Tšehhi tööelu profiil

See profiil kirjeldab Tšehhi tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.

See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.

Käesolevas osas vaadeldakse töö ja tööhõive kollektiivset juhtimist, keskendudes läbirääkimissüsteemile ja selle toimimise tasanditele, palgaläbirääkimistega hõlmatud töötajate osakaalule, laiendamis- ja erandimehhanismidele ning muudele kollektiivlepingutes käsitletud tööelu aspektidele.

Töösuhete keskne eesmärk on töö ja tööhõive kollektiivne juhtimine. Selles osas vaadeldakse kollektiivläbirääkimisi Tšehhis.

Tšehhis on võimalik sõlmida nii kõrgema tasandi kollektiivlepinguid kui ka äriühingu tasandi kollektiivlepinguid. Nii HCLA-d kui ka CLCA-d on õiguslikult siduvad. Tšehhis on kollektiivläbirääkimiste kõige levinum tase ettevõtte tasandil. Kollektiivläbirääkimisi riiklikul tasandil ei ole.

Kollektiivläbirääkimised on suhteliselt stabiilsed; Tsentraliseeritud lähenemist ei ole, sest ametiühingute keskliidud ja tööandjate organisatsioonid on täiesti autonoomsed.

Palgaläbirääkimiste katvus on veidi üle 30%: see näitaja on olnud suhteliselt stabiilne alates 2006. aastast.

Kollektiivläbirääkimiste katvus (%), riiklikud andmed, 2012–2022

 201220132014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

Sectoral level (i.e. higher-level agreements)15.815.2

13.7

n.a.

n.a.

n.a.n.a.n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

Company level33.933.2

31.3

31.6

30.4

31.2

31.5

32.1

33.9

31.2

32

Allikas: ČMKOS (andmed ainult ČMKOSi liikmete kohta)

Kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus erinevatest allikatest, kõikidel tasanditel

% (year)Source
34.2 (2018)OECD and AIAS, 2021
9 (2019)Eurofound and Cedefop, 2020
47 (2010)*Structure of Earnings Survey 2010
50 (2014)*Structure of Earnings Survey 2014
47 (2018)*Structure of Earnings Survey 2018

Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad kohalikes üksustes, kus üle 50% töötajatest on hõlmatud kollektiivlepinguga, võrreldes uuringus osalenud töötajate koguarvuga.

Allikad: Eurofound ja Cedefop (2020), Euroopa ettevõtete uuring 2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, mille tegevuskohad on > 10 töötajaga (NACE koodid B–S), võimalik on mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01], 2010., 2014. ja 2018. aasta palgastruktuuri uuring (sealhulgas > 10 töötajaga ettevõtted (NACE koodid B–S, v.a O), iga kohaliku üksuse kohta üks vastus)

Kollektiivläbirääkimised kõrgemal (valdkondlikul) tasandil ja ettevõtte tasandil, 2012–2022

  

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

 Number of HLCAs concluded

24

24

24

21

23

22

23

22

23

23

22

Number of employers to which HLCAs apply

7,933

7,156

7,046

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

Number of employees covered by HLCAs concluded

629,733

620,665

557,825

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

n.a.

Company levelNumber of employers in which parent organisation of union operates

5,356

5,087

4,913

4,803

4,660

4,617

4,531

4,613

4,504

4,233

4,202

Number of CLCAs concluded

4,680

4,739

3,966

3,910

3,849

3,767

3,770

3,690

3,605

3,590

3,611

Number of employees covered by CLCAs concluded

1,351,127

1,361,065

1,289,998

1,315,259

1,291,339

1,338,937

1,384,711

1,414,788

1,466,112

1,358,588

1,389,199

Märkus: riiklikud andmed kehtivad ainult ČMKOSi liikmete kohta, välja arvatud kõrgetasemeliste pädevate asutuste arv, mis on seotud Tšehhi kui tervikuga. Kahjuks puudub teave HCLAdega hõlmatud töötajate arvu kohta 2015. aastal ja järgnevatel aastatel (ČMKOS ei saanud selliseid andmeid üksikutelt liikmeks olevatelt ametiühingute ühendustelt).

Allikas: ČMKOS, 2022.

HLCA-d on CLCA-de kindlaksmääramise raamistik: neis sätestatakse palkade ja tööaja miinimumstandardid, mida CLCA-des hiljem järgitakse. CLCA-d võivad seada kõrgemaid, kuid mitte madalamaid standardeid kui HLCA-d. HLCA-d ja CLCA-d on õiguslikult siduvad.

Tšehhis sõlmitud CLCA-de kohta registrit ei peeta, kuid kõrgetasemeliste koostöölepingute üle teostab järelevalvet MPSV.

Tšehhi kollektiivläbirääkimiste kõige olulisem tase on ettevõtte tasand. Sõlmitud HLCA-d on raamistikuks CLCA-de vormi kindlaksmääramisel sektoris. Kõrgetasemelised tegevuskavad sõlmivad tavaliselt sotsiaalpartnerid järgmistes sektorites: kemikaalid ja energeetika; masinad, sealhulgas lennundustööstus; kaevandus- ja naftatööstus; ehitamine; puidutöötlemine, metsandus ja veemajandus; tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus; pangandus- ja kindlustussektor; hulgi-, jae- ja turismitööstus; posti-, telekommunikatsiooni- ja ajaleheteenused; põllumajandus; transport (maanteetransporditeenused); maanteetranspordi korraldamine; ja autoremont.

HLCA-dega hõlmatud töötajate arv vähenes aastatel 2012–2022 pidevalt.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

 National level (intersectoral)Sectoral levelCompany level
 WagesWorking timeWagesWorking timeWagesWorking time
Principle or dominant level    XX
Important but not dominant level  XX  

Liigendus

HLCA-d sätestavad palkade ja tööaja miinimumstandardid – sellele standardile järgnevad seejärel CLCA-d. CLCA-d võivad seada kõrgemaid, kuid mitte madalamaid standardeid kui HLCA-d.

Valdav enamus läbirääkimisi uue kollektiivlepingu (või kollektiivlepingu muutmise) üle algavad aasta neljandas kvartalis. Lepingud sõlmitakse enamasti detsembrist jaanuarini. See kehtib läbirääkimiste kohta nii äriühingu kui ka sektori tasandil. Varem sõlmiti kõrgetasemelised koostöölepingud üheks aastaks, kuid nüüd asendatakse need järk-järgult mitmeaastase kehtivusega lepingutega. Nende lepingute palgaga seotud osade üle peetakse siiski läbirääkimisi iga-aastase kehtivusega (lisade kujul). CLCA-d sõlmitakse tavaliselt üheks aastaks.

Tšehhis puudub kollektiivläbirääkimiste (palga)läbirääkimiste koordineerimismehhanism, kuid kõrgetasemelistes koostöölepingutes on tavaliselt sätestatud kollektiivläbirääkimiste miinimumstandardid äriühingu tasandil.

Siduva HLCA laiendamine teisele tööandjale on võimalik kollektiivläbirääkimisi käsitleva seaduse nr 2/1991 tingimuste alusel. MPSV-l on vastavad volitused tagada lepingute pikendamine mõlema lepingupoole ettepaneku alusel, tingimusel et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Vabatahtlikke laiendamismehhanisme ei ole.

2022. aastal läbi viidud 22 HLCA-st pikendati 5; 2021. aastal pikendati kokku 23 HLCA-st 6. Kahjuks ei ole nende kõrgetasemeliste ametikohtadega hõlmatud töötajate arv teada (ČMKOS ei saanud selliseid andmeid üksikutelt liikmeks olevatelt ametiühingute ühendustelt).

Tšehhis ei ole erandimehhanisme, nagu avamis- või loobumisklauslid.

Kui kollektiivleping lõpeb ja uut kollektiivlepingut ei sõlmita, reguleerib töösuhet seadusandlus, enamasti tööseadustik.

Tšehhi sotsiaaldialoogi peetakse väljakujunenud ja toimivaks nii ametlikul kui ka mitteametlikul viisil. Sotsiaalpartnerid, eriti tipptasemel, on ennetavad ja arutavad valitsusega mitmesuguseid aktuaalseid küsimusi – digiteerimine ja automatiseerimine, e-õpe, kaugtöö, uued töövormid ja kliimamuutused.

Kollektiivläbirääkimised on siiski endiselt väga konservatiivsed; "Uued" teemad kajastuvad kollektiivlepingutes peaaegu kunagi ei sektori ega ettevõtte tasandil. Selle tõestuseks võib olla näiteks Euroopa raamlepingute, tegevusraamistike ja muude ühisdokumentide rakendamine, mis on esitatud Euroopa sotsiaaldialoogi tööprogrammides. Oma aruannetes kollektiivläbirääkimiste kohta kõrgemal tasandil ja ettevõtte tasandil märgib ČMKOS regulaarselt, et nende tööprogrammide rakendamine kõrgetasemeliste koostööasutuste kaudu on ebapiisav, ning kutsub liikmesametiühinguid üles pöörama sellele teemale rohkem tähelepanu (hoolimata sellest, et Tšehhi kõrgetasemeliste töörühmade mõju on piiratud ja need hõlmavad ainult umbes 20–25 % tööjõust).

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
How do I know?
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies