Töövõitlus ja vaidlused Küprosel

Streigiõigus on tagatud Küprose Vabariigi põhiseadusega. Täpsemalt on artikli 27 lõikes 1 sätestatud:

streigiõigust tunnustatakse ja selle kasutamist võib seadusega reguleerida üksnes vabariigi julgeoleku või põhiseadusliku korra või avaliku korra või avaliku julgeoleku tagamiseks või elanike eluks vajalike asjade ja teenuste säilitamiseks või käesoleva põhiseadusega igale isikule tagatud õiguste ja vabaduste kaitseks

Artikli 27 lõike 2 kohaselt ei ole relvajõududesse, politseisse ja sandarmeeriasse kuuluvatel inimestel streigiõigust. Võidakse vastu võtta seadus, mis laiendaks seda keeldu riigitöötajatele. Sellist seadust pole aga kunagi kehtestatud.

Streikide reguleerimise ja vaidluste lahendamise menetluse küsimus oluliste teenuste valdkonnas oli olnud menetluses mitu aastat, kusjuures kolm katset seda küsimust seadusandlusega reguleerida viisid ummikseisuni. 2004. aasta märtsis allkirjastati lõpuks kolmepoolne kokkulepe töövaidluste lahendamise korra kohta oluliste teenuste valdkonnas. Kokkulepe kehtestab sellistes vaidlustes vahekohtumenetluse, kuid ei välista kollektiivset tegevust. Uue lepingu raames tuleks tühistada kaitsemäärused 79A ja 79B, mis anti välja olemasoleva elutähtsate teenuste korralduse alusel. Nii Rahvusvaheline Tööbüroo kui ka Euroopa Nõukogu on märkinud, et määrused 79A ja 79B ei ole kooskõlas nende organite lepingutega, mille Küprose Vabariik on ratifitseerinud.

Põhiseaduses ega üheski muus seaduses ei ole konkreetset viidet töösulu kehtestamise õigusele. Peaprokuröri selleteemalises uuringus jõuti järeldusele, et Küprose kehtivate õigusaktide kohaselt on töösulg, kuigi seda põhiseadus ei tunnusta, "õigus, tingimusel et seda kasutatakse tööandja seaduslike huvide kaitsmiseks või edendamiseks kaubandusvaidluse ajal ning ilma karistuslikku või ebaseaduslikku tegu või tegevust toime panemata". Lisaks sätestab IRC II osa B jao lõike 1 punktis d (kollektiivlepingute rikkumised), et "kannatanu võib oma huvide kaitseks kasutada mis tahes seaduslikke meetmeid, sealhulgas streiki või töösulku".

Töövõitluse areng, 2012–2022

Allikas: DLR (dateerimata)

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid ja individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Praeguses kollektiivläbirääkimiste süsteemis on valitsuse koordineerimine üsna nõrk. Riik sekkub, nagu on sätestatud IRC-s, tööministeeriumi vahendusteenistuse kaudu, kui tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute vahelistes otsestes kahepoolsetes läbirääkimistes kokkuleppele jõudmine on keeruline.

Täpsemalt koosneb IRC kahest osast. Esimeses osas pealkirjaga "Materiaalõigusnormid" tunnustavad ja tagavad kaks peamist osalevat lepinguosalist teatavaid põhiõigusi vabadele kollektiivläbirääkimistele, samas kui teises osas "Menetlussätted" näeb IRC ette eraldi menetlused, mida tuleb järgida huvivaidluste lahendamiseks ja kaebuste/õigustega seotud vaidluste lahendamiseks. Nagu teatas tööministeerium, tulenevad lepingute keerukusest paljud töövaidlused lepingute tõlgendamisest (vaidlused kaebuste üle), mis toob kaasa pideva töövaidluste voo.

Viimase kümnendi jooksul on MLSI mänginud olulist rolli töörahu säilitamisel, pakkudes vahendusteenuseid kollektiivlepingute uuendamiseks. Sellega seoses väärib märkimist, et samal perioodil sõlmiti otseläbirääkimiste etapis üha vähem valdkondlikke kollektiivlepinguid, mis põhjustas tõsiseid viivitusi lepingute uuendamisel. Täpsemalt suunati MLSI DLR-i 2017. aasta ametlike andmete kohaselt vahendusmenetlusse 150 töövaidlust, milles osales kokku 14 144 töötajat, võrreldes 177 töövaidlusega 2016. aastal, milles osales kokku 61 693 töötajat.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2022

Allikas: DLR (dateerimata)