Töövõitlus ja vaidlused Bulgaarias

Töövaidluste kollektiivse lahendamise seadus on õiguslik raamistik, mis sätestab streigiõiguse. Peamine töövõitlus on aktiivne streik (ефективна стачка), mille ajal töötajad ei tööta. Sellise tegevuse võib korraldada juhul, kui lepitusmenetlus, vahekohus või läbirääkimised ei ole olnud edukad. Streigi ajal peavad töötajad viibima tööandja objektil oma tavapärase tööaja jooksul. Teine vorm on "sümboolne streik" (символична стачка), mis hõlmab tavapäraselt töötamist, kandes või asetades asjakohaseid silte, protestiplakateid, linte, märke või muid sobivaid sümboleid. Sellist streiki võivad kasutada ka tervishoiutöötajad või politsei; Seadus keelab sellistes sektorites aktiivsed streigid.

Bulgaaria kohta ei ole ametlikke riiklikke andmeallikaid töövõitluse kohta.

NICA peab oma CLD-de registrit, mis ei ole esinduslik. Aastatel 2010–2021 tuvastati kokku 152 CLD-d, millest 148 olid ettevõtetes ja 4 omavalitsuse tasandil. Vaidluse ajal töötas CLD-ga ettevõtetes kokku 401 110 inimest. Aastatel 2010–2021 oli suurim osa CLD teemaks olnud probleemidest seotud hilinenud palkade maksmise (59) ja palgatõusudega (58), millele järgnesid restruktureerimise ja/või tööhõivega (48) ning töötervishoiu ja tööohutusega (40) seotud küsimused.

NICA registreeritud CLD-de arv oli 2012. aastal 15 ja 2017. aastal 13, võrreldes 7-ga 2021. aastal. 2015. aastal korraldati riigi CLD-des üheksa tõhusat streiki. 2017. aastal toimus viis tõhusat streiki ja 2021. aastal kolm (NICA, 2021, lk 20). 40% juhtudest olid tegelikud streigid tingitud kollektiivlepingu täitmata jätmisest. 55% puhul oli põhjuseks kokkuleppe saavutamata jätmine ja läbirääkimistest keeldumine oli põhjuseks 5% tõhusatest streikidest.

Registreeritud CLD-d, 2012–2021

Allikad: NICA, 2016, 2017, 2019, 2021b.

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Vastavalt kollektiivse töövaidluste lahendamise seadusele lahendatakse CLD otseste läbirääkimiste teel töötajate ja tööandjate vahel või nende esindajate vahel menetluses, mille läbirääkimispooled määravad vabalt. Kaitseministeeriumis on streigid keelatud (artikkel 16); siseministeerium; kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganid; riiklik luureagentuur; ja riiklik julgeolekuteenistus.

Kui kokkuleppele ei jõuta või üks pooltest keeldub läbirääkimistest, võib kumbki pöörduda abi vaidluse lahendamiseks ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ja/või NICA vahendamise ja/või vabatahtliku vahekohtu kaudu.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Tööseadustiku (§ 357) kohaselt on töötajate ja tööandjate vahelised töövaidlused töösuhte tekkimise, olemasolu, rakendamise ja lõpetamise, kollektiivlepingute rakendamise ja töökogemuse pikkuse üle. Sellised vaidlused võivad puudutada seadust (tööõigustega seotud nõuded), õigusakte, kollektiivlepinguid või individuaalseid lepinguid, õigusi ja kohustusi. Neid üksikvaidlusi menetlevad kohtud. Kuna Bulgaarias ei ole töökohtuid, on selliste juhtumite puhul pädevad tsiviilkohtud ja mõnes neist asjadest on pädevad halduskohtud. Ametiühingud ja nende filiaalid saavad (tööseadustik, muudatus alates 2016. aastast) esindada töötajaid nende taotlusel kohtus.

On ka mittejuriidilisi huvivaidlusi. Need on seotud kavandatavate õiguste ja kohustuste kehtestamisega. Sellist individuaalset vaidlust saab lahendada tööandja ja töötaja vahel. Kui kokkuleppele ei jõuta, peab vaidluse lahendama kohus.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi viib ellu NICA. Reeglina on pooled viimastel aastatel lahendanud omavahelisi vaidlusi oma kõrgeimate struktuuride abil, ilma NICA välisabi kasutamata.

Aastatel 2010–2021 registreeris NICA kokku 152 CLD-d 97 ettevõttes ja 3 omavalitsuses. NICA algatas kollektiivse töövaidluste lahendamise seaduse artikli 14 lõike 3 alusel seitse vahekohtumenetlust (minimaalsete tegevuste kehtestamine tõhusa streigi ajal). Aastatel 2010–2011 oli kõige rohkem CLD-sid: 85% kõigist CLD-dest vaatlusperioodil.

2015. aastal registreeris NICA ühe lepitusmenetluse ja ühe vahekohtumenetluse. Lepitusmenetlus lõpetati, kuna vaidluspooled ei jõudnud kokkuleppele. Vahekohtumenetlus oli tingitud tööandjaga saavutamatust kokkuleppest ja selle tulemusel välditi tõhusa streigi korraldamist. 2015. aastal korraldas NICA ühe CLD vahendusmenetluse, mis jäi vaidluse poolte erimeelsuste tõttu lahendamata. 2016. aasta kohta andmed puuduvad. 2017. aastal ei esitatud NICA-le lepitus- ja vahekohtutaotlusi.

Teatatakse, et vahekohtumenetluse vähese aktiivsuse üks peamisi põhjuseid on ühe poole keeldumine läbirääkimiste alustamisest. NICA juhtkonna andmetel lahendatakse 95% CLD-dest vaidluspoolte vaheliste otseste läbirääkimiste teel, sealhulgas otseselt või kaudselt seotud ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ja/või valitsusasutuste, institutsioonide ja organisatsioonide abiga või toetusel. CLD-de arveldamiseks on võimalik kasutada kohtuväliseid meetodeid. NICA abiga viidi 2012. aastal läbi üks menetlus, mille eesmärk oli määrata kindlaks minimaalsed teenused, mida tuleks streigi korral säilitada (CLD-de lahendamise seaduse artikli 14 lõike 3 alusel). 2018. aastal taotleti ainult ühte vahendusmenetlust; see puudutas CLD-d munitsipaalühistransporditeenuse ettevõttes.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2010–2021

Allikas: NICA (2021b).