Tšehhi tööelu profiil
See profiil kirjeldab Tšehhi tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Õiguslikud aspektid
Tšehhi õiguses tunnustatakse ainult kahte liiki töövõitlust: streik (stávka) ja töösulg (výluka). Töösulg on de facto tööandjapoolne vastulöök vaidluses kollektiivlepingu sõlmimise üle.
Lisaks nendele kahele liigile, mis on määratletud kollektiivläbirääkimisi käsitlevas seaduses nr 2/1991, võib praktikas streigihoiatust (stávková pohotovost).
Mõisted "blokaad" (blokáda) või "okupatsioon" (okupační stávka) ei ole seaduses sätestatud ja seetõttu ei toimu selliseid tegevusi praktikas.
Lööb
Streigiõigus kui põhiline inimõigus on tagatud põhiõiguste ja -vabaduste hartaga, mis on osa Tšehhi põhiseadusest. Harta artiklis 27 (IV jagu) on sätestatud, et streigiõigus on tagatud seaduses sätestatud tingimustel; Seda õigust ei ole kohtunikel, relvajõudude liikmetel ega julgeolekujõudude liikmetel.
Streigi seaduslikkust piirab ka seadus nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta, mis hõlmab kollektiivläbirääkimistega seotud streike. See tähendab, et streigid võib jagada kahte rühma.
Kollektiivläbirääkimisi käsitleva seadusega nr 2/1991 seotud streigid: Need streigid koos nende nõuete ja menetlustega on seadusega täpselt reguleeritud. Streik on seaduse tähenduses õiguslik vahend kollektiivlepingu läbirääkimiste ja sõlmimisega seotud kollektiivvaidluste lahendamiseks. Kollektiivseks vaidluseks loetakse ka vaidlust juba kehtiva lepingu muutmise üle, kui muudatuste võimalikkus ja ulatus on kollektiivlepingus kokku lepitud. Kollektiivsed vaidlused on vaidlused, mis ei anna üksikutele töötajatele õigusi. Streigi eelduseks on aga kõigi seaduses sätestatud reeglite järgimine.
Streigid, mis ei kuulu kollektiivläbirääkimisi käsitleva seaduse nr 2/1991 kohaldamisalasse: Seadustikus ei ole seadust, mis rakendaks põhiõiguste ja -vabaduste harta artiklit 27 streikide kohta, välja arvatud streigid, mida käsitletakse kollektiivläbirääkimisi käsitlevas seaduses nr 2/1991. See aga ei tähenda, et kõik muud liiki streigid peale selle, mida käesolev seadus käsitleb, on keelatud – kohus otsustab, kas konkreetne streik on seaduslik või mitte.
Kollektiivläbirääkimisi käsitlevas seaduses nr 2/1991 tunnustatakse ka solidaarsusstreike, et toetada kollektiivlepingu sõlmimise nimel streikivaid töötajaid.
Lukustused
Töösulg on teist liiki töövõitlus, mis on hõlmatud seadusega nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta (paragrahv 27). Töösulu definitsioon on tööandjapoolne töö osaline või täielik peatamine. Tööandja võib kollektiivlepingu sõlmimisega seotud vaidluse lahendamise lõpliku lahendusena kuulutada välja töösulgu, kui kokkuleppele ei jõuta ka pärast vahendaja juuresolekul toimuvat menetlust ja kui lepingupooled ei taotle vaidluse lahendamiseks vahekohtunikku. Töösulu alguskuupäeva, ulatuse, põhjuste ja töötajate nimede loetelu, kellele töösulg kehtib, peab tööandja saatma pädevale ametiühinguorganile vähemalt kolm tööpäeva ette. Tööandja on kohustatud asjaomastele töötajatele sama aja jooksul ette teatama. Seadus täpsustab olukordi, kus töösulg on ebaseaduslik. Üldiselt kehtib see olukordade kohta, kus töösulg mõjutaks meditsiiniasutuste töötajaid, mis võib ohustada avalikkuse tervist või elu, samuti kohtunikke või riigi esindajaid mõjutavate töösulude kohta.
Streigid on Tšehhis suhteliselt haruldased (vt tabel "Töövõitluse areng, 2015–2022"). Streigihoiatusi kasutatakse aga sagedamini, kuid seda tüüpi töövõitlus ei ole seadusega määratletud. Need kaks kollektiivse tegevuse vormi on kõige olulisemad ja praktikas enim kasutatavad (eriti streigihoiatuste puhul).
Tšehhi suurim ametiühingute keskliit ČMKOS jälgib regulaarselt streike ja streigihoiatusi. ČMKOSe andmed hõlmavad ainult ČMKOSe siseseid töövõitlusi; kogu Tšehhis toimunud kollektiivsete aktsioonide koondarvud ei ole kättesaadavad.
Töösulgu kui töövõitluse vormi pole aastaid registreeritud.
Töövõitluse arengud, 2015–2022
2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
| Working days lost per 1,000 employees | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. |
| Number of strikes (sectoral level/company level) | 0/3 | 0/0 | 0/1 | 0/0 | 0/0 | 0/0 | 0/1 | 0/0 |
| Number of strike alerts (sectoral level/company level) | 0/10 | 0/5 | 0/11 | 1/10 | 0/8 | 0/2 | 0/5 | 0/6 |
Märkus: Selles valdkonnas ei ole seadusega määratletud aruandlusteenust. Streigi tõttu kaotatud tööpäevade keskmist arvu 1000 töötaja kohta aastas ei ole tsentraalselt jälgitud alates 1990. aastate keskpaigast.
Allikas: ČMKOS (2022) (andmed ainult ČMKOSE liikmete kohta).
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Kollektiivsete töövaidluste lahendamise menetlust reguleerib seadus nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta. Seadus sätestab, et kollektiivsed vaidlused on kollektiivlepingu sõlmimisega seotud vaidlused või kollektiivlepingus (äriühingu või kõrgema tasandi) võetud kohustuste täitmise vaidlused, mis ei tekita nõudeid üksikutele töötajatele. Kollektiivvaidluste pooled on kollektiivlepingu pooled. Kollektiivsed vaidlused, olenemata sellest, kas need puudutavad kollektiivlepingu sõlmimist või kollektiivlepingus sätestatud kohustuste täitmist, mis ei kehtesta nõudeid üksikutele töötajatele, lahendatakse vahendaja või vahekohtunikuga peetavas menetluses. See tähendab muu hulgas, et Tšehhis on kollektiivsete töövaidluste lahendamiseks ainult kahetasandiline kontseptsioon (milles lepitamine ja vahendamine ühinevad üheks).
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Tööandjate ja töötajate vahelisi vaidlusi töösuhtest tulenevate õiguste üle arutavad ja lahendavad tavaliselt Tšehhi kohtud. Võrreldes töövaidluste kohtuliku lahendamisega on muud menetlused, nagu lepitus, vahendus ja vahekohtumenetlus, selles õiguslikus kontekstis vähetähtsad.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Üldiselt on Tšehhis kollektiivsete töövaidluste lahendamise osas ainult kahetasandiline kontseptsioon (milles lepitamine ja vahendamine on ühendatud). Need kaks võimalust on ainsad alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid. Tšehhis ei ole töökohtuid.
Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2015–2022
2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
| Collective disputes settled though mediator in terms of concluding HLCA | 0 | 4 | 1 | 3 | 2 | 1 | 1 | 0 |
| Collective disputes settled though arbiter in terms of concluding HLCA | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Collective disputes settled though mediator in terms of concluding CLCA | 11 | 17 | 16 | 28 | 17 | 18 | 19 | 15 |
| Collective disputes settled though arbiter in terms of concluding CLCA | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
Allikas: ČMKOS, 2022 (andmed kehtivad ainult ČMKOSi liikmete kohta)
