Taani tööelu profiil
See profiil kirjeldab Taani tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Aastatel 2012–2022 kasvas SKP elaniku kohta 16,96%; see on võrreldav ELi keskmise kasvuga 15,29% samal perioodil. Selle aja jooksul vähenes töötuse määr 3,3 protsendipunkti; Enim vähenes noorte töötus (-5,2 protsendipunkti), mis oli 2012. aastal 15,8%. 2022. aastal oli töötuse määr kõigis kategooriates madalam kui ELi keskmine.
Taanis puudub tööseadustik ja Taani tööturu reguleerimist käsitlevad õigusaktid on minimaalsed. Keskseid tööturuküsimusi – nagu palk, tööaeg, töötingimused ja streigiõigus – reguleeritakse vabatahtlikkuse alusel ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide vaheliste kokkulepetega.
Oluline reguleeriv õigusakt on aga 3. veebruari 2009. aasta konsolideerimisseadus nr 81 tööandjate ja palgatöötajate vaheliste õigussuhete kohta (Funktionærloven). See seadus – tuntud ka kui valgekraede seadus – reguleerib palgatöötajate töötingimusi. Teine oluline seadus on puhkuseseadus (Ferieloven), mis sätestab, et kõigil töötajatel on õigus saada viis nädalat puhkust aastas. Puhkuseseadus tagab seega, et kollektiivlepinguga hõlmamata töötajatel on õigus viienädalasele põhipuhkusele.
Taani töökeskkonnaseadus (Arbejdsmiljøloven) on raamseadus, mis sätestab töökeskkonnaga seotud üldised eesmärgid ja nõuded. Seaduse eesmärk on ennetada tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi ning kaitsta lapsi ja noori tööturul erireeglite kaudu.
Taani töösuhete süsteem, mida tuntakse ka Taani tööturumudelina, pärineb septembri kompromissi sõlmimisest 1899. aastal ja kollektiivsete tööõiguse institutsioonide kasutuselevõtust 1910. aastal. Mudelile on omane tööandjate ja ametiühingute vastastikune sõltuvus ning seega tööturuorganisatsioonide märkimisväärne mõju palkadele ja töötingimustele kollektiivläbirääkimiste kaudu. Riigil ei ole mingit rolli tööturuga seotud oluliste küsimuste reguleerimisel.
Kolmepoolsed läbirääkimised tööturgu puudutavates küsimustes toimuvad siiski pärast seda, kui valitsus on esitanud peamistele sotsiaalpartnerite keskliitudele ad hoc kutsed.
Taanis toimuvad kollektiivläbirääkimised peamiselt valdkondlikul tasandil. Läbirääkimised tööstussektoris määrasid üldiselt suundumuse teisteks läbirääkimisteks sellel tasandil. See annab ametiühingute liidule Tööstustöötajate Keskorganisatsioonile (Centralorganisationen af Industriansatte, CO-industri) ja suurimale tööandjate organisatsioonile Taani Tööstuse Keskliidule (Dansk Industri, DI) olulise rolli Taani töösuhete süsteemis.
Viimastel aastakümnetel on töösuhete süsteemil olnud märkimisväärne tendents kollektiivläbirääkimiste süsteemi, sealhulgas palgaläbirääkimiste detsentraliseerimisele. Palgaläbirääkimistel on kaks suundumust. Paindliku miinimumpalga süsteemi raames peetakse sektori tasandil sõlmitud kokkuleppe üle läbirääkimisi ettevõtte tasandil. Seega arveldatakse tegelik palk ettevõtte tasandil. Tavalises palgasüsteemis peetakse palkade üle läbirääkimisi ja need määratakse kindlaks ainult valdkondlikul tasandil. Tavapärane palgasüsteem hõlmab vaid umbes 20% tööturust ja on koondunud peamiselt transpordisektorisse. Ülejäänud tööturg on kaetud paindlike palgasüsteemidega, nagu miinimumpalga süsteem ja hinnakirjasüsteem, millest viimane toimib peamiselt ehitussektoris.
COVID-19 kriis ja sellele järgnenud piiramismeetmed tõid 2020. aasta kevadel kaasa suured muutused Taani tööturul; Muutused olid aga sektorite, ametite ja töötajate lõikes erinevad. Kaugtöö muutus laialt levinud nähtuseks. Need, kes töötasid endiselt oma tööandja ruumides, kogesid sageli suuremat stressi. Vanemate tööd mõjutas koolide sulgemine, lapsed olid kodus. Paljud ettevõtted suleti täielikult.
COVID-19 pandeemia tõttu ei toimunud aga suuri muutusi sotsiaaldialoogi või kollektiivläbirääkimiste protsessides, institutsioonides ega tegevuses. Erandiks oli ainult see, et kolmepoolsete kokkulepete arv kasvas ja nende üle peeti läbirääkimisi tavapärasest kiiremini. 2020. aastal sõlmiti 15 kolmepoolset kokkulepet, mis olid seotud pandeemia mõju leevendamisega; Esimene kokkulepe ajutise palgahüvitise skeemi kohta võeti vastu vaid kolm päeva pärast esimese sulgemise algust. Sotsiaalpartnerid olid kaasatud enamikesse asjaomastesse lepingutesse ja toetasid üldiselt ülejäänud lepinguid. 2020. aasta suvel sõlmiti kolmepoolsed lepingud, mille eesmärk on stimuleerida eratarbimist, et toetada Taani ettevõtteid, näiteks külmutatud puhkusefondide maksmise kokkulepe, mida taotles 2,3 miljonit töötajat.
Praegu kehtivad lepingud hõlmavad avalikus sektoris aastaid 2021–2024 ja erasektoris aastaid 2020–2023.
