Taani tööelu profiil
See profiil kirjeldab Taani tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Käesolevas osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Taanis.
Taanis ei ole valitsus ja selle ministeeriumid reeglina seotud töösuhete ja töötingimuste reguleerimisega. Tööelu puudutavate otsuste tegemisel on valitsuse osalus peamiselt seotud tööhõivepoliitika kujundamisega. Erandiks on töökeskkonna reguleerimine ja järelevalve (töötervishoid ja tööohutus), mis kuulub tööhõiveministeeriumi (Beskæftigelsesministeriet, BM) ja selle asutuse, Taani töökeskkonnaameti (Arbejdstilsynet) pädevusse. Agentuur aitab kaasa ohutute ja usaldusväärsete töötingimuste loomisele Taani töökohtadel, kontrollides ettevõtteid, koostades töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju ning andes teavet töötervishoiu ja tööohutuse kohta.
Peamisi töötajate õiguste jõustamist tagavaid institutsioone ja mehhanisme (töökohtud) reguleerivad sotsiaalpartnerid. Tähelepanu keskmes on kohtuvälised mehhanismid, mida täiendavad Taani töökohus (Arbejdsretten), kuhu kuuluvad sotsiaalpartnerite esindajad ja riigikohtunikud ülemkohtust, ning töövaidluste vahekohtud, mille üle teostavad järelevalvet sotsiaalpartnerid. Kui kehtiva kollektiivlepingu uuendamiseks tehtavad jõupingutused katkevad, on riiklikul lepitajal (Forligsmanden) õigus riigi nimel sekkuda.
Avalikus sektoris on kolm tööandjate organisatsiooni, mis tegelevad kollektiivläbirääkimistega riigi, kohaliku omavalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse tasandil. Rahandusministeeriumi nimel keskses riigisektoris läbirääkimisi pidanud Avaliku Halduse Moderniseerimise Amet (Moderniseringsstyrelsen) kaotati 2019. aastal, kuna ministeeriumil oli seega läbirääkija ja seadusandjana topeltroll. Selle asemel viidi vastutus kollektiivläbirääkimiste eest riigi kui tööandja nimel üle maksuministeeriumile ning avaliku halduse moderniseerimise amet asendati töötajate ja pädevuse ametiga (Medarbejder- og Kompetencestyrelsen), mis on alates 2021. aastast ministeeriumi nimel kollektiivläbirääkimisi pidanud. Taani kohalik omavalitsus (Kommunernes Landsforening, KL) on 98 omavalitsuse tööandjate ühendus ja Taani piirkond (Danske Regioner) esindab tööandjana Taani 5 piirkonda.
Kõige olulisem esindatuse mõiste Taanis on vastastikune tunnustamine sotsiaalpartnerite organisatsioonide vahel. Sotsiaaldialoogi süsteem põhineb vabatahtlikkusel ja seda reguleerivad väga vähesed õigusaktid. Tunnustamine toimub põhimõtteliselt hetkel, mil kaks organisatsiooni sõlmivad kollektiivlepingu. Organisatsioonides valivad juhid liikmed. Esinduslikkuse mõistega seotud õigusaktid puuduvad.
Ametiühingute esindamise kohta
Ühingusse kuulumise vabadust – nii vabadust liituda kui ka vabadust mitte liituda – käsitletakse 1982. aasta seaduses ühinemisvabaduse kohta tööturul (Lov om foreningsfrihed på arbejdsmarkedet). Seadust muudeti 2006. aastal, kaotades kinniste kaupluste lepingute õiguse. Seega on ametiühinguga liitumine vabatahtlik ning ükski avaliku ega erasektori töötaja ei ole ametiühinguga liitumisest välistatud. Preestritel ja relvajõudude kõrgetel ohvitseridel on oma ametiühingud.
Ametiühingute tihedus on Taanis teiste Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrge. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel oli see 2019. aastal 67% (OECD, 2021).
Ametiühingute tihedus on aga pidevalt vähenenud alates 1996. aastast, mil see oli umbes 75%. Langus on toimunud peamiselt oskus- ja lihttööliste ning kontori- ja kaubandustöötajate ametiühingute seas. Need on Taani Ametiühingute Keskliidu (Fagbevægelsens Hovedorganisation, FH (varem LO)) alla kuuluvad ametiühingud.
FH/LO ametiühingute liikmeskonna vähenemist selgitavad kolm suundumust. Esiteks "harivad liikmed", sealhulgas potentsiaalsed liikmed, ametiühingusse, mis kuulub erinevatesse konföderatsioonidesse, mis on suunatud kõrgema haridustasemega liikmetele. Teiseks on alati olnud tendents, et noored ja võõrtöötajad ei liitu ametiühingutega ning need töötajate kategooriad kasvavad. Ja viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, konkureerivad madala tasuga "kollased ametiühingud" (ametiühingud, mis on poliitiliselt alternatiivsed traditsioonilisele ametiühinguliikumisele ja mida ei tunnusta kollektiivläbirääkimiste süsteemi osana ei ametiühingud ega tööandjate organisatsioonid). Nad ei ole kollektiivläbirääkimiste osas esinduslikud ning järgivad mudelit, mis põhineb madalate liikmemaksude võtmisel ja individuaalse õigustoe pakkumisel. Mõned alternatiivsed ametiühingud – näiteks kristlik ametiühing Krifa – on aga viimase 10 aasta jooksul oma liikmeskonda pidevalt suurendanud.
2018. aastal hääletasid kaks suurimat keskliitu, Taani Ametiühingute Keskliit (Landsorganisationen i Danmark, LO) ja Taani Spetsialistide Keskliit (Funktionærernes og Tjenestemændenes Fællesråd, FTF), ühinemise poolt alates 1. jaanuarist 2019. Uue üksuse nimi on Taani Ametiühingute Keskliit (Fagbevægelsens Hovedorganisation, FH). Ühinemine oli mõlema konföderatsiooni juhtide umbes viis aastat kestnud ettevalmistuste tulemus. Hääletuse tulemus polnud eelnevalt kindel. LO suurim liikmesliit – Taani Töötajate Ühendatud Föderatsioon (Fagligt Fælles Forbund, 3F) oskustööliste ja lihttööliste jaoks – nõustus ühinemisega alles viimasel hetkel.
Ametiühingute liikmeskond ja asustustihedus, 2010–2019
| 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | 68.1 | 68.7 | 69.0 | 68.8 | 68.5 | 68.2 | 67.4 | 66.7 | 67.5 | 67.0 |
| Trade union membership (thousands)** | 1,647 | 1,661 | 1,656 | 1,649 | 1,660 | 1,684 | 1,696 | 1,706 | 1,757 | 1,767 |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingu liikmetele väljaspool tegev-, ülalpeetavat ja hõivatud tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).
Allikas: OECD ja AIAS, 2021
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
| Name | Abbreviation | Members at 31 December 2021 | Involved in collective bargaining? |
| Danish Trade Union Confederation (Fagbevægelsens Hovedorganisation)* | FH | 1,048,623** | No |
| Danish Confederation of Professional Associations (Akademikerne) | None (formerly AC) | 302,626** | Yes |
| Organisation of Managerial and Executive Staff in Denmark (Ledernes Hovedorganisation) | LH | 112,316 | No |
| United Federation of Danish Workers (Fagligt Fælles Forbund) | 3F (member of FH) | 214,992*** | Yes |
| Union of Commercial and Clerical Employees in Denmark (Handels- og Kontorfunktionærernes Forbund) | HK Danmark (member of FH) | 170,260*** | Yes |
| Danish Trade and Labour (Forbundet af Offenligt Ansatte) | FOA (member of FH) | 148,116*** | Yes |
| Danish Nurses’ Organisation (Dansk Sygeplejeråd) | DSR (member of FH) | 69,336*** | Yes |
| Danish Union of Teachers (Danmarks Lærerforening) | DLF (member of FH) | 56,840*** | Yes |
| Danish Federation of Early Childhood Teachers and Youth Educators (Børne- og Ungdomspædagogernes Landsforbund) | BUPL (member of FH) | 55,105*** | Yes |
| Financial Services Union (Finansforbundet) | FF (member of FH) | 39,077*** | Yes |
| Danish Society of Engineers (Ingeniørforeningen i Danmark) | IDA (member of Akademikerne) | 90,920*** | Yes |
| Danish Association of Lawyers and Economists (Danmarks Jurist- og Økonomforbund) | Djøf (member of Akademikerne) | 68,916*** | Yes |
| Danish Association of Masters and PhDs (Dansk Magisterforening) | DM (member of Akademikerne) | 36,325*** | Yes |
| Danish Medical Association (Lægeforeningen) | LF (member of Akademikerne) | 22,385*** | Yes |
Märkus: Tabelis on esitatud kolm Taani konföderatsiooni, FH, Akademikerne ja väiksem LH, ning FH ja Akademikerne suurimad ja tempot määravad organisatsioonid. * LO ja FTF ühinesid alates 1. jaanuarist 2019, moodustades FH.
: ** Taani StatBank, LONMED2; *** Taani StatBank, LONMED3: ** StatBank Denmark, LONMED2; *** StatBank Denmark, LONMED3
Tööandja esindamise kohta
Tööandjate ühendusega liitumine on vabatahtlik. Liikmelisus tähendab nõusolekut, et tööandjate organisatsioon sõlmib oma liikmete nimel siduvad kollektiivlepingud. Tööandjate organiseerumistiheduse kohta ametlikud andmed puuduvad, seega on vähese olemasoleva teabe põhjal võimalik anda vaid ligikaudne hinnang. See muudab suundumuste kindlakstegemise võimatuks. Tiheduse näitajad näitavad aga, et liikmeskonna protsendid on väga erinevad sõltuvalt sellest, kas need põhinevad aktiivsetel töötajatel või liikmesasutustel. Ainult 1% Taani ettevõtetest on suured; ülejäänud on väikesed ja keskmise suurusega. Suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes töötab aga suurem osa töötajatest.
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2021 (%)
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees | 52.9* | n.a. | n.a. | 52.8* | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 2012, DA; 2014, DA (2014); 2015, Navrbjerg and Ibsen (2017) |
| 70.3. | n.a. | n.a. | 69.7 | n.a. | n.a. | 68.3 | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS (2021) | |
| Employer organisation density in terms of private sector establishments | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 9.6** | n.a. | n.a. | n.a. | DA, (2020), FA (2018) and Statistics Denmark (2018)*** |
| n.a. | 59.0 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 58.0 | n.a. | n.a. | ECS 2019 |
Märkused: DA, Taani Tööandjate Keskliit (Dansk Arbejdsgiverforening); ECS, Euroopa ettevõtete uuring; FA, Taani Finantssektori Tööandjate Liit (Finanssektorens Arbejdsgiverforening); e.k., teave ei ole kättesaadav. * Tiheduse näitajad arvutatakse Taani tööturul olevate täistööajale taandatud töötajate arvu põhjal, mis on jagatud tööandjate organisatsioonide (DA ja FA) täistööajale taandatud töötajate arvuga. Andmed on kättesaadavad ainult 2012. ja 2015. aasta kohta. ** Tiheduse näitaja, mis on arvutatud 2018. aastal DA (25 000) ja FA (170) liikmeteks olnud ettevõtete koondarvu põhjal, mis on jagatud Taani erasektori ettevõtete koguarvuga (262 186) 2018. aastal, saadud Taani statistikaametist. Asjakohane teave ilmus nende organisatsioonide veebisaitidele kindlaksmääratud aastatel (ja seda oleks hiljem ajakohastatud järgmistel aastatel).
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
Erasektoris on kaks tööandjate organisatsioonide keskliitu ja avalikus sektoris kolm. Suurim tööandjate organisatsioon on DI, mis hõlmab miljon töötajat, sealhulgas välismaal töötavad.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud, 2022
| Name | Abbreviation | Number of members | Involved in collective bargaining? |
| Confederation of Danish Employers (Dansk Arbejdsgiverforening) | DA | 11 employer organisations covering 25,000 member companies | No |
| Danish Employers’ Association for the Financial Sector (Finanssektorens Arbejdsgiverforening) | FA | 170 member companies with 62,400 employees | Yes |
| Employee and Competence Agency (Medarbejder- og Kompetencestyrelsen) under the Ministry of Taxation | None | No members; employer organisation on behalf of the state | Yes |
| Local Government Denmark (Kommunernes Landsforening) | KL | 98 municipalities | Yes |
| Danish Regions (Danske Regioner) | None | 5 regions | Yes |
| Confederation of Danish Industry (Dansk Industri) | DI (member of DA) | 19,500 member companies | Yes |
| Danish Chamber of Commerce (Dansk Erhverv) | None (member of DA) | 18,000 member companies | Yes |
| Dansk Industri Byggeri (formerly the Danish Construction Association (Dansk Byggeri); in 2020, Dansk Byggeri joined DI) | DI Byggeri (member of DA) | 6,700 member companies | Yes |
| Danish Mechanical and Electrical Contractors’ Association (Tekniq Arbejdsgiverne) | Tekniq (member of DA) | 4,100 member companies | Yes |
Taanis toimuvad kolmepoolsed konsultatsioonid tavaliselt ad hoc põhimõttel. Üldine protsess seisneb selles, et valitsus kutsub peamisi sotsiaalpartnerite organisatsioone arutama tööturu küsimusi või tööhõivet mõjutavaid küsimusi, näiteks tööhõivepoliitikat. Sotsiaalpartnerite kaasatuse tase on üldiselt kõrge, olenemata ametis olevast valitsusest.
2012. aastal tühistati kolmepoolsed läbirääkimised, kuna sotsiaaldemokraatide juhitud vastvalitud valitsuse ja sotsiaalpartnerite, eriti ametiühingute esindajate vahel olid märkimisväärsed erimeelsused. Poliitikud ja sotsiaalpartnerid on kolmepoolseid läbirääkimisi väga pikka aega pidanud minevikuks. 2016. aastal alustas toonane peaminister Lars Løkke Rasmussen aga uusi kolmepoolseid läbirääkimisi uue strateegiaga. Selle asemel, et esitada kõik läbiräägitavad teemad ühes paketis, nagu sotsiaaldemokraadid olid kehvade tulemustega teinud, jagati läbirääkimised kolmeks osaks. Kui üks läbirääkimiste komplekt ebaõnnestus, tuli veel kaks eraldi läbi viia. Konveieristrateegia – läbirääkimiste jagamine erinevateks etappideks – osutus edukaks ja kolmepoolsed läbirääkimised taaselustati.
COVID-19 kriis muutis 2020. aastal Taani tööturgu dramaatiliselt, mille tulemusel võeti Taani valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel vastu rohkem kolmepoolseid kokkuleppeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid. Lepingud hõlmasid erasektori töötajate ajutist palgahüvitiste skeemi ja sarnast terviklikku kava füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, paremat tööjaotuskava, rahalist abi praktikantidele, praktikantidele ja ettevõtetele, ajutist lühendatud tööaja kava erasektoris ja ajutist abi COVID-19 tõttu koolist koju saadetud lastega peredele.
Alljärgnevas tabelis sisalduvad organid on alalised kolme- või kahepoolsed organid, mis on loodud kas õigusaktide või kollektiivlepingutega ning mis tegelevad peamiselt tööhõive, koolituse ja töökeskkonnaga.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
| National Cooperation Council (Samarbejdsnævnet) | Bipartite | National | Cooperation council administering the Cooperation Agreement (2006) between LO (now FH) and DA |
| Cooperation committees (samarbejdsudvalg) | Bipartite | Company | Cooperation in the workplace, in accordance with the Cooperation Agreement |
| National Employment Council (Beskæftigelsesrådet) | Tripartite | National | Employment creation, employment policy issues |
| National Working Environment Council (Arbejdsmiljørådet) | Tripartite | National | Work environment, occupational health and safety |
| Regional and local employment councils (regionale og lokale beskæftigelsesråd) | Tripartite | Regional and local government | Employment creation, employment policy issues |
| National Council for Adult and Further Training (Rådet for Voksen- og Efteruddannelse) | Tripartite | National | Educational issues relating to citizens who need new qualifications, skills development |
| Vocational training committees (faglige udvalg) | Tripartite | Occupational | Vocational training, further training |
| Sectoral Working Environment Committee (BrancheFællesskaberne for Arbejdsmiljø) | Bipartite | Sector/branch | Working environment, occupational health and safety at sector/branch level |
| Danish Economic Councils (De Økonomiske Råd) | Multipartite | National | Advisory body providing independent analysis and policy advice to Danish policymakers; consists of the Economic Council and the Environmental Economic Council |
Peamised töötajate esindamise kanalid töökoha tasandil on usaldusisikud ja koostöökomisjonid, viimaste avalikus sektoris tegutsevat vormi nimetatakse kaasotsustamiskomiteeks (MED-udvalg). Need komiteed koosnevad võrdsest arvust töötajate ja juhtkonna esindajatest. Töötajate esindajad valitakse ametiühingu liikmete hulgast töökohal. Töökeskkonnakomisjonid ja töötajate nõukogu liikmed on teised olulised kanalid töötajate esindamiseks töökohal.
Avalikus sektoris tegelevad kaasotsustamiskomisjonid ka töökeskkonnaga ja seetõttu toimib ühetasandiline süsteem, erinevalt kaheastmelisest koostöökomisjonide ning töötervishoiu ja tööohutuse komisjonide süsteemist (mida alates 2012. aastast nimetatakse erasektoris töökeskkonnakomisjonideks). Kaasmõju ja kaasotsustamise süsteem põhineb raamlepingul, MED (kaasotsustamiskomitee) lepingul. Avaliku sektori kaasotsustamiskomisjoni esimees on tavaliselt valla või piirkonna direktor, asepresident aga üldjuhul usaldusisik.
Esindatus töökohal on kodifitseeritud kollektiivlepinguga.
Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus
| Body | Regulation | Composition | Competences/ involvement in company-level collective bargaining | Threshold for when the body needs to be/can be set up |
| Cooperation committees (samarbejdsudvalg) | Collective agreements | Equal representation for both sides | Cooperation in the workplace; not involved in collective bargaining in the workplace, for instance on wages | 35 employees |
| Shop steward (tillidsrepræsentant) | Collective agreements | Combined employee representative and trade union representative in the workplace | Involved in company-level collective bargaining | 5 employees |
| Co-determination committees (MED-udvalg) | Collective agreements | Combined committee of the employee and work environment representatives and the public employer | Involved in company-level collective bargaining | 25 employees |
