Kollektiivläbirääkimised Taanis

Taanis reguleerivad sotsiaalpartnerid korduvate kollektiivläbirääkimiste kaudu kõiki töösuhtega seotud olulisi küsimusi, nagu palgad, töötingimused, koolitus ja pensionid. Kõige olulisemad tasandid on sektori ja ettevõtte tasand, mis suhtlevad koordineerimise vormis, mida nimetatakse tsentraliseeritud detsentraliseerimiseks. Kollektiivlepingud on siduvad.

Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus kõigil tasanditel

Märkused: ECS, erasektori ettevõtted, millel on > 10 töötajat (NACE B–S) – võimalikud on mitmed vastused. ühtse Euroopa taevaga, 10 töötajaga äriühingu>d (NACE B–SxO) – üks vastus iga kohaliku üksuse kohta: üle 50% sellise kokkuleppega hõlmatud töötajatest [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01]; Protsent, mis arvutatakse, jagades töötavate töötajate arvu kohalikes üksustes, kus üle 50% töötajatest on hõlmatud kollektiivlepinguga, uuringu kohaldamisalasse kuuluvate töötajate koguarvuga. * Riiklikud andmed: see näitaja sisaldab katvust era- ja avalikus sektoris – vastavalt 74% ja 100%; Viidatud tööturuaruanne põhineb Taani statistikaameti, Eurostati, erinevate riigiasutuste ja DA enda liikmesühenduste andmetel. Kollektiivläbirääkimiste katvuse määr põhineb ka Taani ainsa teise erasektori tööandjate keskliidu (FA) andmetel. SES, töötasude struktuuri uuring.

Ainsad olulised tasandid kollektiivläbirääkimistel palkade ja tööaja osas on sektori ja ettevõtte tasand, mis on omavahel seotud tsentraliseeritud detsentraliseerimise kaudu.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Liigendus

Kesktasandi (st valdkondliku) tasandi ja kohaliku/ettevõtte tasandi omavaheline seos määratakse kindlaks sektori palgasüsteemiga. Miinimumpalga süsteemis (mis hõlmab 80% erasektorist) arveldatakse kesktasandil ainult miinimumpalga tõus, samas kui tegeliku palgatõusu üle peetakse läbirääkimisi ettevõtte tasandil. Seega ei peegelda valdkondlikes kokkulepetes sätestatud miinimumpalk peaaegu kunagi ettevõtete reaalpalga taset. Palgad võivad aga muutuda ka sõltuvalt sektorist või ettevõtte turuolukorrast. Ülejäänud 20% erasektorist on kaetud tavapärase palgasüsteemiga, kus kõik olulised küsimused, näiteks palgad, lahendatakse kesktasandil. Tavaline palgasüsteem on tugevalt seotud transpordisektoriga. Avalikus sektoris toimuvad läbirääkimised enamasti kesktasandil avaliku sektori ametivõimude ja avaliku sektori ametiühingute suurte läbirääkimiskoalitsioonide vahel ning vaid väike arv kokkuleppeid jääb organisatoorsel tasandil ametiasutuste ja ametiühingute vahel sõlmida. Seega on avaliku sektori palgaläbirääkimised lähemal tavapärasele palgasüsteemile kui miinimumpalga süsteemile.

Kollektiivläbirääkimised era- ja avalikus sektoris toimuvad esimeses kvartalis, mis algab jaanuaris. Pärast kokkuleppe sõlmimist erasektoris algavad läbirääkimised ettevõtetes. Kollektiivlepingu kehtivusaeg on alati olnud kaks kuni neli aastat, sõltuvalt majanduslikest väljavaadetest. Mida ebakindlam on väljavaade, seda lühem on kehtivusaeg. Viimase kahe aastakümne jooksul on kolmeaastased lepingud olnud normiks. Era- ja avalik sektor viivad läbirääkimisvoorud läbi ajavahemike järel, nii et läbirääkimised ei toimu samal aastal.

Peamine mehhanism on vertikaalne koordineerimine, mida Taanis nimetatakse tsentraliseeritud detsentraliseerimiseks, mille keskseks punktiks on valdkondlik tasand. Tööstusleping (Industriens Overenskomst) töötlevas tööstuses on tempot määravaks palgatõusu eeldatava taseme osas (kui see on olemas) ning ülejäänud tööturg järgib selles küsimuses sõlmitud kokkulepet. Lisaks on kõrgema tasandi ametiühingute/tööandjate organisatsioonide ja madalama tasandi ametiühingute/tööandjate organisatsioonide vahel teataval määral kooskõlastatud selle üle, millised on realistlikud palgaootused, mida läbirääkimistel esitada.

Taanis puuduvad kollektiivlepingute pikendamise mehhanismid.

Taani tempot määravas valdkondlikus kollektiivlepingus, töötlevat tööstust hõlmavas tööstuslepingus, on säte valdkondlikust kokkuleppest kõrvalekaldumise kohta seoses tööaja ja täiendõppega ettevõtte tasandil. Kõrvalekaldumine nõuab mõlema poole nõusolekut. Laialdaselt kasutatakse võimalust leppida tööaeg kokku kohapeal. Vastasel juhul ei ole Taani kollektiivlepingutes erandite tegemise mehhanisme.

Taanis on aeguva lepingu lõpetamise peamine eesmärk pidada läbirääkimisi uue lepingu üle. Praktikas on vaja kokkulepe lõpetada vastavalt sotsiaalpartnerite vahelise põhikokkuleppe sätetele, isegi kui eesmärk on endise kokkuleppe üle uuesti läbi rääkida. Vastasel juhul ei vabastataks pooli eelmisest lepingust tulenevast rahukohustusest ega saaks toetada uusi muudatuste nõudmisi töövõitluse ähvardustega.

Kollektiivlepingu sõlmimisega lepivad tööturu osapooled kokku ka rahuklausliga, mis kehtib lepingu kokkulepitud kehtivusajal. Töötajaid seob rahukohustus ja neil ei ole lubatud kollektiivlepingu kehtivuse ajal streikida. Kui töövõitlus siiski algatatakse ja asi jõuab kehtiva kollektiivlepingu rikkumise tõttu töökohtusse, on ta kohustatud maksma trahvi.

Taanis kohaldatakse kollektiivläbirääkimisi kõigi tööelu aspektide üle. Lisaks palgale ja tööajale on läbirääkimiste päevakorras koolitus, elukestev õpe, täiendõpe, isapuhkus, õppepuhkus, vaheajad, haiguspuhkus, lapse esimene haiguspäev, seenioride päevad (vanemate töötajate vabad päevad), stress ja ahistamine. Viimase kahe aastakümne jooksul on kollektiivlepingute sätetega käsitletud ka varem õigusaktidega reguleeritud teemasid – nagu puhkus, stress ja ahistamine.