relation to caregiving and care services.
14 December 2021
European Jobs Monitor 2021: Gender gaps and the employment structure
One of the most striking developments of the last half-century has been the huge rise in the labour market participation of women. Two out of every three net new jobs created over the last two decades in the EU were taken by women. At the same time, sharply rising employment rates among older workers due to population ageing and policy changes have increased the share of older workers in the labour market. This report examines the impacts of the changing contours of labour supply on the employment structure over the last quarter-century in Europe (1995–2019). The primary focus is on gender, with a secondary focus on ageing. Among the main findings are that employment shares in gender-balanced jobs have declined despite the rising female share of employment and that gender pay gaps are highest in well-paid jobs.
14 December 2021
Understanding the gender pay gap: What role do sector and occupation play?
Despite the increasing participation of women in the labour market and a higher share of women than men being hired into well-paid jobs in recent years, a gender pay gap exists across all EU Member States. Pay differentials between women and men have been shown to be significantly influenced by the economic sector where people work and the occupation they hold.
This policy brief examines these dimensions. It also identifies how much these and other factors contribute to gender disparities in pay. The analysis finds that, of the observable factors examined, the greater likelihood of women working in lower-paying sectors and working part-time are the most important contributors to the gender pay gap. Nevertheless, around two-thirds of the gap in the EU remains unexplained by individual and employment-related factors typically analysed, suggesting that other factors not captured by survey wage data account for the rest of it.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Sanna Nivakoski
Research officerSanna Nivakoski on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Enne Eurofoundiga liitumist 2021. aastal töötas ta järeldoktorantuurina Dublini ülikooli kolledži Geary avaliku poliitika instituudis, Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudis ning Iirimaa kuninglikus kirurgide kolledžis. Ta on töötanud paljudes mikroökonoomika uurimisvaldkondades, sealhulgas pensionitulu ja rikkus, pensioni kogumine, põlvkondadevahelised ülekanded ja lesestumise rahaline mõju. Sannal on doktorikraad majanduses Dublini Trinity kolledžist.
Barbara Gerstenberger
Head of UnitBarbara Gerstenberger on Eurofoundi tööelu üksuse juhataja. Selles rollis koordineerib ta uurimisrühmi, kes uurivad töökohtade kvaliteeti Euroopas, tuginedes Euroopa töötingimuste uuringule, ning tal on üldine vastutus Euroopa tööelu vaatluskeskuse ja ELi töösuhete uurimise eest. Ta liitus Eurofoundiga 2001. aastal teadusuuringute juhina tollal vastloodud Euroopa Muutuste Seirekeskuses (EMCC). 2007. aastal asus ta üle Eurofoundi teabe- ja kommunikatsiooniüksusesse kommunikatsioonitoodete juhiks, enne kui ta määrati 2011. aastal direktoraadi koordinaatoriks. Varem töötas ta Brüsselis Euroopa Metallitööliste Föderatsiooni vanemteadurina. Ta on lõpetanud Hamburgi ülikooli politoloogia erialal ja omandanud magistrikraadi avaliku halduse alal Harvardi ülikooli Kennedy valitsuskoolis.
Carlos Vacas Soriano
Senior research managerCarlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõive osakonna vanemteadur. Ta töötab teemadel, mis puudutavad palga- ja sissetulekute ebavõrdsust, miinimumpalka, madalat palka, töökvaliteeti, ajutist tööhõivet ja segmenteerimist ning töökvaliteedi kvaliteeti. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta makromajandusanalüütikuna Euroopa Komisjonis ning Euroopa tööturgude uurijana Hispaania Keskpangas. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Brugge Euroopa Kolledžist ning doktorikraad töömajanduses Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).
Karel Fric
Research officerKarel Fric on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Tema töö hõlmab küsitlusuuringuid, andmeanalüüsi ja projektijuhtimist, keskendudes eelkõige töö- ja elutingimustele, võrdsusele ja diskrimineerimisele. Varem töötas ta teadurina Austrias Viinis asuvas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametis ning Hollandis Zoetermeeris asuvas uurimis- ja konsultatsiooniorganisatsioonis Panteias. Karelil on doktorikraad sotsiaalteadustes Rotterdami Erasmuse Ülikoolist ja magistrikraad majanduses Utrechti Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
