Bulgaaria taust

Aastatel 2012–2022 kasvas Bulgaaria sisemajanduse koguprodukt jõuliselt (42,49 %), mis on tunduvalt suurem kui ELi keskmine (15,29 %). Aastatel 2012–2022 vähenes töötus Belgias 9 protsendipunkti võrra ja jäi 2022. aastal alla ELi keskmise (6,2%). Kuigi noorte töötus (kuni 25-aastaste töötus) vähenes, oli see 2022. aastal 10,7% ja oli siiski kõrgem kui üldine töötuse määr 4,3%. Tööhõive määr tõusis vaatlusaluse 10 aasta jooksul 67 %-lt 2012. aastal 73,6 %-le 2022. aastal. 15–24-aastaste tööhõive vähenes aastatel 2012–2022 7,4 protsendipunkti.

Bulgaaria majanduse ja tööturu peamised probleemid aastatel 2012–2022 hõlmasid pandeemia ja inflatsiooniga toimetulekut ning ebavõrdsuse vähendamist. 2021. aasta keskpaigaks paranes ärikliima tänu valitsuse poliitikale ja COVID-19 mõju piiramiseks rakendatud meetmetele. 2021. aasta juunis–detsembris seisis Bulgaaria majandus aga silmitsi energiahindade olulise tõusu ja uue COVID-19 lainega. Ukraina sõja intensiivistumine suurendas stagflatsiooni tõenäosust, kuna kõrgemad energiahinnad muutsid tootmise kallimaks ja konkurentsivõimetuks ning välisturud kahanesid. Teist aastat järjest registreeris Bulgaaria 2021. aastal tööga hõivatute arvu vähenemise ja töötuse suurenemise (Bulgaaria Teaduste Akadeemia Majandusuuringute Instituut, 2022).

Tööseadustik (Кодекс на труда) reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid, töösuhteid, kollektiivläbirääkimisi ja tööseaduste täitmise kontrolli.

2022. aastal tehti tööseadustiku muudatustega (mida rakendati 5. augusti 2022. aasta seadusega nr 217, millega muudetakse ja täiendatakse tööseadustikku), mille eesmärk oli edendada töösuhete turvalisust ja prognoositavust ning parandada töö- ja perekohustuste ühitamise võimalusi, rakendades direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta ELis ning direktiivi (EL) 2019/1158 lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta (KPMG Bulgaaria, 2022).

Töötajate esindatust ja kollektiivläbirääkimisi ning sotsiaalpartnerite riikliku esindatuse kriteeriume reguleerib tööseadustik. Kollektiivsete töövaidluste lahendamise seadus käsitleb töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste lahendamist töö- ja sotsiaalkindlustuse ning elatustasemega seotud küsimustes. Tööandjate ja töötajate organisatsioonide kaudu esindatuse kehtestamise praegused tingimused on sätestatud määruses (ministrite nõukogu 11. juuli 2003. a määrus nr 152).

Tööinspektsioonil on üldine kontroll tööõiguse järgimise üle kõigis majandussektorites. Inspektsioon on osa töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumist. Riikliku tööinspektsiooni süsteemi toimimine on kindlaks määratud tööinspektsiooni seadusega (2009).

Bulgaaria töösuhete süsteem on detsentraliseeritud ja toimib mitmesuguste kolmepoolsete struktuuride kaudu riikliku ja valdkondliku sotsiaaldialoogi jaoks ning kollektiivläbirääkimiste organite kaudu valdkondlikul, tööstuslikul, ettevõtte ja territoriaalsel tasandil (kohalike omavalitsuste sotsiaalse koostöö nõukogud). Riiklik kolmepoolne koostöö on toimunud riiklikus kolmepoolses koostöönõukogus (NTCC) alates 1993. aastast ning majandus- ja sotsiaalnõukogus alates 2001. aastast, samuti tööhõive- ja sotsiaalkindlustusameti erinevate kolmepoolsete juht- ja järelevalveorganite kaudu. Kolmepoolset tööstusalast koostööd korraldatakse ka vastavate ministeeriumide (umbes 50 nõukogus) alluvuses olevate (all)tööstusnõukogude kaudu. Kuigi ametiühingute tihedus ja kollektiivläbirääkimiste mõju on alates 1990. aastatest vähenenud, on kollektiivläbirääkimiste katvus mitmes tööstusharus ja ettevõttes endiselt märkimisväärne (Kirov, 2019). 2020. aasta juunis allkirjastati riiklik kolmepoolne leping, mis on 30 üleminekuaasta jooksul alles neljas omataoline. See hõlmab meetmeid viies valdkonnas: ettevõtluskeskkond ja majandus; energia; Euroopa roheline kokkulepe; demograafia, haridus, tööturg ja tööränne; ja sotsiaalkaitsepoliitika (Dimitrov, 2021).

Alates 2011. aastast on Bulgaaria sotsiaaldialoog ja töösuhted toiminud keerulises poliitilises ja majanduslikus kliimas ning jätkunud hoolimata sellest, et valitsus eirab riikliku tähtsusega otsuste tegemisel kolmepoolsust. Näiteks on tööandjate, ametiühingute ja avaliku sektori asutuste vahel olnud pingeid seoses NTCC toimimisega seoses tööga seotud seadusandlike muudatuste, pensionireformi, seadusjärgse miinimumpalga tõusu ning Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavaga.

Aastatel 2020–2021 toetasid sotsiaalpartnerid aktiivselt COVID-19 ja Ukraina sõjast tingitud pagulaskriisiga seotud meetmeid ja sotsiaaldialoogi.

Pandeemiast tingitud arvukate probleemide lahendamiseks (Dimitrov, 2021) algatasid Bulgaaria Sõltumatute Ametiühingute Keskliit (CITUB) ja kolm tööandjate organisatsiooni – Bulgaaria tööandjate ja töösturite konföderatsioon (CEIBG), Bulgaaria Tööstusliit (BIA) ja Bulgaaria tööstuskapitali assotsiatsioon (BICA) – sotsiaalpartnerite kahepoolsete memorandumite allkirjastamise COVID-19 ennetamiseks, töökohtade säilitamine ja tööjõu oskuste kohandamine digitaliseeruva töömaailmaga. Asjaomased tööstusharud/sektorid on keemiatööstus, mäetööstus, metallurgia, masinaehitus ja elektritööstus, energeetika, veevarustus ja kanalisatsioon, ehitus, tekstiili- ja rõivatööstus, toiduainetööstus, õlletööstus, põllumajandus ja kultuur.

Aastatel 2020–2021 osalesid sotsiaalpartnerid aktiivselt valitsusega peetavates aruteludes COVID-19-ga seotud majanduslike ja sotsiaalsete meetmete kavandamise ja nende jätkusuutlikkuse üle ning seadusemuudatuste ja eelnõude kohta arvamuste üle. Tööseadustiku muudatuse arutelude ajal tekkisid tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel pinged aja keskmistamise, valve- ja valvekorra ning ületunnitöö ning seadusjärgse miinimumpalga tõusu ja inflatsioonist tingitud sotsiaalmajanduslike meetmete osas. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava lõplik versioon on samuti sotsiaalpartnerite ja valitsuse vaheliste pingete teema. CITUBi (Atanasov, 2023) andmetel sisaldab kava olulisi muudatusi (näiteks energiaheitkoguste vähendamine 40% aastaks 2026), mida ei arutatud sotsiaalpartneritega ega laiemat avalikku konsultatsiooni.