Eesti tööelu profiil
See profiil kirjeldab Eesti tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Selles rubriigis vaadeldakse peamisi tegijaid ja institutsioone ning nende rolli Eestis.
Sotsiaalministeeriumtegeleb tööhõivepoliitikaga üldiselt, valmistades ette õigusakte ja tehes koostööd sotsiaalpartneritega.
Peamine töötajate õiguste jõustamise eest vastutav asutus on Tööinspektsioon, mille ülesanne on teostada järelevalvet töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Tööinspektsioon teavitab töötajaid ja tööandjaid, uurib raskeid tööõnnetusi ja analüüsib nende põhjuseid ning teostab järelevalvet. Tööinspektsioon jälgib ka tööohutust ja töötervishoidu ning tegeleb terviseprobleemide ennetamisega. Kohalike inspektsioonide juures ontöövaidluskomisjonid (töövaidluskomisjonid), mis lahendavad individuaalseid töövaidlusi (kohtueelne vahendus). Töötajatel on õigus pöörduda kohtusse ka siis, kui nende õigusi on rikutud.
Töökohal toimuva diskrimineerimise korral võib inimene pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kelle ülesanne on jälgida soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.
Kollektiivse töövaidluse korral, kui pooled ei jõua läbirääkimiste teel kokkuleppele, võivad nad pöörduda riikliku lepitaja poole.
Puuduvad ametlikud eeskirjad sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindatuse kohta riiklikul tasandil. Ametiühinguseaduse kohaselt peab ametiühingu asutama vähemalt viis töötajat ja ametiühingute liidu peab asutama vähemalt viis ametiühingut. Tööandjate organisatsioonide jaoks selliseid kriteeriume ei ole. Kollektiivlepinguid võib pikendada töötasu, tööaja ja puhkeaja osas mitme tööandjaga sõlmitud lepingute puhul ehk juhul, kui kokkulepe on sõlmitud tööandjate liidu või liidu ja töötajate liidu või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. 2018. aasta jaanuaris sõlmisid EAKL ja ETKL aga kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles sätestatakse sotsiaalpartnerite esindavuse kriteeriumid. Kokkuleppe kohaselt saab pikendada ainult kõige esinduslikumate sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud mitut tööandjat hõlmavaid kokkuleppeid. Kõige esinduslikumad sotsiaalpartnerid on need, kellel on kõige rohkem liikmeid. Kui nende liikmeskond on sarnase liikmeskonnaga, loetakse kõige esinduslikumaks organisatsioon, mis on EAKL-i või ETKL-i liige. Laiendatud kollektiivleping ei saa hõlmata rohkem kui ühte sektorit või tegevusala. Hea tava kokkulepe ei ole ametlikult siduv, kuid on tungivalt soovitatav seda järgida. 2021. aasta novembris jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, millega kehtestati kollektiivlepingute laiendamise kriteeriumid. Vt jaotist "Pikendamismehhanismid".
Ametiühingute esindamise kohta
Ametiühingud tegutsevad ametiühinguseaduse ja kollektiivlepingu seaduse alusel. Esimene seadus sätestab ametiühingute üldised õigused ja tegevuse alused ning nende suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tööandjatega. Teine määrab kindlaks kollektiivlepingute sõlmimise ja rakendamise õigusliku aluse.
Igaühel Eestis on õigus vabalt asutada, liituda või mitte liituda ametiühingutega, välja arvatudtegevteenistuses olevadkaitseväelased
Nii ametiühingute liikmeskond kui ka ametiühingute tihedus on viimase 10 aasta jooksul vähenenud. Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal on suurem valitsusvälise, mittetulundussektori (2015. aastal 17%) ja avaliku sektori (12%) töötajate seas kui erasektori organisatsioonides (5%).
Ametiühingute liikmelisus ja ametiühingute tihedus, 2012–2019
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | 6.0 | 5.6. | 5.3 | 4.5 | 5.0 | 4.7 | 5.9 | 6.0 |
| Trade union membership (thousands)** | 35 | 33 | 32 | 28 | 27 | 26 | 26 | 25 |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingu liikmetele väljaspool tegev-, ülalpeetavat ja hõivatud tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).
Allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Amsterdami tööuuringute instituut Ametiühingute institutsionaalsed omadused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktide andmebaas 2021.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
EAKL on Eesti suurim ametiühing ja peamine riikliku tasandi ametiühing. Samuti on ta partner riiklikel miinimumpalga läbirääkimistel.
Suuruselt teine ametiühinguorganisatsioon on TALO, mis esindab peamiselt kultuuritöötajaid ja riigiteenistujaid.
Peamised ametiühingute keskliidud
| Name | Abbreviation | Number of members as of 2020 | Involved in collective bargaining? |
| Estonian Trade Union Confederation (Eesti Ametiühingute Keskliit) | EAKL | 19,200 | Yes |
| Estonian Employees’ Unions’ Confederation (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon) | TALO | Around 3,200 | Yes |
Allikas: Ametiühingute esindajad
Ametiühingute liikmeskonnas ei ole viimase viie aasta jooksul suuri muutusi toimunud. Üldine suundumus on ametiühingute liikmeskonna vähenemine.
Tööandja esindamise kohta
Tööandjate õigused ja kohustused tööandjate organisatsioonide asutamisel või nendega liitumisel ei ole õigusaktides konkreetselt reguleeritud. Põhiseadussätestab aga õiguse sellistesse organisatsioonidesse vabalt astuda. Kollektiivläbirääkimistesse on kaasatud vaid vähesed tööandjate organisatsioonid. On palju ettevõtjate ühendusi, mis ei osale kollektiivläbirääkimistes.
Viimastel aastatel ei ole tööandjate poolel toimunud olulisi muutusi ega arenguid ning tööandjate organiseerumistihedus on püsinud stabiilsena.
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 50.5% | n.a. | OECD/AIAS ICTWSS database 2021 |
| Employer organisation density in the private sector* | n.a. | 7% | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 3% | European Company Survey 2013 and 2019 |
Märkused: * Ettevõttes töötavate töötajate protsent, kes olid 2013. aastal tööandjate organisatsiooni liikmed, kes osalesid 2019. aastal kollektiivläbirääkimistes. Ei ole kättesaadav. OECD/AIAS ICTWSS, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Amsterdami tööuuringute instituut Ametiühingute institutsioonilised tunnused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktid.
Peamised tööandjate organisatsioonid
Ainus riikliku tasandi sotsiaalpartnerina tunnustatud tööandjaorganisatsioon on ETKL. Selle liikmete hulka kuuluvad nii ühingud kui ka ettevõtted. Kuigi Eestis ei ole representatiivsuse kriteeriume kehtestatud, on ETKL suurim kollektiivläbirääkimistega tegelev tööandjate organisatsioon ja ainus tööandjate organisatsioon, kes osaleb riiklikul tasandil kollektiivläbirääkimistel. Seega peetakse seda riikliku tasandi sotsiaalpartneriks.
Eesti silmapaistvamad ettevõtjate ühendused onKaubandus-Tööstuskodaja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kumbki neist ei osale kollektiivläbirääkimistel ning mõlemad keskenduvad ettevõtluse ja majanduse kui terviku arendamisele.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
| Name | Abbreviation | Number of members | Year | Involved in collective bargaining? |
| Estonian Employers’ Confederation (Eesti Tööandjate Keskliit) | ETKL | 149 (together directly and indirectly representing around 1,980 companies) | 2020 | Yes |
| Estonian Chamber of Commerce and Industry (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) | EKTK | 3,471 (together directly and indirectly representing around 5,000 companies) | 2020 | No |
| Estonian Association of SMEs (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjare Assotsiatsioon) | EVEA | 386 (together directly and indirectly representing around 5,200 companies) | 2020 | No |
Allikas: organisatsioonide esindajad
Andmeid tööandjate organisatsioonide tiheduse kohta on vähe. Viimastel aastatel on aga nende organisatsioonide liikmeskonna tase üldiselt tõusnud. Kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsioonide osakaal on siiski jäänud väga väikeseks, kuna selliseid organisatsioone on vähe.
Kolmepoolse kooskõlastamise süsteem ei ole Eestis konkreetselt reguleeritud. Sotsiaalpartnerid osalevad õigusaktide koostamise konsultatsioonietapis. Lisaks on sotsiaalpartneriteks Eesti Haigekassa (Tervisekassa)kes vastutab ravikindlustuse haldamise, tervishoiuteenuste kulude katmise, haigushüvitiste maksmise ja tervishoiuteenuste planeerimises osalemise eest; Eesti Töötukassa (Eesti Töötukassa, EUIF), mis vastutab riiklike tööturuasutuste ja aktiivse tööturupoliitika rakendamise eest; Kutsekoda, mis vastutab Eesti kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamise eest. Näiteks ELiifi puhul teevad sotsiaalpartnerid ettepanekuid töötuskindlustusmakse määra kohta ja kiidavad heaks ajutise tööhõive programmid.
Sageli moodustatakse ka palju ajutisi kolmepoolseid töörühmi, komisjone või muid rühmi, et arutada konkreetseid teemasid või küsimusi (näiteks sisseränne ja sisserände piirarv, ülalpeetavate hooldamine, heaolu arengukava 2016–2023).
Lisaks on sotsiaalpartnerid (EAKL ja ETKL) ja valitsus alates 2018. aastast taaskehtestanud kolmepoolsed kohtumised; need toimuvad kaks või kolm korda aastas. Neid kohtumisi kasutatakse sel ajal asjakohaste teemade arutamiseks ja platvormina, kus sotsiaalpartnerid saavad tõstatada oma päevakorras kõige olulisemad teemad.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
| Estonian Health Insurance Fund (Eesti Haigekassa, EHIF) | Tripartite | National | Health insurance, sickness, temporary incapacity for work |
| Estonian Unemployment Insurance Fund (Eesti Töötukassa, EUIF) | Tripartite | National | Unemployment, permanent incapacity for work |
| Estonian Qualifications Authority (Kutsekoda) | Tripartite | Sectoral, national | Skills, training |
Alates 2007. aastast on Eestis olnud töötajate esindamise kahekordne kanal: töötajaid võib esindada ametiühing ja/või usaldusisik. Töötajate esindatust reguleerivad ametiühingute seadus ja töötajate usaldusisiku seadus. Ametiühingute esindajad valitakse ametiühingu liikmete hulgast ja töötajate usaldusisikud valitakse töötajate poolt äriühingu üldkoosolekul. Mõlemad võivad antud ettevõttes olla korraga; Ametiühingul on aga automaatne õigus osaleda kollektiivläbirääkimistel ja kollektiivvaidluste lahendamisel. Kui äriühingus ei ole ametiühingut, on usaldusisikul õigus sõlmida kokkuleppeid või esindada töötajaid kollektiivse vaidluste lahendamisel. Töötajate usaldusisikud tegutsevad peamiselt teavitamis- ja konsulteerimiskorra valdkonnas. Selles protsessis on lubatud osaleda ka ametiühingute esindajatel, olenemata sellest, kas kohal on üldesindaja.
Töötajaid esindab ka töökeskkonnavolinik, kes on tööohutuse ja töötervishoiu küsimuste esindaja: jälgib tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamist, osaleb tööõnnetuste või kutsehaiguste uurimisel, teavitab töötajaid jne. 10 ja enama töötajaga ettevõttes valivad töötajad endi hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes töötab vähem kui 10 töötajat, on tööandja kohustatud töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes nõu pidama. Lisaks on tööandjal 150 või enama töötajaga ettevõtetes kohustus moodustada töökeskkonnanõukogu, mis peab koosnema võrdsest arvust tööandja määratud esindajatest ja töötajate valitud esindajatest (kokku vähemalt neli liiget). Tööinspektsioonil on õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 150 töötajaga ettevõttes, sõltuvalt olemasolevatest ohuteguritest ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumise juhtumite arvust ettevõttes. Nõukogu analüüsib regulaarselt töötingimusi ettevõttes, osaleb ettevõtte tööohutuse ja töötervishoiu arengukava koostamisel ning uurib tööõnnetusi. Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu õigused ja kohustused on sätestatud Töötervishoiuja tööohutuse seaduses.
Esindusorganite regulatsioon, koosseis ja pädevus
| Body | Regulation | Composition | Involved in company-level collective bargaining? | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up |
| Trade union (ametiühing) | Trade Unions Act | Employees | Yes | A trade union may be founded freely by at least five employees |
| Employee trustee (töötajate usaldusisik) | Employee’s Trustee Act | Employees | Yes, if a trade union is not present in the company | Trustees can be elected at a general meeting of the employees if at least half of employees participate in the meeting |
| Working environment representative (töökeskkonnavolinik) | Occupational Health and Safety Act | Employees | Yes, on OSH issues | The representative must be elected among employees in the case of companies with 10 or more employees |
| Working environment council (töökeskkonnanõukogu) | Occupational Health and Safety Act | Representatives of employees and the employer | Yes, on OSH issues | A council must be set up if companies have 150 or more employees |
