Küprose tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Küprose tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Trade unions, employer organisations and public institutions play a key role in the governance of the employment relationship, working conditions and industrial relations structures. They are interlocking parts in a multilevel system of governance that includes European, national, sectoral, regional (provincial or local) and company levels. This section looks at the key players and institutions and their role in Cyprus.
Public authorities involved in regulating working life
The Department of Labour Relations (Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων, DLR) of the MLSI is the authority responsible for implementing the government’s policy in the area of industrial relations. Among its main responsibilities, the DLR provides mediation services for the settlement of labour disputes in private and semi-government sectors. Additionally, the department operates the Trade Union Registrar’s Service, which is responsible for the registration and monitoring of social partner organisations in Cyprus.
The main institutions that ensure the enforcement of employees’ rights in Cyprus are (1) the Department of Labour Inspection (Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας) and (2) the Labour Inspectorate (Υπηρεσία Επιθεωρήσεων). The Department of Labour Inspection was set up in 2002 in the context of International Labour Organization (ILO) Convention No. 81 and covers, exclusively, the enforcement of health and safety rules at the workplace. The Labour Inspectorate operates under the Permanent Secretary of the MLSI; it was set up through the Law on the Establishment of the Labour Inspectorate Service (Law 88(I)/2020). The Labour Inspectorate is responsible for the enforcement of a total of 30 pieces of labour-related legislation, not including health and safety legislation, and has replaced the previous labour inspection teams. These teams were multidisciplinary bodies staffed by inspectors from three different departments (the DLR, the Department of Labour and the Department of Social Insurance Services); they were in operation from 2009 until the enforcement of the Labour Inspectorate at the end of 2020.
The Department of Labour is also involved in regulating working life, as under its authority is the supervision of the application of various relevant pieces of legislation, in particular regulating the employment of European citizens and of third-country nationals.
Representativeness
There are no specific criteria for defining the representativeness of employer associations and trade unions at national level. In legal terms, the only statutory regulation that might be considered as establishing criteria of representativeness refers to the formation of trade unions and their obligation to be registered with the Trade Union Registrar (Μητρώο Συντεχνιών). The requirement of official registration with the Trade Union Registrar also applies to employer associations, while a similar obligation applies if a trade union organisation or an employer association wishes to withdraw from the Trade Union Registrar or cease to function.
Overall, the most critical factor in assessing the concept of representativeness is an organisation’s capacity building for social dialogue. In this context, for an organisation to be recognised as a partner in social dialogue and to be classified as a ‘peak national organisation’ (or a ‘central organisation’, which is the most common term in Cyprus), the organisation must be a key player within the existing system of industrial relations. Particularly important are the organisation’s ability to define the terms and conditions of employment through collective bargaining at sector and company levels and its capacity to participate in the consultation process on possible social policy and industrial relations initiatives at national level.
Trade unions
About trade union representation
As provided for by the IRC, both sides recognise the right of employers and employees to organise freely and to belong to organisations of their own choice without any interference or victimisation from either side.
According to the Trade Union Laws, the Trade Union Registrar keeps a register of unions. All unions are obliged to register, after submitting a special application for registration, within 30 days from the date the union is established. To register, each union must have over 20 members, except when fewer than 20 workers are employed in a specific occupation.
In October 2009, a draft bill was introduced to the House of Representatives amending the legislation on trade unions, but, as of 2023, it had still not been enacted. It is currently still with the House of Representatives. The draft legislation was drawn up as part of the MLSI’s efforts, since 1995, to modernise the existing legislation and bring its provisions in line with present-day conditions. For this purpose, extensive consultations were held before the competent tripartite technical committee, which was set up through a decision of the Labour Advisory Board (Εργατικό Συμβουλευτικό Σώμα, LAB); these consultations lasted for almost 10 years. The main parts of the draft legislation were opposed by the Pancyprian Federation of Independent Trade Unions (Παγκύπρια Ομοσπονδία Ανεξάρτητών Συνδικαλιστικών Ορανώσεων, POASO) and by other independent trade unions. One sticking point was Article 9, which increased the minimum number of members required to form a trade union from 21 to 100 people.
In May 2012, Law 55(I)/2012 on the recognition of trade union organisations and of the right to provide trade union facilities for recognition purposes was passed as part of a package of legislative measures for the modernisation of the system of industrial relations, aimed at strengthening legislation provided for by ILO Convention No. 135. In short, Law 55(I)/2012 includes a number of provisions that seek to strengthen the rights to bargain collectively and to give trade union representatives access to workplaces, while still respecting employers’ rights.
The rate of trade union density fell from 76.1% in 1990 to 51.0% in 2008. Although exact figures after 2008 are not available, the Trade Union Registrar estimates that, by 2011, trade union density had dropped below 50%. Between 2011 and 2015, trade unions estimate that there was a further decline. Similarly, the three main trade union organisations that are active in the private sector have reported decreasing membership, although without providing specific figures. The most affected sectors are construction and manufacturing. In the view of the former Minister of Labour Sotiroula Charalambous, between 2008 and 2014 the decrease in union membership was one of the most important problems facing the trade union movement and caused a number of difficulties, including problems with finances. The declining trend in membership is reported by unions to have stabilised in 2016, in line with the stabilisation of the labour market. In 2017 and 2018, trade unions reported increasing membership, although without publishing concrete figures.
Trade union membership and density, 2010–2022
| 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | Source | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 54.09 | 51.35 | 49.92 | 49.33 | n.a. | n.a. | n.a. | Trade Union Registrar |
| Trade union density in terms of active employees (%) | 48.0 | 45.6 | 45.3 | 46.6 | 45.8 | 43.6 | 43.3 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD/AIAS ICTWSS database 2021 |
| Trade union membership (thousands)** | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 168,123 | 168,891 | 173,285 | 174,338 | n.a. | n.a. | n.a. | Trade Union Registrar |
| Trade union membership (thousands) | 186 | 182 | 180 | 175 | 171 | 166 | 168 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD/AIAS ICTWSS database 2021 |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine (ametiühingu) liikmelisuse kohta, mis on arvutatud (ametiühingu) liikmelisuse koguarvu kohta ja vajaduse korral kohandatud ametiühingu liikmetega väljaspool aktiivset, sõltuvat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased ja töötud). Ei kohaldata, ei kohaldata; OECD/AIAS ICTWSS, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Amsterdami tööuuringute instituut Ametiühingute institutsioonilised tunnused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktid.
Allikad: Eurostat [lfsa_eegaed_custom_766159]; OECD ja AIAS (2021)
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Küprosel ei peeta ametiühingu liikmete arvu representatiivsuse elemendiks. Selles kontekstis hõlmab tabel "Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud" ametiühinguorganisatsioone, mis on liikmeskonna poolest suhteliselt väikesed, kuid mida peetakse kollektiivläbirääkimistel mõjukaks.
Lisaks kolmele tipptasemel riiklikule organisatsioonile – Küprose Demokraatlik Tööföderatsioon (Δημοκρατική Εργατική Ομοσπονδία Κύπρου, DEOK), Pancyprise Tööliste Föderatsioon (Παγκύπρια Εργατική Ομοσπονδία, PEO) ja Küprose Töötajate Konföderatsioon (Συνομοσπονδία Εργαζομένων Κύπρου, SEK) – ning vaatamata märkimisväärsetele erinevustele era- ja avaliku sektori vahel, on tabelis ka kolm avalikus sektoris tegutsevat ametiühinguorganisatsiooni: Kreeka keskharidusõpetajate organisatsioon (Οργάνωση Ελλήνων Λειτουργών Μέσης Εκπαίδευσης Κύπρου, OELMEK), Pancypriuse Riigiteenistujate Liit (Παγκύπρια) : Συντεχνία Δημοσίων Υπαλλήλων, PASYDY) ja Kreeka Õpetajate Pancypriuse Organisatsioon (Παγκύπρια Οργάνωση Ελλήνων Δασκάλων, POED). Nende kolme organisatsiooni kaasamise põhjus on see, et need vastavad suures osas keskorganisatsioonide liigitusele, peamiselt seoses nende võimega mõjutada kollektiivläbirääkimiste tulemusi. Samal põhjusel on kaasatud ka Küprose Pangandustöötajate Liit (Ενωση Τραπεζικών Υπαλλήλων Κύπρου, ETYK).
Tabelis on esitatud ka Pancypriuse sõltumatute ametiühinguorganisatsioonide föderatsioon (Παγκύπρια Ομοσπονδία Ανεξάρτητων Συνδικαλιστικών Οργανώσεων, POASO; varem POAS – see muutis oma nime 2020. aastal). POAS asutati 1956. aastal. Föderatsioon ühendab sõltumatuid töötajate organisatsioone, peamiselt riigiettevõtetes tegutsevaid organisatsioone, ja omab LABis vaatleja staatust. Kuni 2000. aastate keskpaigani võitles POAS ellujäämise nimel. Kuid 2007. aastal, pärast seda, kui kaheksa sõltumatut ametiühingut, mis tegutsesid riigiettevõtetes, liitusid föderatsiooniga, tõusis POAS taas võtmemängijaks. Ta tugevdas oma positsiooni veelgi 2020. aastal, kui liiduga ühinesid ka Pancypriuse õdede ametiühing (Παγκύπρια Συντεχνία Νοσηλευτών, PASYNO) ja Küprose avaliku sektori töötajate sõltumatu ametiühing (Ανεξάρτητη Συντεχνία Δημοσίων Υπαλλήλων Κύπρου, ASDYK). POASO liikmesliidud on allkirjastanud erinevaid kollektiivlepinguid laiemas avalikus sektoris.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Name | Abbreviation | Number of members | Involved in collective bargaining? | ||||||||
2008 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |||
| Democratic Labour Federation of Cyprus (Δημοκρατική Εργατική Ομοσπονδία Κύπρου) | DEOK | 9,407 | 7,125 | 7,123 | 7,024 | 7,113 | 7,172 | 7,173 | n.a. | n.a. | Yes |
| Pancyprian Federation of Labour (Παγκύπρια Εργατική Ομοσπονδία) | PEO | 83,132 | 60,686 | 61,559 | 61,372 | 61,458 | 61,656 | 58,291 | n.a. | n.a. | Yes |
| Cyprus Employees Confederation (Συνομοσπονδία Εργαζομένων Κύπρου) | SEK | 70,322 | 53,467 | 56,775 | 57,842 | 59,944 | 60,635 | n.a. | n.a. | n.a. | Yes |
| Union of Cyprus Banking Employees (Ενωση Τραπεζικών Υπαλλήλων Κύπρου) | ETYK | 10,671 | 9,341 | 8,775 | 8,806 | 9,195 | n.a. | 8,882 | n.a. | n.a. | Yes |
| Organisation of Greek Secondary Education Teachers (Οργάνωση Ελλήνων Λειτουργών Μέσης Εκπαίδευσης Κύπρου) | OELMEK | 5,643 | 5,373 | 5,150 | 5,403 | 5,740 | 5,757 | 5,654 | 5,641 | n.a. | Yes |
| Pancyprian Union of Public Servants (Παγκύπρια Συντεχνία Δημοσίων Υπαλλήλων) | PASYDY | n.a. | 15,323 | 14,683 | 14,271 | 14,246 | 14,024 | 21,125 | 21,144 | n.a. | Yes |
| Pancyprian Organisation of Greek Teachers (Παγκύπρια Οργάνωση Ελλήνων Δασκάλων) | POED | 5,174 | 5,545 | 5,560 | 5,708 | 5,923 | 6,287 | 6,247 | 6,271 | n.a. | Yes |
| Pancyprian Federation of Independent Trade Union Organisations (Παγκύπρια Ομοσπονδία Ανεξάρτητων Συνδικαλιστικών Οργανώσεων) | POASO | 1,842 | 1,422 | 1,329 | 1,302 | 1,227 | 1,228 | n.a. | n.a. | n.a. | Yes |
Allikas: Ametiühingute registripidaja
Organisatsioonilisel tasandil ei ole alates 2011. aastast ametiühingute korralduse ja rolli osas märkimisväärseid arenguid toimunud. Samal perioodil ei toimunud seadusandlikke arenguid, mis oleksid otseselt mõjutanud sotsiaalpartnerite rolli sotsiaaldialoogis, kollektiivläbirääkimistes ja töökonfliktides.
Viimased asjakohased arengud on järgmised.
ASDYK asutati 2014. aasta novembris PASYDY-st lahkumineku tulemusena. ASDYK registreeriti ametiühinguna 2015. aasta jaanuaris. Erinevalt PASYDY organisatsioonilisest struktuurist on uue ametiühingu juhtkonnal kolmeaastane ametiaeg ja kahe ametiaja piirang. Lisaks astub iga ametikõrgenduse saanud juhtametnik automaatselt ametiühingu ametikohalt tagasi, samas kui ametiühingu ametnikud ei saa mingit tasu. 2017. aasta märtsi seisuga oli ametiühingus 240 liiget, kellest enamik olid nooremas eas riigitöötajad.
Küprose ametiühingute võrdõiguslikkus (Παγκύπρια Συντεχνία Ισότητα) registreeriti 2017. aasta detsembris. Liidu eesmärk on organiseerida ajutise töösuhtega inimesi laiemas avalikus sektoris ning 2017. aasta lõpus oli sellel 360 liiget.
Kaks ametiühingut: Küprose ehitus-, puidu-, kaevandus- ja üldtöötajate ametiühing (Συντεχνία Οικοδόμων, Ξυλουργών, Μεταλλωρύχων και Γενικών Εργατών Κύπρου) ja Küpros Metallitööliste, mehaanikute ja elektrikute ametiühing (Συντεχνία Εργατών Μετάλλου, Μηχανοτεχνιτών και Ηλεκτροτεχνιτών Κύρου) (mõlemad kuuluvad PEO-le) viisid ühinemise lõpule 2022. aastal; Protsess algas 2021. aasta lõpus.
2021. aastal moodustati Küprose elektriameti tehnilise ja tööalase personali sõltumatu ametiühing (Ανεξάρτητη Συντεχνία Τεχνικού και Εργατικού Προσωπικού Αρχής Κύπρου) ning 2022. aastal Küprose tuletõrjujate ühing (Σύνδεσμος Πυροσβεστών Κύπρου, ametiühing).
2021. aastal saadeti laiali valitsuse proviisorite ametiühing (Παγκύπρια Συντεχνία Κυβερνητικών Φαρμακοποιών) ning Küprose naftahoidla ettevõtte vabade töötajate ja töötajate ametiühing (Ελεύθερη Σ) υντεχνία Εργατουπαλλήλων Κυπριακής Εταιρείας Αποθήκευσης Πετρελαιοειδών, SEK-i liige) saadeti 2022. aastal laiali.
Eelmises tabelis esitatud 2016.–2019. aasta liikmeskonna andmed näitavad, et riigi kaks suurimat ametiühingute keskliitu, SEK ja PEO, on toibumas hiljutise majanduskriisi ajal toimunud märkimisväärsest liikmeskonna kaotusest. Nende liikmeskond jääb aga 2008. aasta kriisieelsest tasemest tunduvalt allapoole. Kuigi andmed alates 2020. aastast on puudulikud, näib, et üldiselt on ametiühingute liikmeskond püsinud suhteliselt stabiilsena.
Tööandjate organisatsioonid
Tööandja esindamise kohta
Mis puutub tööandjate organisatsioonidesse, siis Küprose tööandjate organisatsioonide struktuuri, korraldust ja toimimist ei ole siiani süstemaatiliselt uuritud ega uuritud.
Enamik sellekohaseid viiteid sisaldub kirjanduses, mis kas uurib tööõiguse ja töösuhete küsimusi üldiselt või läheneb tööandjate organisatsioonide toimimise küsimusele ajalooliselt.
Kaks riiklikku peamist tööandjate organisatsiooni on Küprose Kaubandus-Tööstuskoda (Κυπριακό Βιομηχανικό και Εμπορικό Επιμελητήριο, CCCI) ning Küprose tööandjate ja töösturite liit (Ομοσπονδία Εργοδοτών και Βιομηχάνων, OEB). Süstemaatilised andmed tööandjate organiseerituse tiheduse kohta puuduvad. Sellegipoolest on nii CCCI kui ka OEB teatanud, et on selge suundumus liikmete arvu suurenemiseks ja liikmete ainulaadseks kogunemiseks. OAB hinnangul on majanduskriisi tagajärjel tekkinud uus majanduslik olukord, ettevõtete ebakindlus uues keskkonnas ning tungiv vajadus leida lahendusi pannud üha rohkem ettevõtteid otsima vahendeid oma huvide esindamiseks ja kaitsmiseks. Sellega seoses on liikmeskonna vähenemist kompenseerinud uute liikmete liitumine. Märkimisväärne areng viimastel aastatel on Küprose Pankurite Tööandjate Ühenduse (Κυπριακός Εργοδοτικός Σύνδεσμος Τραπεζών, KEST) laialisaatmine 2015. aasta detsembris. KEST saadeti laiali oma viimaste allesjäänud liikmete otsusel varsti pärast seda, kui suuremad pangad, nagu Küprose Pank ja Ühistu Keskpank, ühendusest lahkusid. Nüüd peab ETYK iga pangaga eraldi läbirääkimisi pidama kollektiivlepingute üle.
Ametiühingute registripidaja (kes vastutab ka tööandjate organisatsioonide ja ettevõtjate ühenduste eest) tunnistas, et 2022. aastal suurenes tööandjate huvi ja mobiliseerimine uute organisatsioonide loomiseks; tegelikult oli kõige olulisem areng KESTi taastamise protsessi algatamine 2022. aastal, protsess, mis viidi lõpule 2022. aasta detsembris, kaheksa aastat pärast selle laialisaatmist.
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2022
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees (%) | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 66.1 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD/AIAS ICTWSS database 2021 |
| Employer organisation density in private sector establishments (%)* | n.a. | 43 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 11 | n.a. | n.a. | n.a. | European Company Survey 2019 |
Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige.
Allikad: Eurofound ja Cedefop (2020); OECD ja AIAS (2021)
Peamised tööandjate organisatsioonid
Lisaks CCCI-le ja OEB-le on tabelis "Peamised tööandjate organisatsioonid ja konföderatsioonid" esitatud ka kaks valdkondlikku tööandjate ühendust, mis on kollektiivläbirääkimiste seisukohast mõjukad: Küprose ehitustöövõtjate ühenduste föderatsioon (Ομοσπονδία Συνδέσμων Εργολάβων Οικοδομών Κύπρου, OSEOK), mis on OEB liige, ja Küprose hotelliliit (Παγκύπριος Σύνδεσμος Ξενοδόχων, PASYXE), mis on CCCI liige. Sellesse kuulub ka Küprose Turismiettevõtete Liit (Σύνδεσμος Τουριστικών Επιχειρήσεων Κύπρου, STEK), mis on OEB-i liige.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
Name | Abbreviation | Members | Year | Involved in collective bargaining? | Source |
| Cyprus Chamber of Commerce and Industry (Κυπριακό Βιομηχανικό και Εμπορικό Επιμελητήριο) | CCCI | 145 professional associations | 2023 | Yes | ccci.org.cy |
| Cyprus Employers and Industrialists Federation (Ομοσπονδία Εργοδοτών και Βιομηχάνων) | OEB | 113 employer associations, businesses and professional associations | 2023 | Yes | oeb.org.cy |
| Federation of Associations of Building Contractors Cyprus (Ομοσπονδία Συνδέσμων Εργολάβων Οικοδομών Κύπρου) | OSEOK | 5 district associations | 2021 | Yes | oseok.org.cy |
| Cyprus Hotel Association (Παγκύπριος Σύνδεσμος Ξενοδόχων) | PASYXE | 235 member companies | 2023 | Yes | cyprushotelassociation.org |
| Association of Cyprus Tourist Enterprises (Σύνδεσμος Τουριστικών Επιχειρήσεων Κύπρου) | STEK | 32 hotel members, 20 member companies and 1 professional association | 2023 | Yes | acte.com.cy |
Kolme- ja kahepoolsed organid ja kooskõlastamine
Kuigi Küprosel ei institutsionaliseeri seadusega sotsiaaldialoogi organeid, on sotsiaaldialoogil pikaajaline traditsioon. Peaaegu kõigi töösuhteid puudutavate ettepanekute ja poliitikate rakendamine on valitsuse, tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute vahelise sotsiaalse dialoogi tulemus. Sotsiaalpartnerid on aga viimastel aastatel esitanud rohkem kaebusi valitsuse ühepoolsete otsuste ja algatuste üle.
Praktilisel tasandil saavutatakse koostöö kolme osapoole vahel osaliselt tehniliste komiteede ja muude kolmepoolse esindatuse organite toimimise kaudu, kuid peamiselt sidusrühmade esindamise kaudu LABis MLSI-s, mida peetakse kolmepoolse esindamise kõige olulisemaks mehhanismiks. Varem konsulteeriti LAB-is põhjalikult iga valitsuse algatusega, kuid viimastel aastatel on valitsus menetlenud suuremat hulka õiguslikke meetmeid ühepoolselt ilma kolmepoolsete läbirääkimisteta.
LAB kui ainus sotsiaalse dialoogi organ on aeg-ajalt kriitika all. Peamine kriitika seisneb selles, et sotsiaaldialoogi esindatus piirdub väga väikese arvu ametiühingutega, ainult konföderatsiooni tasandil, kuid ilma kõigi konföderatsioonide osaluseta. Selles kontekstis on kõik teised ametiühingud praktiliselt välja jäetud kolmepoolse esindatuse ametlikest organitest ja eriti LABist. Täpsemalt on tööandjate nimel kolm esindajat CCCI-st ja kolm OEB-st, samas kui ametiühingute nimel on üks esindaja DEOK-ist, kolm esindajat PEO-st ja kolm esindajat SEK-ist. Sõltuvalt kõnealusest küsimusest võidakse siiski kutsuda teiste ametiühingute või tööandjate ühenduste esindajaid ad hoc põhimõttel, kuid peamiselt vaatlejatena. Hiljutise majanduskriisi ajal (2012–2015) LABi regulaarselt kokku ei kutsutud. Alates 2018. aastast on töö-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustusminister LABi raames sagedamini konsulteerinud sotsiaalpartneritega.
Käsitletavate teemade osas on sotsiaaldialoogi tegevuskava suhteliselt piiratud ja sotsiaalpartneritel puudub initsiatiiv laieneda uutesse valdkondadesse, näiteks majandus- ja rahandusküsimustesse. Näiteks Euroopa poolaasta kontekstis valmistavad Küprose riiklikku reformikava ette peamiselt ministeeriumid ja muud asjaomased riigiasutused. Sotsiaalpartnerite kaasamine on minimaalne ja piirdub ettevalmistusprotsessi algetapiga. Eriti ametiühingud on hiljutise majanduskriisi ajal (2012–2015) kritiseerinud valitsust ka selle eest, et ta on pühendunud mitmesugustele kaugeleulatuvatele kokkulepetele oma rahvusvaheliste võlausaldajatega (Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank) ilma riigi sotsiaalpartneritega konsulteerimata. Ametiühingud näevad sellistes tavades otsest rünnakut olemasoleva töösuhete süsteemi vastu, mis põhineb kolmepoolse koostöö põhimõttel.
Pärast Küprose ühinemist Euroopa Liiduga loodi riiklik tööhõivekomitee. NEC on kolmepoolne koosseis ning seda juhib töö-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustusminister. NEC täitis nõuandvat rolli küsimustes, mis olid seotud Euroopa tööhõivepoliitika rakendamise, tööturu toimimise, riikliku tööturuasutuse ajakohastamise, riikliku tööhõive tegevuskava järelevalve ja kolmandate riikide kodanike tööhõiveraamistiku reformimisega. NEC pole väidetavalt olnud aktiivne alates 2015. aasta suvest.
Tuleb märkida, et sotsiaalpartnerid osalevad peaaegu kõigis poliitikat kujundavates organisatsioonides, nagu inimressursside arendamise amet (HRDA) ja mitmesugused muud vähetähtsad komiteed ja nõukogud.
Peamised kolmepoolsed organid
| Name | Abbreviation | Type | Level | Issues covered | Source |
| Labour Advisory Board (Εργατικό Συμβουλευτικό Σώμα) | LAB | Tripartite | National | All issues related to labour relations | Own elaboration |
| National Employment Committee (Εθνική Επιτροπή Απασχόλησης) | NEC | Tripartite | National | All issues related to employment policy | Own elaboration |
Töötajate esindatus töökoha tasandil
Küprosel on töötajate esindatuse olemasolevate struktuuride osas ettevõtete tasandil nõrgad traditsioonid. Selles kontekstis on seni peamised esindusstruktuurid ametiühingute esindus- ja ohutuskomiteed, samas kui hiljuti loodud struktuurid, nagu Euroopa töönõukogud, ei tundu eriti elujõulised.
Vahendava rolli raames julgustab MLSI sotsiaalpartnereid edendama teabe- ja konsultatsiooniorganite loomist. Selle tulemusena on mitmes kollektiivlepingus nii valdkondlikul kui ka ettevõtte tasandil nüüdseks lisatud eriklausel, mis viitab sotsiaalpartnerite kavatsusele luua automatiseerimis- ja juhtimisorganid vastavalt seaduse 78(I)/2005 sätetele, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik. Seni ei ole see aga kaasa toonud ühtegi praktilist ja sisulist meedet. Samal ajal, kuigi tööturu osapooled nõustuvad, et seaduse 78(I)/2005 vastuvõtmine on oluline, kuivõrd see sätestab töötajate õiguse saada teavet ja ära kuulata paljudes olulistes küsimustes, ei ole nad motiveeritud kehtestama I&C korda, kuna nende arvates kaitseb I&C õigusi töösuhete süsteem ise.
Tuleb märkida, et 10 või enama töötajaga ettevõtetes on ohutuskomiteed, nagu on ette nähtud töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates õigusaktides (seadus 89(I)/1996) ja asjakohastes ohutuskomiteesid käsitlevates määrustes (regulatiivne haldusseadus 134/1997).
Regulation, composition and competencies of the bodies
| Body | Regulation | Composition | Competencies | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up | Source |
| Trade unions’ local committees in the private sector, local administration and state-owned enterprises | By the trade union’s own statutes or on an ad hoc basis | Every trade union maintains its own committee Representatives are elected or appointed by trade unions The number of representatives varies between trade unions (from 1 to 10 members) | Theoretically, they can deal with everything Practically, they deal with workplace-specific issues, working conditions and individual complaints They observe the application of collective agreements and report violations to trade unions They cooperate with trade union officials on the conclusion or renewal of collective agreements They provide information for and undertake consultation with the employer | No thresholds | Own elaboration |
| Joint departmental staff committees for public servants (set up at the level of ministries) | By formal regulations negotiated with PASYDY and ratified by the Council of Ministers | Equal representation of the employer and employees The employer (the state) is represented by three high-ranking officials Employees are represented by three people appointed by PASYDY | Advisory role: decisions are considered as recommendations to the government They deal only with issues related to working conditions of the ministry in question They deal only with questions affecting public servants of the ministry in question | No thresholds mentioned Joint departmental staff committees operate at every ministry | Authors’ own elaboration |
| Local committees in the public sector for hourly paid workers and employees (operation in governmental departments) | By formal regulations negotiated and concluded between the government and the trade unions | Committees are composed of the official side (employer) and the employee side The official side is represented by one high-ranking official of the department in question Employees are represented by elected representatives whose number is determined by the total number of the department’s employees (up to 100 employees are represented by three elected representatives, 101–200 employees are represented by five representatives and 201 or more employees are represented by seven representatives) | Advisory role: decisions are considered as recommendations to the government They deal with the application of the regulations determining the working conditions, welfare and training of hourly paid employees, as well as productivity-related issues in the department in question | No thresholds mentioned Local committees operate in every department of the government | Authors’ own elaboration |
| Safety representatives/safety committees | Health and safety at work law of 1996, as amended in 2015 (Law 89(I)/1996) | In establishments with 2–9 employees, a safety representative is chosen, appointed or elected In establishments with 10 or more employees, a safety committee has to be set up consisting of two elected representatives in establishments with 10–19 employees, three representatives in establishments with 20–49 employees and one additional representative for every 50 additional employees after that The employer is also represented in the safety committee | Advisory role They provide information to and undertake consultation with employees as regards health and safety | Thresholds apply In establishments with 2–9 employees, a safety representative is chosen, appointed or elected A safety committee has to be set up in establishments with 10 or more employees | Authors’ own elaboration |
