Tšehhi tööelu profiil
See profiil kirjeldab Tšehhi tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Nagu paljud teised riigid, kannatas ka Tšehhi aastatel 2020–2021 COVID-19 pandeemia tagajärjel.Valitsuse hüvitusprogrammid ja ekspansiivne eelarvepoliitika aitasid paljudel ettevõtetel pinnal püsida; Need meetmed halvendasid aga märkimisväärselt eelarvetasakaalu ja valitsemissektori võlga. Venemaa Ukraina-vastase sõja ja energiakriisi tõttu tõusis inflatsioonimäär 2022. aastal järsult, kusjuures keskmine inflatsioonimäär tõusis 2022. aastal 15,1%ni (võrreldes 3,8%-ga 2021. aastal).
Töötuse määr püsis 2021. ja 2022. aastal madal (2,8% 2021. aastal ja 2,2% 2022. aasta 4. kvartalis) ning isegi enneolematu sisserändajate sissevool Ukrainast 2022. aastal ei muutnud olukorda tööturul. 2023. aastal oli töötuse määr 1., 2. ja 3. kvartalis vastavalt 2.6%, 2.5% ja 2.6%.
Töösuhteid käsitlevad põhiõigusaktid on esitatud tööseadustikus (seadus nr 262/2006), seaduses nr 435/2004 tööhõive kohta (muudetud) ja seaduses nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta (muudetud). Tööseadustikuga reguleeritud valdkonnad on töösuhte algus, kestus ja lõpetamine, töödistsipliin, töötingimused, tööaeg, tööpausid, ületunnid, öötöö ja haiguslehed. Muud valdkonnad hõlmavad palku ja palkade hüvitamist, töötervishoidu ja tööohutust, töötajate hooldust, naiste ja noorte töötajate töötingimusi, töövaidlusi ja kahju hüvitamist. Tööseadustik on tihedalt seotud seadusega nr 309/2006 töötervishoiu ja tööohutuse täiendavate nõuete tagamise kohta. See reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid tööõiguslikes suhetes. Viimased ulatuslikud muudatused, millega ühtlustati tööeeskirjad ELi õigusega, rakendati 2000. ja 2006. aastal.
Seadus nr 435/2004 tööhõive kohta reguleerib riigi tööhõivepoliitika elluviimist, mille eesmärk on saavutada täistööhõive, kaitsta töötuse eest, tagada õiglane kohtlemine ja keelata nende inimeste diskrimineerimine, kes kasutavad oma õigust tööle. Samuti reguleerib see tööbüroode volitusi ja nende tegevust.
Tsiviilseadustik (seadus nr 89/2012) ei sisalda töösuhteid käsitlevaid otseseid eeskirju (mis on sätestatud hoopis tööseadustikus); see hõlmab siiski kõiki küsimusi, mida tööseadustik ei hõlma. Varem kohaldati tsiviilseadustikku tööõigusele ainult siis, kui tööseadustikus sellele sõnaselgelt viidati.
Tšehhis puudub terviklik õiguslik reguleerimine ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja kollektiivläbirääkimiste kohta; Need õigussuhted on sätestatud mitmes seaduses:
tööseadustik, mis on õiguslik alus kollektiivlepingute läbirääkimisteks ettevõtetes ja kõrgematel tasanditel
Seadus nr 435/2004 tööhõive kohta
Seadus nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta, mida muudeti oluliselt alates 1. jaanuarist 2007 seoses uue tööseadustiku vastuvõtmisega ja millega reguleeritakse jätkuvalt kollektiivläbirääkimiste protsessi äriühingu ja kõrgemal (valdkondlikul) tasandil, kollektiivvaidluste lahendamist ja kõrgema tasandi kollektiivlepingute laiendamist
Seadus nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta reguleerib kollektiivläbirääkimisi ametiühinguorganisatsioonide ja tööandjate vahel ning reguleerib vajaduse korral riigi osalemist kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgil. Muuhulgas reguleerib see kollektiivlepingu tingimusi, kollektiivlepingute sõlmimise korda, kollektiivvaidlusi, streiki kollektiivlepingu sõlmimisega seotud vaidluses ja töösulgu.
