Eesti tööelu profiil
See profiil kirjeldab Eesti tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Töösuhete keskne eesmärk on töö ja tööhõive kollektiivne juhtimine. Käesolevas rubriigis vaadeldakse kollektiivläbirääkimisi Eestis.
Kollektiivläbirääkimised on Eestis väga detsentraliseeritud ja kollektiivläbirääkimiste domineeriv tase on ettevõtte tasand. Pärast allkirjastamist muutuvad kollektiivlepingud õiguslikult siduvaks ja kehtivad ühe aasta, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eestis on vaid kaks sektorit, kus on valdkondlikud kollektiivlepingud: transport ja tervishoid. Riiklikul tasandil peetakse läbirääkimisi ainult miinimumpalga üle. Alates 1992. aastast on sotsiaalpartnerid kokku leppinud riiklikus miinimumpalgas EAKL-i ja ETKL-i kahepoolsetel kohtumistel ning seejärel määratud kindlaks valitsuse määrusega. Riiklik igakuine miinimumpalk tõusis 79,90 eurolt 1999. aastal 584 euroni 2021. aastal. Lisaks on alates 2001. aastast kehtinud riiklik miinimumpalga kokkulepe avaliku sektori kultuuritöötajatele; selle üle peavad läbirääkimisi TALO ja kultuuriministeerium.
Palgad määratakse tavaliselt kindlaks kahepoolsetel läbirääkimistel tööandja ja üksiku töötaja vahel. Värskeimad uuringud näitavad, et Eestis kasutatakse palgatingimuste määramiseks peamiselt kollektiivlepinguid (93%) (Põldis ja Proos, 2013).
Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus kõigil tasanditel
| % (year) | Source |
| 6.1 (2018) | OECD/AIAS ICTWSS database 2021 |
| 9 (2013) | European Company Survey 2013 |
| 6 (2019) | European Company Survey 2019 |
| 19 (2010)* | Structure of Earnings Survey 2010 |
| 20 (2014)* | Structure of Earnings Survey 2014 |
| 7 (2018)* | Structure of Earnings Survey 2018 |
| 18.6 (2015) | Estonian Work Life Survey 2015** |
Notes: * Percentage of employees working in local units where more than 50% of the employees are covered by a collective pay agreement against the total number of employees who participated in the survey. ** Including companies with more than five employees. Employees self-reported coverage. However, a remarkable share of employees did not know whether they were covered by an agreement (27.6%). OECD/AIAS ICTWSS, Organisation for Economic Co-operation and Development/Amsterdam Institute for Advanced Labour Studies Institutional Characteristics of Trade Unions, Wage Setting, State Intervention and Social Pacts.
Sources: Eurofound, European Company Survey 2013/2019 (including private sector companies with establishments with more than 10 employees (NACE codes B–S), the question in the survey was a multiple choice question and multiple responses were possible); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (including companies with more than 10 employees (NACE codes B–S, excluding O), with a single response for each local unit); OECD/AIAS ICTWSS database 2021.
In the 2009 Estonian Work Life Survey, 32.7% of employees stated that they were covered by a collective agreement, while 5.4% said that they did not know whether they were covered by a collective agreement or not. The survey also indicated that about 6% of companies had concluded a collective agreement. In 2015, the same survey showed that 18.6% of employees were covered by an agreement, while 27.6% did not know whether they were covered or not. In 2015, according to the 2015 Estonian Work Life Survey, 3.9% of companies had concluded an agreement. The differences in statistics (see the table above) may be explained by the fact that during the economic crisis many companies did not renew their collective agreements. In addition, an amendment to the Collective Agreements Act in 2012 allowed the unilateral ending of collective agreements.
Riiklikud andmed kollektiivläbirääkimiste katvuse kohta
| Level | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source(s) |
| Sectoral | 42,500* | 42,500* | 42,500* | 42,500* | 42,500* | n.a. | n.a. | n.a. | Põldis and Proos (2013), database of collective agreements |
| National | 560,500** | 564,600** | 567,900** | 581,000** | 583,600** | 591,400 | 594,000 | 598,300 | National-level minimum wage agreement, Statistics Estonia data for salaried employees |
Notes: * Sectoral collective agreements regulating passenger transport (covering 14,000 employees), freight transport (covering 3,500 employees) and healthcare workers (covering 25,000 employees). Some of the agreements have formally expired. However, according to the law, the employers and employees concerned are required to comply with the conditions of the agreement until it is terminated by one of the parties or until they reach a new agreement (hence a collective agreement with a specified term turns into an agreement with an unspecified term). ** The statutory minimum wage applies to all employees with an employment contract.
Eestis on kollektiivläbirääkimiste domineeriv tase palga määramisel, tööaja reguleerimisel või muudel teemadel ettevõtte tasand. Tööaega ei reguleeri aga üldjuhul kollektiivleping. Valdkondlikke ja riikliku tasandi kollektiivlepinguid on vähe.
Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022
| National level (intersectoral) | Sectoral level | Company level | ||||
| Wages | Working time | Wages | Working time | Wages | Working time | |
| Principal or dominant level | x | |||||
| Important but not dominant level | ||||||
| Existing level | x | x | x | x | ||
Liigendus
Riikliku tasandi kollektiivlepingud (miinimumpalga kehtestamine) kehtivad kõigile töötajatele, valdkondlikud kokkulepped (Eestis vaid üksikud) kõigile nendes sektorites töötavatele töötajatele ja ettevõtte tasandi kokkulepped kõigile ettevõtte töötajatele. Seega võib ettevõte olla hõlmatud valdkondliku tasandi lepinguga, kuid tal võib olla ka oma kollektiivleping.
Sektorite ja töökoha tasandi läbirääkimistel puudub konkreetne muster. Riiklikud miinimumpalga läbirääkimised algavad tavaliselt suvel, et sõlmida kokkulepe järgmiseks aastaks.
Konkreetsed koordineerimismehhanismid puuduvad.
Kollektiivlepingu seaduse kohaselt võib töötasu, tööaja või puhkusetingimuste suhtes kohaldada pikendatud lepinguid ning selliseid lepinguid võib sõlmida tööandjate ja töötajate ametiühingute või liitude ühendus või liit või tööandjate ja töötajate keskliidud (st mitme tööandja lepingud). Praktikas on pikendatud lepingud Eestis haruldased. Praegu on laiendatud valdkondlikud kollektiivlepingud kahes sektoris (transport ja tervishoid), kuid ainult üks on erasektori kollektiivleping. Kollektiivlepingute laiendamise küsimustega seoses on ilmnenud mitmeid probleeme, sealhulgas tööandjate ja töötajate ühenduste, esindavuse kriteeriumide ja kontrollimehhanismide puudumine. 2018. aasta jaanuaris sõlmisid riikliku tasandi sotsiaalpartnerid kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles sätestatakse sotsiaalpartnerite esindavuse kriteeriumid (vt jaotis "Esindatus"). 2021. aasta novembris jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, millega kehtestati kollektiivlepingute laiendamise kriteeriumid. Tööaja, puhkeaja või töötasuga seotud kollektiivlepingu tingimuste pikendamises võivad kokku leppida:
ametiühingute liit või tööstusharu ametiühing, mille liikmed moodustavad vähemalt 15% selle valdkonna töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget
tööandjate liit või liit, mille liikmetes töötab vähemalt 40% vastava valdkonna töötajatest, kelle suhtes kehtib kollektiivlepingu laiendatud tingimus (sh ettevõtted, kes ei ole liikmed, kuid soovivad lepingut oma ettevõttes rakendada)
Enne seadusemuudatust oli kahes sektoris kokku kolm valdkondlikku (laiendatud) kollektiivlepingut: üks tervishoius ja kaks transpordis (üks hõlmas kaubavedu ja teine reisijatevedu). Kehtestatud kriteeriumide tõttu ei kehtinud kaubaveoleping pärast seadusemuudatust enam kehtivust, kuna valdkondliku tööandjate organisatsiooni (Autoettevõtete Liit) liikmed annavad tööd umbes 5% alamsektori tööjõust. Seetõttu pidi Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing sõlmima ettevõtte tasandi kollektiivlepingud.
Kollektiivlepingutest ei ole võimalik kõrvale kalduda. Töölepingu seadus näeb aga ette erandi mõnest tööaja direktiivi (direktiiv 2003/88/EÜ) alusel seadusega kehtestatud tööaja tingimustest.
Riigikogu võttis 1. mail 2012 vastu kollektiivlepingu seaduse muudatused, millega kehtestatakse kollektiivlepingu poole õigus kollektiivlepingu lõppedes ühepoolselt lõpetada. Varem kehtis leping automaatselt kuni uue lepingu allkirjastamiseni.
Kollektiivlepingu seaduse kohaselt on pooled kohustatud lepingu kehtivuse ajal järgima kollektiivlepingu tingimusi ning hoiduma streigi või töösulu väljakuulutamisest eesmärgiga muuta kollektiivlepingus sätestatud tingimusi (rahukohustus).
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse kohaselt on pooltel õigus viia läbi töövõitlus ainult juhul, kui rahukohustus ei kehti ja kui lepitusmenetlus on läbi viidud, kuid lepitust ei ole saavutatud.
